No mina mõõtsin ära staatori juhtmepaarid töötava mootoriga ja vahelduvvooluga, kõik oli ok. Tsikli elektrisüsteemi poole läks omakorda 3 juhet - pluss, miinus ja siis see feedback. Plussi ja miinusesse pingeka juurde peab jõudma aku pinge seisva mootoriga ja jõudis ka. Üle jäi see feedback. Mõtlesin, et äkki pingekas töötab aga õige pinge keeramiseks on tal vaja feedbackist aru saada või siis äkki (kuigi pingekas on piisavalt loll seadeldis) on ta nagu auto bassikõlar, mis läheb käima siis, kui "remote" sisendile pluss peale lasta. Lasin plussi sellele otse pähe ja ei olnud kumbki eelnevatest variantidest. Läksin siis poodi ja ostsin uue pingeka ja asi korras.

Muide pingekat osta ei ole üldsegi lihtne. Igal pool ainult tellimise peale. Ostsin siis Tondi motopoest kõige tummisema 500ccm ATV tüki, mis on isegi nõks suurem, kui originaal Dominatoril. Välja näeb äärmiselt viisakas (pistikud, korpus, juhtmed jne), aga sees kes teab mis on. Enne uurisin ka, millised üldse olemas on. Mingid originaal Virago omad (mis sobivad justkui ka 1100-stele Yamudele, lihtsalt näitena) on ikka täielik huumor. Väiksed nagu võtmehoidjad. Mina arvan ja loodan, et Hiinakate kehv kuulsus tuleb sellest, et kõik on rotid ja ostavad omale mingid 50 või 150 ccm jaoks mõeldud 5 x 5 cm tikutoosid. Need muidugi ei kesta. See suur jurakas võiks nagu ikka elada vähe. Eks annan teada, kui tuksi läheb.

PS! Ma mingi eriline spetsialist ei ole, aga ma arvan, et pingeka sees on mingid dioodid, mis ei lase väljas oleva süütega staatorit "kuumutada". Ehk eksin muidugi. Asi peaks ikka ühte pidi läbi käima.

Püsimagnetitega genekas annab kogu aeg elektrit, mida rohkem pöördeid, seda rohkem pinget. Kuna aku ja muud tarbijad üle kolmteistpooleneljateistkümne ei taha, siis ülejääk muudetakse pingeregus soojuseks...

Nonii. Vast paagitäie sai kokkuvõttes sõita ja toss väljas sõna otseses mõttes asenduspingekal. Ratas suri ära fooritaga, starterit järgi ei võtnud enam, tuled vaid hõõgusid. Aku näitas 8 volti midagi hiljem mõõtes, järelikult laadimine kadus mingi aeg peale pingeka peale panemist. Kohe mitte, sest alguses mõõtes oli pinge õige ja ainult väikse aku pealt nii pikalt koos tuledega ei sõida paarikümne käivitusega. Laadisin siis täis ja starterit. Pingeka keskmine valatud plastosa väljastas seepeale õrnalt tossu, suretasin välja. Staator ei ole lühises, muu ka mõõtes mitte. Järelikult ei maksa ka kõige jõulisemat hiina Hui-Njaa pingekat siiski võtta. Järgmisele teen dubleeriva juhtmepaari ka igastahes.

Juhtmepaari võid dubleerida aga see odav Hiina hädaabipingekas lihtsalt ei pea valule vastu. Ja valu on see, et püsimagnetiga genekast tuleb kõrgemal pöördel särtsu kordades rohkem kui tsikli elektrisüsteemile vaja on. Pingekas peab kõik üleliigse energia muundama soojuseks. Seetõttu ongi pingekad ribilised, hästi jahutatavas kohas ja mida aeg edasi, seda suuremaks oma mõõtmetelt muutuvad. Suurus loeb

Sellepärast ma ostsingi kõige suurema hiina junni mis saada oli. Imestan siiski, et ta NII vähe kestis. Shindengeni junn tellitud ebayst, enam pole kiire.

Lisan oma küsimused selle teemaga seonduvalt:

1) Kas originaalis kuue klemmiga pingeregulaatorit võib asendada viie klemmiga regulaatori vastu? Nimelt Kawasaki VN 750-l on originaalis kuue klemmiga pingeregulaator. Ostsin poest uue ja sealt anti mulle viie klemmiga (tehase tähis ESR269), kuuenda klemmi koht lihtsalt tühi. Öeldi, et peaks sobima, sest kataloog näitab vmt. Paraku selle regulaatoriga laadima ei hakanud. Hetkel võib laadimisviga olla muidugi ka mujal, kuid sellele küsimusele vastuse saamisel on üks võimalik eksimus ning eeldatav aja- ja rahakulu elimineeritud (kui vaja ostetud regulaator poes ringi vahetada, siis ilmselt ka kiire). Eespool viidatud lingilt skeeme uurides tundub, et laadimise seisukohast ei tohiks nagu vahet olla ja ühe klemmi puudumisel on tõenäoliselt teised klemmid siiski "endiselt" oma õigete kohtade peal.

