102. leht 180-st

Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 29 Mai 2010, 19:37
Postitas jegesmesh

Täna kukkusin oma rangluu krossirajal pooleks. Saan ma veel kunagi normaalselt tsikliga sõita?


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 29 Mai 2010, 19:42
Postitas Hr. Kaaru

vot seda oleks pidanud arsionu käest küsima


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 29 Mai 2010, 19:44
Postitas torupill

Kahe nädala pärast saab sadulasse tagasi (proovitud :) ), sportliku sõiduni läheb pisut kauem (individuaalne).
Head paranemist!


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 29 Mai 2010, 21:47
Postitas Antik

kokku kasvab paari nädalaga, kui korralikult hoiad ennast vagusi. täieliku paranemiseni, kus enam ei andnud tunda, läks mul umbes aasta... sõidan harva minikrossikaga, pole küll päris sama mis suur krossikas, kuid mingeid kõrvalmõjusid pole täheldanud. p.s. olen kuulnud kuskilt, et murdunud rangluu pidavat kokku kasvades tugevam olema, kui originaalis. ei tea kas vastab tõele...


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 29 Mai 2010, 22:03
Postitas Loff

Poldiga reieluu ei pidanud kõvem olema kui originaal...ainuke vahe pidi olema see, et kui peaks see poldiga reieluu uuesti murduma siis on valvearstil tööd oi oi kui palju.


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 29 Mai 2010, 22:10
Postitas koi

Äh, rangluu kontidest minuarust üks lihtsamaid juhuseid! Kui korralikult fikseeritud ja esimese nädala vähemalt hästi vagusi hoiad, pole midagi hullu. Kui arst jälle liigutada lubab, on siiski käsi hullult nõrk seismisest, aga treenides varsti jälle kõik ok. Mingit järelkaja mul küll polnud.

Kiiret paranemist! :bsmile:


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 30 Mai 2010, 11:09
Postitas jegesmesh

Ma tõesti ei tea kui hästi ta mul fikseeritud on, mingisugune pikk sidemetaolisest asjast tehtud köis on tõmmatud nii, et õlad oleks taga. Aga õlad liiguvad ikka ette ja taha ka õrnalt, see on väga hull?
Kurat, pesema ei oska ka ma nüüd minna :roll: .


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 30 Mai 2010, 11:16
Postitas etukas

Väga ei maksa rabeleda, ega selline side venib ruttu välja, nii-et paar korda nädalas vist peaks sidumas käima. Aga muidu paraneb ära küll ja see läheb ruttu meelest ära ka, nii-et saad edasi sõita küll pärast. Oleneb kui hästi kokku kasvab, mul annab vahest tunda nt. Aga head paranemist ka minu poolt.


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 30 Mai 2010, 11:26
Postitas Antik

side on selleks, et luu õieti kokku kasvaks, st et ei jääks kokku kasvades õlg ettepoole "längu". eks ta mingil määral ikka liigub, aga mida vähem ise liigutad seda parem. See peaks olema nii piisavalt pingul, et kui õlad lõdvaks lased, sisi ta toetub selle najal. Aegajalt tuleks ka pingutada. Mina lasin pesemas käimiseks selle küljest lahti siduda, aga seda alles hiljem, mitte esimeste päevade jooksul.

Aga küll ta kokku kasvab ja kui kõik hästi läheb, ei ole vaja uuesti lahti murda, et valesti kokku kasvanud :)

Head paranemist!


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 30 Mai 2010, 11:55
Postitas Thesaarlane

Kui sa juba siin räägid, et rangluu läks. Siis räägi ka miks ja mis juhtus ? Rattaga kukkusid ikka või oli reede õhtu liiga karm võtmine :mrgreen:


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 30 Mai 2010, 12:15
Postitas jegesmesh
Thesaarlane kirjutas:

Kui sa juba siin räägid, et rangluu läks. Siis räägi ka miks ja mis juhtus ? Rattaga kukkusid ikka või oli reede õhtu liiga karm võtmine :mrgreen:

Krossirajal tegin hüppet ja kohe ees oli ka teine hüppe ja amordid viskasid mu minema. Lendasin otse õlale, oleks pidanud kellegi ikka kaasa kutsuma. Õnneks kui sõbra lõpuks kätte sain siis oli kiirabi ka kohal ja ta viis ratta enda poole.


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 30 Mai 2010, 14:16
Postitas ainarh
jegesmesh kirjutas:
Thesaarlane kirjutas:

Kui sa juba siin räägid, et rangluu läks. Siis räägi ka miks ja mis juhtus ? Rattaga kukkusid ikka või oli reede õhtu liiga karm võtmine :mrgreen:

Krossirajal tegin hüppet ja kohe ees oli ka teine hüppe ja amordid viskasid mu minema. Lendasin otse õlale, oleks pidanud kellegi ikka kaasa kutsuma. Õnneks kui sõbra lõpuks kätte sain siis oli kiirabi ka kohal ja ta viis ratta enda poole.

