alambe kirjutas:

Ja nagu olen mina aru saanud, siis parem üldse mitte soojustada, kui seda sitalt ja valesti teha. Laele olen tegelikult mõelnud küll lisasoojustust 15cm puistevilla näol panna, kuna seda mul kõige lihtsam paigaldada.

just! parem jätta soojustamata, et ei tekiks hiljem liigniiskusest hallitust. tihti pannakse väga korralik soojustus ja kui siis korralikku venti ei ole, ongi probleem mõne aastaga käes. seda juhtub täna vägagi tihti. nii majade kui korterite soojustamisel. see aeg veel alles tuleb kui meil ka mõni maja täiega selle tõttu lammutamisele läheb.
liigniiskus ja hallitus on ehitisele kõige suurem probleem. küttekulud on pigem hoone kasutajate probleem.
tänasel päeval kui energia on hinda läinud, on soojustamine väga aktuaalne aga sellega kaasneb oluline ventilatsioonikvaliteedi langus. tavaliselt on rahad juba otsas kui hakatakse vendist rääkima.
garaažis üldjuhul liigniiskust väga ei teki. ainult sel perioodil kui ruumi ajada märg või lumine sõiduk. või kui garaaži kasutatakse sõiduki pesemiseks.
niisama töökoja ventileerimiseks piisab paarist õigesse kohta tehtud avast seina või ukse sisse.
kui niiskust rohkem (eelmainitud asjaolud) siis vaja juba ventilaatori kaasabi ja õhu kompensastsiooni ava (värske õhu ava, õigesse kohta tehtuna)
kui ainult avad teha siis peaks olema üks ava lae all ja sellele vastaseina diagonaalis põranda lähedal üks ava. et siis saab õhk liikuma kuna ülemisest avast hakkab soe õhk välja minema mille tagajärjel tuleb siis alumisest avast jahedamat värsekt õhku lisaks. puuduseks õhu liikumiskiiruse reguleerimatus ja sellega kaasnev pidev soojuse väljumine.

tänud kõiki info eest. eks pean plaani ja kui hakkab asjaks minema siis vaatan kindlasti üle ka selle mis tehtud...

creativ kirjutas:

kui ainult avad teha siis peaks olema üks ava lae all ja sellele vastaseina diagonaalis põranda lähedal üks ava. et siis saab õhk liikuma kuna ülemisest avast hakkab soe õhk välja minema mille tagajärjel tuleb siis alumisest avast jahedamat värsekt õhku lisaks. puuduseks õhu liikumiskiiruse reguleerimatus ja sellega kaasnev pidev soojuse väljumine.

Tohoh? Muidu õige jutt sul aga mis "reguleerimatus" ?! Juba mingi pool sajandit tagasi olid ventavadesse paigaldatavatel restidel regullitavad võred küljes, mis veel tänapäevast rääkida. Sa oled ju ventilatsiooniga lähedasel alal töötanud, ei tohiks nii lõdva randmega pada panna

bitter kirjutas:

creativ kirjutas:

kui ainult avad teha siis peaks olema üks ava lae all ja sellele vastaseina diagonaalis põranda lähedal üks ava. et siis saab õhk liikuma kuna ülemisest avast hakkab soe õhk välja minema mille tagajärjel tuleb siis alumisest avast jahedamat värsekt õhku lisaks. puuduseks õhu liikumiskiiruse reguleerimatus ja sellega kaasnev pidev soojuse väljumine.

Tohoh? Muidu õige jutt sul aga mis "reguleerimatus" ?! Juba mingi pool sajandit tagasi olid ventavadesse paigaldatavatel restidel regullitavad võred küljes, mis veel tänapäevast rääkida. Sa oled ju ventilatsiooniga lähedasel alal töötanud, ei tohiks nii lõdva randmega pada panna

see jutt pigem inimestele kel asjadest vaid mõningane arusaamine. reguleerimatus selles mõistes et ega ikka ei käi küll neid klappe seal pidevalt sättimas ju. kuigi seda peaks tegema vastavalt hooajale ja küttevajadustele ja liigniiskusastmele jne
reguleeritav minu mõistes siis ventikas mille pöördeid saab muuta ja mis tagab pideva väljatõmbe koos pideva õhuvahetusega (kui seda üldse vajagi on)

paljudel juhtudel ei ole olemas ei avasid, ega üldse mitte mingit venti või seda meenutavat lahendust. rääkimata reguleeritavatest avadest ja filtritest ja avade õigetest mõõtudest ja asukohtadest.

kui kellelgi on oluline rohkem infi siis PM . samas oleks alati avalikult hea rääkida millest ka teised siis omale kasuliku infi kätte saaksid.

aga tore kui keegi viitsib üldse juttu süveneda ja kaasa mõelda! järelikult on jutul ka mõju!
tänud osutamise eest!

terv
sellise väikese ruumi ehituses enda tarbeks miskit väga keerulist ei ole küll. eriti kui tegu lihtsa puitkarkassil ehitisega kuna see ei kaalu suurt midagi ja seega ei sea erilisi tingimusi vuntari tallale ega konstruktsioonile endale. soojustatud ruumi tehes vaja juba üht teist teada ehitamisest eriti just niiskuse liikumisest ja ventilatsioonist üldiselt. vilets soojustus midagi hullu ei tee a vilets vent küll. olen oma töös mitmeid pealtnäha ontlikke konstruktsioone lahti võtnud mis seest hallitavad liigniiskusest või mädanevad kondentsist kuigi vead on olnud labaselt lihtsad. kui selliseid lihtsaid vigu vältida on kõik mõnus.
viisakat kivihoonet on mõnevõrra raskem teha kuid ka muidugi mitte miskit üleloomulikku kui käed õigest kohast kasvavad.
üldiselt on nii et see kas ehitus on hästi või halvasti õnnestunud ilmneb alles 10-20 aasta pärast. kui võimalikud apsud ja kvaliteedi puudused ennast ei häiri siis pole mingit mõtet elukutselisele ehitajale maksta (lisaks on ka nende seas palju laus lambaid).
kui aga on soov minna kindla peale (kuna ehitus maksab siiski palju raha ka ise tehes) on mõistlik ka väiksema ehituse puhul vähemalt konsulteerida eelnevalt spetsialistiga kes ka teab mida räägibja mõistab mis kus ja milleks mitte aga naabrimehega kes "endale just tegi peaaegu sama asja ja jummala hea tuli".
lisaks üks väike nüants mis jääb tihti kahe silma vahele. nimelt tööriistad. enne alustamist on mõistlik uurida mida vaja kust saab ja palju maksab. muidu pärast pidevalt puudu ja töö seisab või teed "kirvega" ja kvaliteet kannatab.