2) Kas pingeregulaatori eluiga võib mõjutada/mõjutab asjaolu, et lülitasin originaalis pidevalt põlevad tuled käivitusmomendil alati välja ja enamasti olid tuled välja lülitatud ka nö mootori soojendamise, varustuse selga ajamise vms aja jooksul? Tagantjärele tundub, et pigeregulaatori vähema koormamise eesmärgil ei ole selline teguviis mõttekas.

3) Tegemist masinaga, mille staatori mähiste originaaljuhtmed on uuesti mähkimisel vahetatud jämedamate vastu ja selle mõju pingeregulaatori tööle ei oska ma praegu samuti arvata. Kas see võib olla regulaatori õhtalemineku põhjus või kuidagi seotud? Miski seda pingekat igatahes lõhub, sest see ei ole esimene kord...

4) Kuidas on viie juhtmega pingeregulaatori puhul lahendatud see nn voolu raiskamine nendel tsiklitel, millel originaalis ongi viiejuhtmeline pingeregulaator? Toodud lingilt seda lahendust ei näe (ei oska vaadata?!) või siis ongi need isendid loodud mingil määral akut tühjendama ka väljalülitatud mootoriga?

Sepajoe kirjutas:

Lisan oma küsimused selle teemaga seonduvalt:

1) Kas originaalis kuue klemmiga pingeregulaatorit võib asendada viie klemmiga regulaatori vastu? Nimelt Kawasaki VN 750-l on originaalis kuue klemmiga pingeregulaator. Ostsin poest uue ja sealt anti mulle viie klemmiga (tehase tähis ESR269), kuuenda klemmi koht lihtsalt tühi. Öeldi, et peaks sobima, sest kataloog näitab vmt. Paraku selle regulaatoriga laadima ei hakanud. Hetkel võib laadimisviga olla muidugi ka mujal, kuid sellele küsimusele vastuse saamisel on üks võimalik eksimus ning eeldatav aja- ja rahakulu elimineeritud (kui vaja ostetud regulaator poes ringi vahetada, siis ilmselt ka kiire). Eespool viidatud lingilt skeeme uurides tundub, et laadimise seisukohast ei tohiks nagu vahet olla ja ühe klemmi puudumisel on tõenäoliselt teised klemmid siiski "endiselt" oma õigete kohtade peal.

2) Kas pingeregulaatori eluiga võib mõjutada/mõjutab asjaolu, et lülitasin originaalis pidevalt põlevad tuled käivitusmomendil alati välja ja enamasti olid tuled välja lülitatud ka nö mootori soojendamise, varustuse selga ajamise vms aja jooksul? Tagantjärele tundub, et pigeregulaatori vähema koormamise eesmärgil ei ole selline teguviis mõttekas.

3) Tegemist masinaga, mille staatori mähiste originaaljuhtmed on uuesti mähkimisel vahetatud jämedamate vastu ja selle mõju pingeregulaatori tööle ei oska ma praegu samuti arvata. Kas see võib olla regulaatori õhtalemineku põhjus või kuidagi seotud? Miski seda pingekat igatahes lõhub, sest see ei ole esimene kord...

4) Kuidas on viie juhtmega pingeregulaatori puhul lahendatud see nn voolu raiskamine nendel tsiklitel, millel originaalis ongi viiejuhtmeline pingeregulaator? Toodud lingilt seda lahendust ei näe (ei oska vaadata?!) või siis ongi need isendid loodud mingil määral akut tühjendama ka väljalülitatud mootoriga?

Ei oska öelda, mis selle kuuenda klemmi ülesanne peaks olema konkreetsel isendil (tõenäoliselt on lihtsalt vaja sinna pinget, kui süüde on sisse lülitatud), aga muidu püsimagnet generaatoriga alaldi-pingeregulaatoril ikka kolm faasi genekast sisse ning + ja - regulaatorist välja. Kui pinge tõuseb üle teatud taseme, näiteks 14,5V, siis regulaator lühistab lihtsalt + ja - otsad kokku. Kuna aku enda pinge ei saa kunagi nii kõrge olla, siis väljalülitatud mootori puhul pingeregulaator mingil juhul akut ei tühjenda (välistame vigased ja suure lekkega isendid). Kui sa nüüd ütled, et sul on generaator ümber mähitud ning tõenäoliselt annab rohkem voolu välja (püsimagnet geneka puhul on voolutugevus konstantne ja muutub vaid pinge), siis on jah suur tõenäosus, et sellepärast sul pingekas läbi läks ning sellele aitas igaljuhul kaasa ka koormuste mahavõtmine (tuled ei põle jne). Mida vähem on tarbijaid, seda rohkem peab pingeregulaator pinge piiri hoidmiseks lühistama ning seetõttu ka kuumeneb rohkem ja lõpuks põleb läbi, kui pole mõeldud nii suurele voolule.