Novot, see on see uljus. Niimoodi need kogemused tulevad. Jõudu paranemisel.


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 30 Mai 2010, 16:28
Postitas CB500

Ei kandideeri absoluutsele tõele, aga üks variant rangluu mitmeks teha on ka iseenda kiivri servaga kukkumise/kukerpallitamise ajal. Vähemalt minul oli sinikas täpselt sel kohal kuhu kiivri serv ulatus. Pea on teadupärast üks krdi raske asi..


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 30 Mai 2010, 19:49
Postitas gyn

Sain ka käe valgeks.
Pärnus üle vana silla Endla poole sõites. Kuna liiklus oli õhtul tihe, siis sillal kiirus u. 38 km/h. Sillalt maha sõites oh häda, 2 aevastust järjest ja kohe väike kurv vasakule. Kurvile järgnevat sirget varjavad põõsad. Sirge peal seisid autod u. 15 m. kurvist. Piisav maa, et sujuvalt seisma jääda, ise alles kaldes, käskis instinkt jõulisemalt pidurdada (töötan veoautojuhina).
Tsikkel kadus alt, ise maandusin vasakule õlale. Varustus jättis mind terveks, pool varustusest tuleb välja vahetada. Tsikkel libises u. 6 m. mille käigus eemaldus jalaraud, väänas kõveraks vasaku kaitseraua ja see omakorda lõhkus esitule ümber oleva plastik osa, kriimusi sai ka peegel, käekaitse, tagakohver. Tsikliga sõitsin koju, aga vajab uusi detaile.
Kokkuvõtteks ütlen, et tihendi viga. Ümber häälestus ei olnud veel toimunud (veoautolt tsiklile).


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 31 Mai 2010, 02:47
Postitas jegesmesh

Krt, magada ka ei saa :D . Päris jõhker lõikav valu tuli sisse.


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 31 Mai 2010, 09:24
Postitas vilosius
jegesmesh kirjutas:

Krt, magada ka ei saa :D . Päris jõhker lõikav valu tuli sisse.

Pilt


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 31 Mai 2010, 09:45
Postitas breva
Antik kirjutas:

kokku kasvab paari nädalaga, kui korralikult hoiad ennast vagusi. täieliku paranemiseni, kus enam ei andnud tunda, läks mul umbes aasta... sõidan harva minikrossikaga, pole küll päris sama mis suur krossikas, kuid mingeid kõrvalmõjusid pole täheldanud. p.s. olen kuulnud kuskilt, et murdunud rangluu pidavat kokku kasvades tugevam olema, kui originaalis. ei tea kas vastab tõele...

...see sõltub kas kasvab kokku ots-otsaga või on nihkes ja kasvab kokku nn. kallusega(see on organismi poolt tekitatud võiks öelda luu arm). Esimesel juhul on ehk tugevus samaväärne originaaliga, teisel juhul kindlatsi nõrgem!

jegesmesh kirjutas:

Ma tõesti ei tea kui hästi ta mul fikseeritud on, mingisugune pikk sidemetaolisest asjast tehtud köis on tõmmatud nii, et õlad oleks taga. Aga õlad liiguvad ikka ette ja taha ka õrnalt, see on väga hull?
Kurat, pesema ei oska ka ma nüüd minna :roll: .

...ranitsside on selle sideme nimi mis nagu ranitsarihmad õlad taha tõmbab, kui ei tõmba või liikuma annab siis tuleb pingutada, sellest sõltubki kokkukasve kvaliteet, kui otsad üksteise kõrvale nihkuvad siis hakkabki paranema nn. kallusega.
Profisportlastel ja veel teatud juhtudel ravitakse seda murdu ka rangluu naelastamise ehk siis kirurgilisel teel, et ära hoida otste nihkumist.
Head paranemist
dr.Breva


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 01 Juun 2010, 07:45
Postitas pritsu

Mõtlesin eile õhtul ümber Keila ringi teha. Panen teksad, ei pane.... Panin siiski nn täisvarustuse, pükste alla veel Foxi põlvekad ka. Suitsupausi ajal küsis sõbra naine- Sul palav ei ole nende riietega? Vastasin, et tsiklimehed räägivad, et pole küsimus, kas kukud, vaid mis sul sellel ajal seljas on.
Ja nagu neetud..... 2 km hiljem panin täispasaga kitsele sisse.....
Faktid:

  1. Kits surnud
  2. Varustus mahakandmisele
  3. Mina täna tööle :)

Edit- päev hiljem... Vara hõiskasin. Terve keha valus, nagu oleks teerulli alt läbi käinud. Kuid siiski olen kriimu :lol: deta
Et siis õpetuseks- ka korraks väikest tiiru tegema minnes kandke kaitseriietust!


