bitter kirjutas:

kellatootjad on loonud kuvandi, et kõik (no peaaegu kõik) tõelised mehed kannavad ka mehist kella. Mida rohkem "lisasid" kellal, seda isasem. Ühed kõige mehisemad kellad koonduvad üldnimetuse "cronograph" alla. http://images.google.ee/images?q=chronograph
pilt on kohati nii kirju, et õige aja tuvastamine võib mõne hetke aega võtta . Mul on tunne, et mõne "tõsisema" kella pikemaajalisem kandmine võib isegi naistel habeme kasvama panna.

Mis teha, kell on mehe ehe ja tihti ainuke. Teisalt on kvaliteetne (kahjuks ka enamusele meile kättesaamatu) mehaaniline kell omaette mehaanikaime, mis teeb ta ka vahvaks. Lisaks on ta ka natuke staatusesümbol.

Kui mees ei kanna kella, sõrmuseid ega kette, mis- või kesasi ta siis on?

extinction kirjutas:

Kui mees ei kanna kella....

Siis on tal aega küllalt

natuke segaselt kirjutasin jah p.s. kui mees kannab kette, sõrmuseid ja kella, kuid sõidab rolleriga, kes ta siis on

Piipz kirjutas:

kui mees kannab kette, sõrmuseid ja kella, kuid sõidab rolleriga, mis ta siis on

Ei ole mis, on kes. Ja kui on talvine aeg, siis mina

sry vale posti näppisin algul

Aga kui roller kannab kahte meest, siis mida sellest järeldada saab?

kas ma peaksin enda krossikal sx 125 segu ka timmima selliste ilmadega, üks ütles et kui ei pane paika võib mootor kotti joosta.

keeway. kirjutas:

kas ma peaksin enda krossikal sx 125 segu ka timmima selliste ilmadega, üks ütles et kui ei pane paika võib mootor kotti joosta.

mis ratas?

mx77 kirjutas:

keeway. kirjutas:

kas ma peaksin enda krossikal sx 125 segu ka timmima selliste ilmadega, üks ütles et kui ei pane paika võib mootor kotti joosta.

mis ratas?

ktm

Eks üks nõks suurem peadüüs ja veidi segukruvi rohkem sisse keerata oleks mõistlik.

mx77 kirjutas:

Eks üks nõks suurem peadüüs ja veidi segukruvi rohkem sisse keerata oleks mõistlik.

aga kas juhtub midagi, kui ei tee neid asju ? Hetkel töötab samahästi kui suvel masin.

Piipz kirjutas:

kui mees kannab kette, sõrmuseid ja kella, kuid sõidab rolleriga, kes ta siis on

Kui rolleriks Vespa, siis tõenäoliselt mõni siia sattunud tavaline itaallane või mõni trenditeadlikut mängiv eestlane.

keeway. kirjutas:

mx77 kirjutas:

Eks üks nõks suurem peadüüs ja veidi segukruvi rohkem sisse keerata oleks mõistlik.

aga kas juhtub midagi, kui ei tee neid asju ? Hetkel töötab samahästi kui suvel masin.

Ei tohiks juhtuda, kui korralik õli.

mx77 kirjutas:

keeway. kirjutas:

mx77 kirjutas:

Eks üks nõks suurem peadüüs ja veidi segukruvi rohkem sisse keerata oleks mõistlik.

aga kas juhtub midagi, kui ei tee neid asju ? Hetkel töötab samahästi kui suvel masin.

Ei tohiks juhtuda, kui korralik õli.

tänud.

Paar lehte tagasi läbikäinud küsimused.

Kas keegi oskaks täpselt öelda, miks on võimalik siis, et V2 võib vähem kütet võtta mingil määral, ning miks V2 mootoril on madalamal rohkem väänet. Või miks V4 on madalam rohkem väänet kui r4 ?

puch kirjutas:

miks on paljudel käekelladel ümber klaasi see ketas vms, kus on igast numbreid peal ?, seda annab ka vastupeva keerata, aga millejaoks see on nii paljudel kelladel ?

Näiteks minu kellalnäitab liikumatu 24h skaala päikese tõusu ja loojumist vastavalt geograafilistele koordinaatidele...

Whitebalance kirjutas:

et V2 võib vähem kütet võtta mingil määral, ning miks V2 mootoril on madalamal rohkem väänet. Või miks V4 on madalam rohkem väänet kui r4 ?

Algatuseks, nii populaarteaduslikult, kui eeldada et vaadeldavad mootorid on sama tehnilise tasemega, siis V-l on tihti vähem kilovatte = võibolla väiksem kütusekulu kuna kilovatid tulevad tarbitud kütuse hulgast... Samuti on pöördeid vähem tänu tihti pikemale kolvikäigule. Vääne on samuti seotud kolvikäigu pikkusega, ehk kepsutapi kaugusega vända tsentrist = tavaline jõuõla teema nagu pikema varrega mutri pingutamisel. Ehk siis lihtsalt ülekandesuhe - kolvi liikumsel alla nt 1cm teeb pikema kolvikäigu puhul (tinglikult V-mootori) vänt väiksema pöörde kui R-mootori oma. Ses mõttes ei saa ka kindlalt öelda, et V nii ja R naa - mootoreid igasuguseid, ka R võib olla pikema kolvikäiguga (mõni mittebike).

Minu loogika lisaks veel seda, et nt 600'ne mootor on V2 puhul 2x 300 aga R4 puhul 4x 150 kuupi. Kui võtta veel 1800'ne V2, siis on üks silinder 900 kuupi, mis tööhetkel peaks ikka päris kõva litaka andma.