1) Saab ikka, põhimõttelt on need alati samad ehk 3 juhet sisse ja 2 või 3 välja. Sinna kolmandale juhtmele jookseb pluss peale ja regulaator oskab siis end sättida. Kui paigaldada 5 pin regulaator, siis vaata oma skeemi ja guugelda oma tsikli mudelifoorumist http://www.vn750.com/ , aga see jäetakse siis tühjaks.

KZ kohta näiteks:

On most KZ's the brown wire on the regulator is the feedback/control wire. It should have battery voltage on it when the key is on and ground when the key is off.
When the bike is running, if the voltage goes low on the brown wire the regulator will increase its output to compensate. If the voltage goes high it will lower the output to keep from overcharging the battery.

Siin üks sarnane häkk, kus tsiklil oli 6 pin regu originaalis, aga asenduseks tuli 5 pin: http://www.rc51forums.com/forums/60-how ... ifier.html

2) Teoreetiliselt pikas perspektiivis jah, praktikas mina küll end sellega ei vaeva. Kaua sa ikka soojendad ja kohapeal käiad. Kui ta kõrbeb, siis ta kõrbeb.

3) Ei.

4) 5 pin puhul saab 2 juhtmega aru, palju vaja soojuseks lasta ja palju akusse. Tegelikult 5 pin on minu meelest isegi turvalisem. Kui 6 pin puhul tagasiside katkeb, siis äkki laseb kogu täiega akusse. Kui 5 pin puhul katkeb, siis kaob laadimine ja vähemalt jääb kõik terveks, sh aku.

EDIT: Kui juba teed, siis vajadusel leia oma rattal pingekale parema jahutusega koht.

EDIT 2: Sest tõenäoliselt lõhub su pingekat lisaks harilikule kulumisele kas kehv jahutus või kehv mass.

Pingeregulaatorit peaks enamasti lõhkuma kuumus. Mähise traadi paksus ei tohiks selle eluiga mõjutada.

Kui palju läbi kärsavad siis mina paneks mingi alumiiniumpinna peale ja/või viiks paremasse kohta regulaatori

Tänud Teile!

Kuigi kolmanda küsimuse osas lähevad Teie arvamused veidi lahku, tasub viga nüüd siiski mujalt otsida. Seega on isegi lootust, et ka vana regulaator ilmutab lõpuks elumärki. Viimati polnud mul selle kontrollimiseks vastavaid tabeleid käepärast ja kiirete asjaolude tõttu läks lihtsalt nii, et enne uue ost ja siis...mõtlemine jms. Kui laadimist takistava vea üles leian, siis leian ka regulaatorile jahedama asukoha, sest paras küttekeha on see ikka küll ja originaalis on see ikka väga sooja kohta, mootoritagusesse kappi, pakitud...

Parimat

Tanel

Energia jäävuse seadus. Pingeregulaator on olemuselt lihtsalt takisti, millel radikas küljes. Sama idee nagu piduritel, kineetiline energia muudetakse soojusenergiaks, pingeka puhul elektrienergia soojuseks.
Väike ventilaator peale installida aitab kõvasti juurde.

Sepajoe kirjutas:

Tänud Teile!

Kuigi kolmanda küsimuse osas lähevad Teie arvamused veidi lahku...

Kui sa mõtled juhtmeid mähisest regulaatorini, siis jämedamad juhtmed ei ole kuidagi halvad. Kui sa mõtled mähist ennast, siis mõõda paaride vaheline output ära ja võrdle manualiga. Mälu järgi ütlen, et niisama juhtmepaaride otsast mõõta pole õige, ka koormust on vaja.

Tort kirjutas:

Sepajoe kirjutas:

Tänud Teile!

Kuigi kolmanda küsimuse osas lähevad Teie arvamused veidi lahku...

Kui sa mõtled juhtmeid mähisest regulaatorini, siis jämedamad juhtmed ei ole kuidagi halvad. Kui sa mõtled mähist ennast, siis mõõda paaride vaheline output ära ja võrdle manualiga. Mälu järgi ütlen, et niisama juhtmepaaride otsast mõõta pole õige, ka koormust on vaja.

Mina saan igaljuhul aru nii, et genekas on tal jämedama traadiga ümber mähitud ja seega toodab ka rohkem voolu. Seeläbi saab ka pingekas rohkem koormust, eriti kui tarbijaid vähe on.