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 01 Juun 2010, 08:06
Postitas ragnar
pritsu kirjutas:

Mõtlesin eile õhtul ümber Keila ringi teha. Panen teksad, ei pane.... Panin siiski nn täisvarustuse, pükste alla veel Foxi põlvekad ka. Suitsupausi ajal küsis sõbra naine- Sul palav ei ole nende riietega? Vastasin, et tsiklimehed räägivad, et pole küsimus, kas kukud, vaid mis sul sellel ajal seljas on.
Ja nagu neetud..... 2 km hiljem panin täispasaga kitsele sisse.....
Faktid:

  1. Kits surnud
  2. Varustus mahakandmisele
  3. Mina täna tööle :)

Et siis õpetuseks- ka korraks väikest tiiru tegema minnes kandke kaitseriietust!

Aga ratas. Kah mahakandmisele ?


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 01 Juun 2010, 09:05
Postitas rannamees
ragnar kirjutas:
pritsu kirjutas:

Mõtlesin eile õhtul ümber Keila ringi teha. Panen teksad, ei pane.... Panin siiski nn täisvarustuse, pükste alla veel Foxi põlvekad ka. Suitsupausi ajal küsis sõbra naine- Sul palav ei ole nende riietega? Vastasin, et tsiklimehed räägivad, et pole küsimus, kas kukud, vaid mis sul sellel ajal seljas on.
Ja nagu neetud..... 2 km hiljem panin täispasaga kitsele sisse.....
Faktid:

  1. Kits surnud
  2. Varustus mahakandmisele
  3. Mina täna tööle :)

Et siis õpetuseks- ka korraks väikest tiiru tegema minnes kandke kaitseriietust!

Aga ratas. Kah mahakandmisele ?

Aga kits? Paar kintsutükki ikka sashlõkki said ?


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 01 Juun 2010, 09:38
Postitas pritsu

Kitsele ei mõelnud väga. Pime oli ka. Lonkasin koju ja sõitsin traumapunkti. Ratast vaatan õhtul. Kahvel sissepoole kõver, paak ja kondel [Motobot: õige on "gondel"] kõvasti lihvida saanud. Mootorit säästis homemade kukkumiskaitse.


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 01 Juun 2010, 10:14
Postitas mimm
jegesmesh kirjutas:

Krt, magada ka ei saa :D . Päris jõhker lõikav valu tuli sisse.

Pane väike käterätik pikuti rulli ja selgroo alla. Siis mugavam magada. Side tõmbab õlad taha pingesse ja selili olla pole just kõige mugavam ning külili/kõhuli täiesti raske. Õnneks on seda valu tõesti paar nädalat.

Endal oli kunagi ammu mitte-mootorratta õnnetuse tulemusena rangluu kolmeks jupiks. Kahjuks kasvas veits valesti kokku ning ähvardati uuesti lahti murda kui valu hakkab tegema (siiani eriti hull pole- eks vanaduses anna tunda). Ei ole õlad längus ega midagi, vaid kui lähedalt vaadata paistab kont nagu Z-täht.

Sulle aga head paranemist...


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 01 Juun 2010, 12:30
Postitas jegesmesh
mimm kirjutas:
jegesmesh kirjutas:

Krt, magada ka ei saa :D . Päris jõhker lõikav valu tuli sisse.

Pane väike käterätik pikuti rulli ja selgroo alla. Siis mugavam magada. Side tõmbab õlad taha pingesse ja selili olla pole just kõige mugavam ning külili/kõhuli täiesti raske. Õnneks on seda valu tõesti paar nädalat.

Endal oli kunagi ammu mitte-mootorratta õnnetuse tulemusena rangluu kolmeks jupiks. Kahjuks kasvas veits valesti kokku ning ähvardati uuesti lahti murda kui valu hakkab tegema (siiani eriti hull pole- eks vanaduses anna tunda). Ei ole õlad längus ega midagi, vaid kui lähedalt vaadata paistab kont nagu Z-täht.

Sulle aga head paranemist...

Kuule see on väga hea mõte nii teha.

Tänud! :bsmile:


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 01 Juun 2010, 13:00
Postitas tok-tok
pritsu kirjutas:

Mõtlesin eile õhtul ümber Keila ringi teha. Ja nagu neetud..... 2 km hiljem panin täispasaga kitsele sisse.....

Ma sõitsin ca 2 nädalat tagasi samuti õhtul Lohusalu lähedal kahe kitse vahelt läbi. Üks tuli ja kohe järgmine tema järel ning mina pauhti nende vahelt edasi. Oli kõvasti õnne. Neil vist praegu jooksuaeg vms. Mõni päev hiljem sõitis üks tuttav Keila lähedal kitsega kokku ja ise jäi küll terveks, aga nii varustus kui ka kroom läksid mahakandmisele.