Whitebalance kirjutas:

Paar lehte tagasi läbikäinud küsimused.

Kas keegi oskaks täpselt öelda, miks on võimalik siis, et V2 võib vähem kütet võtta mingil määral, ning miks V2 mootoril on madalamal rohkem väänet. Või miks V4 on madalam rohkem väänet kui r4 ?

Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist.
St, mida kaugemal on kepsu kinnitus vändast, (mida pikem kolvikäik) seda suurem väändemoment.

Kütusekulu on otseselt seotud pöörete arvuga, V2 on reeglina madalamate pööretega kui R4

wiseco lehelt kolbe uurides jäi natuke arusaamatuks:
Notes:
Cylinder sleeving required, Cylinder replating required, Cylinder boring required

Cylinder boring- peaks puurimine olema aga misasi on sleeving ja replating? Hülsi vahetus ja?

sleeving - hülsi paigaldus
replating - uuesti nikasiilkihiga katmine

janis kirjutas:

wiseco lehelt kolbe uurides jäi natuke arusaamatuks:
Notes:
Cylinder sleeving required, Cylinder replating required, Cylinder boring required

Cylinder boring- peaks puurimine olema aga misasi on sleeving ja replating? Hülsi vahetus ja?

Sleeving on hülsitamine ja replating on uue nikasilkihi pealekandmine.

Ok suured tänud. Aga huvitav, et wiseco jällegi mõndades suurustes kolbidel ei nõua hülsi vahetust ja nikasiiliga katmist, kuigi puurima peab veelgi rohkem. Nüüd ei oskagi kolbi valida, hetkel on sees standard mõõdus 95 mm surveastmega 8,5:1 , aga oleks soov saada järgmine lähim suurus surveastmega 10:1-11,5:1. Wiseco valikus on järgmised kolvid 96mm 1mm oversize surveastmega 11,5:1 aga juurde kirjutatud et vajalik puurimine, hülsivahetus ja nikasiiliga katmine, veel on saada 98mm 3mm oversize 10:1 ja kirjutab, et on vaja ainult puurimist - kas see on loogiline et kolvil mida puurid 3 mm standardist suuremaks ei vaja hülsivahetust aga 1mm üle vajab? Kusjuures tehase remont mõõdud on kuni 97mm. Eelistaksin hülssi hetkel mitte vahetada, ja kas pärast puurimist vaja nikasiiliga katta? Kas ma saan kuidagi kindlaks teha kas mul on silinder üldse sellega kaetud? Panin nüüd mitu rumalat küsimust üksteise otsa.

cylinder boring - igav silinder

janis kirjutas:

Ok suured tänud. Aga huvitav, et wiseco jällegi mõndades suurustes kolbidel ei nõua hülsi vahetust ja nikasiiliga katmist, kuigi puurima peab veelgi rohkem. Nüüd ei oskagi kolbi valida, hetkel on sees standard mõõdus 95 mm surveastmega 8,5:1 , aga oleks soov saada järgmine lähim suurus surveastmega 10:1-11,5:1. Wiseco valikus on järgmised kolvid 96mm 1mm oversize surveastmega 11,5:1 aga juurde kirjutatud et vajalik puurimine, hülsivahetus ja nikasiiliga katmine, veel on saada 98mm 3mm oversize 10:1 ja kirjutab, et on vaja ainult puurimist - kas see on loogiline et kolvil mida puurid 3 mm standardist suuremaks ei vaja hülsivahetust aga 1mm üle vajab? Kusjuures tehase remont mõõdud on kuni 97mm. Eelistaksin hülssi hetkel mitte vahetada, ja kas pärast puurimist vaja nikasiiliga katta? Kas ma saan kuidagi kindlaks teha kas mul on silinder üldse sellega kaetud? Panin nüüd mitu rumalat küsimust üksteise otsa.

Kas sa vaatad suvalisi kolbe või ainult XT600 omasid?

aint XT600 otsingu järgi, kuigi need sobivad ka mitmele teisele yamule

keegi kunagi tundis huvi bobisõidu vastu...
http://kingitus.ee/ee/soit-bobikelgus-kelgutamine

Amordi tehniliste andmete juures on alati kirjas "spring preload" .Mis see siis täpsemalt tähendab?

mx77 kirjutas:

janis kirjutas:

Ok suured tänud. Aga huvitav, et wiseco jällegi mõndades suurustes kolbidel ei nõua hülsi vahetust ja nikasiiliga katmist, kuigi puurima peab veelgi rohkem. Nüüd ei oskagi kolbi valida, hetkel on sees standard mõõdus 95 mm surveastmega 8,5:1 , aga oleks soov saada järgmine lähim suurus surveastmega 10:1-11,5:1. Wiseco valikus on järgmised kolvid 96mm 1mm oversize surveastmega 11,5:1 aga juurde kirjutatud et vajalik puurimine, hülsivahetus ja nikasiiliga katmine, veel on saada 98mm 3mm oversize 10:1 ja kirjutab, et on vaja ainult puurimist - kas see on loogiline et kolvil mida puurid 3 mm standardist suuremaks ei vaja hülsivahetust aga 1mm üle vajab? Kusjuures tehase remont mõõdud on kuni 97mm. Eelistaksin hülssi hetkel mitte vahetada, ja kas pärast puurimist vaja nikasiiliga katta? Kas ma saan kuidagi kindlaks teha kas mul on silinder üldse sellega kaetud? Panin nüüd mitu rumalat küsimust üksteise otsa.

Kas sa vaatad suvalisi kolbe või ainult XT600 omasid?

XT'l ei tohiks üldse hülssi ollagi- nikasil on kantud kohe alumiiniumile