Loodetavalt oled varsti jälle lenksus ja kitsedel jooksmised tehtud.


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 01 Juun 2010, 13:09
Postitas Mix

Need on pubekad loomariigis. Jooksuaeg on läbi ja vanaloomadel uued mudilased päevakorral. Eelmisel aastal sündinud aga võõrutatakse emaloomast ja mõne liigi puhul peletatakse vanaloomade juurest üldse eemale ja nii nad hulguvadki omapead ringi. Sama vähemõistlikult enesekindlana ja ennasthävitavalt, kui nende "eakaaslased" inimloomade hulgas.


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 05 Juun 2010, 13:48
Postitas kilx

Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 05 Juun 2010, 14:14
Postitas Riga-16

Võiks ikka igaüks oma ritta jääda. Masin ise ei kaldu ju kuhugi :shock:


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 06 Juun 2010, 11:02
Postitas Mhhh

Nojah.

Aga see, et põgenetakse sündmuskohalt, on küll jama (seetõttu oleks hea uue liiklusseaduse tulek).


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 09 Juun 2010, 18:25
Postitas Chainsaw

Nonii, teen ka Bikeri foorumisse postitamistega alguse ja nii halenaljakas kui ka välja kukkus - esimene post räägib minu kukkumise loo. :wack:
Sõitsin sõbraga Pärnumaa kitsaid ja kurvilisi teid, tema tonnise bike-ga ees, mina sama kaliibriga järgi. Ühel kenal lohkus ja pika kurviga kohas avastasin aga ennast olukorrast, kus olen juba korraliku kallutamise kurvi läbimiseks sisse võtnud ja sama trajektori hoides lihtsalt kütan sõbrale tagant sisse. See variant oleks muidugi äärmiselt täbarasti lõppenud. Lasin siis korra ratta otseks, vajutasin jalgpidurit (ärge küsige miks, vastan ise - olen veel väga roheline) ja alustasin uuesti kallutamist. Vastassuunavöönd sai juba otsa, õbluke kruusariba ka ja lõpetasin kallutamise. Lasin ratta otseks - ees teeäärne rohelus. Nii kui rohelise peale sain viskas perse vasemalt ette, ratta risti ning tänu asjaolule, et olin jõudnud maanteelt maastikule poos mõlema velje lohisemise kinni ning lihtsalt viskas paremale küljele kaldus olnud tsikli vasaku külje peale. Ratas liikus vähe, minu suure kaarega minemaloopimiseks aga täiesti piisas sellest ootamatust küljevahetusest.
Kui tänu maastiku iseärasustele poleks ratas ennast teisele küljele visanud, siis oleks arvatavasti vaid paremat külge natukene kriipinud. Tagajärg rattale - lõhkus natukene esimest plastgondlit. Gondli mitmed sisemised kinnitused murdunud ning kaks koledat pragu ka. Mingi ime nipiga suutis see küljevahetus ka sidurivedeliku potsikult kaane minema keerata ja kummist lutu koos kogu vedelikuga välja lennutada. See viga sai kohapeal parandatud kui sõber tanklas DOT-4ja järgi ära käis. Rattaga sõitsin edukalt kukkumiskohast 35 km-i tagasi koju, esigondel natukene allapoole rippumas.
Endast rääkides, siis olen nüüdseks juba nädala haiglavoodis olnud. Diagnoos - vasaku neeru tugev põrutus. Esimestel päevadel tuli kateedrist täiesti punast, nüüd on värv juba normaalne kusine. Operatsiooni ei ole tehtud ega ka tehta. Kõik on taastumises ja see võtab aega. Kuu pärast loodan oma ratsuga uuesti ja rahulikult taas sina peale saada.

Loo moraal: ei jää meist keegi puutumatuks ega kukkumiseta ning õpitakse ikkagi oma vigadest. Minu õppetund: lisaks autoga sõitmisele tuleb ka rattaga pikivahet hoida, sest seda kuradit pidama saada ikka nii lihtne küll pole kui kõrvalt tundub. Ja lisaks ostan raudpolt kindlalt ära viimased kaks puuduolevat kaitsevarustuse elementi - seljakaitse ja neeruvöö.


Re: Õnnetused mootorratastega

Postitatud: 09 Juun 2010, 19:03
Postitas zirocool

to chainsaw
eks algajal ikka juhtub, edu paranemisel..
aga DOT-4 on piduriõli ja see potska on ka piduriõli oma, siduriõli/mootoriõli lekke oleks natuke suurem peavalu juba olnud.
Aga veelkord edu paranemisel ja sõidu harjutamise. :bsmile: