Puurpingis puuriga nüüd küll täpset istu ei saa mitte mingit moodi . Igas suuremas metallitöökojas peaks siiski olema piisavalt suur pink selleks.

matti kirjutas:

Ehk piisaks ka suurest puurpingist ja vastavast puurist, peab väga suur treipink olema kuhu ära mahuks velg täis koosseisus...

On ka vertikaaltreipingid olemas.P.S.piisavalt suures puurpingis on seda võimalik ka lendteraga teha.

Ma olen ka mõelnud kumb on lihtsam, kas mets ümber istutada või selle vaht välja vahetada?
Aga kui hästi tahta on kõik võimalik.

Jussike kirjutas:

Ma olen ka mõelnud kumb on lihtsam, kas mets ümber istutada või selle vaht välja vahetada?
Aga kui hästi tahta on kõik võimalik.

Et nagu vahile molli ja mets põlema siis

Tegelikult on üks variant joota tinaga õhuke kiht laagri välimisele saalele ning siis jälle liimiga pessa. Kui peaks käsi väga värisema ning joodis ei tule ideaalselt sümeetriline siis tina annab ise nati mängida ja kompenseerib eksimuse. Jootmist soovitan teha suure kolviga mitte leegiga!!! Joote pasta või saltseri valik on personaalne pädevus. Kui saltserit kasutad siis soovitavalt pärast pesta laager ära ning uus määre sisse.
See kõik on alternatiiv, treimine ja uus laager on ikka õige, kui muidugi rumm laseb. Ega seinapaksus ei tohi ka ülemäära õhukeseks jääda, pärast tõmbab koormusel sõiduga mõrad sisse ja tulemus hullem. Kui aga treida kannatab siis pole muud kui võta velg näppu. Tee eeltööd ära (rehv maha jne). Muretse laager. Võta asjad näppu ja mine suts enne lõunat Balti Laevaremondi tehase väravasse, palu end oma murega mingi treiali juurde suunata ning ajad seal törts mehejuttu lõunapausi aegu. Kui suudad end piisavalt atraktiivseks teha siis viskab seal suvaline treial selle velje pinki ja teeb sulle selle 15min ära. Rahas arvesta ise siis. Tegemist on valdavalt slaavlastega, seega keelt vaja väheke teada, kasvõi natukenegi.

Endal oli kah kunagi selline jama, et laager käis pesas ringi ja oli pesa juba suht suureks söönud (seda ühe korssika vändalaagri puhul). Lahenduseks oli selline akulaadija mis annab 30A välja ja grafiitpulk. Selle pulga pistad laadija ühe klemmi otsa, teise ühendad laagri külge ja siis hakkad laagri välimist pinda sellega "keevitama" - tegelikkuses teeb see meetod laagri pinna väljapoole ulatuvate konarustega karedaks. Sama vigur tuleks teha ka pesaga.

krt mina ei julgeks sellist trikki teha. enda ratta puhul kindlasti mitte. mõistlikum oleks siiski treipink otsida.
võibolla kui oleks metsas müdistamise krossikas, ilma numbriteta, mis metsa läheb kärus ja tuleb sealt kärus välja, siis riskiks...

hotsepp kirjutas:

...Võta asjad näppu ja mine suts enne lõunat Balti Laevaremondi tehase väravasse,

Mul oli sama probleem EXC ühe tagarattalaagriga. Margiesinduse mehhaanik soovitas laagripesa üle kärnida ja laager liimiga paika panna. Keegi teine, vist naabrimees, soovitas riba õllepurgiplekki sättida laagri ja pesa vahele. Tegin teoks selle teise variandi, (laagri-puksi)liimi ka igaks juhuks vahele. Asi korras. Kuigi, eks selle laagri koos plekiribaga pessaajamine oli nõksa keeruline, õnnestus vist 2 katsel. Kärnimine ja liim oleks vist lihtsam teoks teha.

Kui ikka treida otsustad siis nt Sakus on treial täitsa olemas. Tehaseväravat, suunamist, suures tehases ekslemist ja vene keelt vaja ei lähe. Ma pole ta pinki mõõtmas käinud aga võin saata tema numbri sulle privasse kui soovid. Tehnoülevaatuse punkti kõrvalhoones tegutseb.

...No ma heameelega paneks selle kuradi liimiga aga ta juba on uuesti läind, nii et ma ei tea kas enam liimiga saab? öeldi, et ei saa aga selline reaksioon on töökoja kohta normaalne Aga jäta mulle see nr. kui tüli ei tee....aitäh!!!

Tekkis nüüd küsimus. Ma tahaks teada kuidas ültse neid rattalaagreid kätte saa? Ei taha kohe quvaldaga kallale minna.

jegesmesh kirjutas:

Tekkis nüüd küsimus. Ma tahaks teada kuidas ültse neid rattalaagreid kätte saa? Ei taha kohe quvaldaga kallale minna.

Kui kätte vaja saada siis ma eeldan et sa tahad uued asemele panna ja pole lugu kui vanad kahjustada saavad? Mina olen nii teinud etühe laagri lihtsalt mingi pika kruvikaga välja peksund(korda mööda äärtest) ja kui see käes siis otsid mingi padrun võtma näiteks mis sobiks täpselt laagri sisemise või välimise laiusega ja taod välja.

Seda moodust ma ten ise ka . Aga ma tahaks just seda moodust teada, kuidas neid tervelt välja saada.

Mõni tõmmits või press äkki abiks?

Kahjuks ei oma sellised vahendeid. Tõmmitsat on mul vaja läinud korduvalt. Äkki keegi leiab pildi mulle kuskilt. Ma tegelikult ei kujuta isegi ette milline se tõmmits välja näeb.

Ega kui sul laagrite vaheline distants puks on vahel siis ei saa eriti hästi laagri sisesaale tõmbamiseks mõeldud tõmmitsagagi hästi kinni. Kui kujutad kahte L-kujulist vart ette mis pannakse sisesaale august läbi ja mis haakuvad serva taha, nende abil tõmmatakse laager välja. Aga seal ei ole seda ruumi eriti.
Kuna rattalaager ei ole suure pingistuga rummu sees siis on täiesti normaalne kui see pika torniga välja lüüakse. Sisemine puks tuleb mõjutada ühte serva siis koputada mõistlikult laagri sisesaalele, puks teise asnedisse ja taas sisesaalele koputada jne. Tavaliselt tuleb normaalselt kui just liimi pole kasutatud.
Pilt rakisest muidu
Käepärane tõmmits on võimalik teha betooni düüblist, siis vaja vaid tõmbaja ümber leiutada

Ja maamehe moodi

Aga muidu maamehe moodi tegutsedes tuleks tampida laagri välimise serva pihta kui soov laagrit uuesti kasutada. Sama ka uue laagri sisse löömisel. Seal pildil paneb tõesti maamehe moodi peitliga otse kuulidesse. Omal õnnestus laagrit vigastada ja 100km pärast oli kolin taga... Õnneks rattas 4 laagrit ja ühe purunemine ei takistanud sõitu.

Ei vaidle vastu, kindlasti võib seda juhtuda.
Kuid infoks niipalju, et pilt on võetyd ametlikust Kawa remontmanualist ning kui täpselt vaadata siis lüüakse ikka sisemise saale pihta. Loomulikult on iseenesest mõistetav, et kui tahad laagrid uuesti kasutada siis pole mõtet väga jõhkralt tampida ning tegelikult kui tahad vaid määrida siis pole mõtet üldse laagrit maha kiskuda vaid nõelaga väikselt kate maha, break cleaner ja suruõhk ning uus määr sõrmega sisse suruda ning pöörata, suruda ja pöörata - küll läheb.
Kui aga laager vahetusse läheb (mida ka välimaal tavaliselt eeldatatakse) siis võib vähe robustsem olla, kuid ikkagi ei maks kõvasti lüüa, sest siis läheb laager viltu ja tuleb veelgi raskemini ära. Hullem veel, tõmbam mingi krassi kaa kaasa. Tasa ja targu.

numaitea. omal pole ükski esi- või tagarattalaager ühelgi rattal üle 60-70 kr/tk maksnud.
siiani on ratta eemaldamine iseenesest piisavalt tülikas protsess olnud, et kui juba ratas maas ja mõni laager lõtkuga või kuival tundub, toksid vana "maamehe moodi" välja ja uue kas siis sobivat mõõtu padruni või vana laagri välisvõru kasutades asemele ja kõik.
määrimisega on ka alati see lugu, et siis enam ei tea, kas kate pärast mahavõtmist enam püsima jääb (on korra juhtunud) ja siis on sodi kiire vaheleminema ja laagrit p-sse keerama. ja juba kord väljatoksitud laagrit ei taha ka enam tagasi panna - kunagi ei tea, kaua ta enam kestab
ei tahaks küll (murphy seaduse järgi) kõige ebasobivamal ajal ja ebasobivamas kohas mingi laagri pärast pead valutada. uute laagritega on vähemalt ühe asja kohapealt sõitmise ajal süda rahul.
just ostsin terve komplekti esi- ja tagarattalaagreid ja maksid alla 300.- ei ole vast väga suur raha?

retro kirjutas:

numaitea. omal pole ükski esi- või tagarattalaager ühelgi rattal üle 60-70 kr/tk maksnud.

Oled valest kohast ostnud. Järgmine kord mine esindusse Ühes esinduses küsiti mult siduriheebli jaoks vajamineva tavalise sisekuuskantpoldi eest kunagi aastaid tagasi 80 krooni. Krt teab, äkki oli mõttejõul see keere sinna peale aretatud ning tootmise tarbeks ohverdati mõni panda

uue laagri sisse tagumisest lollikindlam on keermelatti, kahte auguga raudplaati ja kahte mutrit kasutades laager sisse keerata.
ei tao viltu ega lapikuks. vana laagri võib ka vahele panna, kui laager peaks olema sygavamal kui pesa serv.

Õige. Üldiselt tuleks kinnipidada põhimõttest:" vana võib välja lüüa aga uus pressitakse sisse".
Kehtib nii laagrite kui pukside paigaldusel.

Välja on laagreid hea lüüa alumiiniumist (mäe) suusakepi jupiga. Ka neid laagrite sisse käivaid simmerite sees jooksvaid junne(-nende nimetust ma ei tea), ei tee liiga. Kruvikas selleks kole karm.

Siiamaani uued laagrid kõik sisse koputanud, mitte pressinud. Kunagi pole mingit jama juhtunud.
Kategooriline soovitus - kasutage selleks sisse löömiseks vana laagrit. Siis on kindel, et midagi tuksi ei keera. Lööte ringiratast, mitte ei kolgi suvaliselt. Kusjuures kolkimine on üldse vale sõna. Kopsid mõõdukalt, läheb küll.
Puksid, eriti pronksist vmt, tuleks küll pressida, kui võimalik. Need on pehmed ja õhukesed ja suhteliselt pikad, kerge tuksi panna.

Võrus, traktoripoes maksab üks kinnine laager u. 12 krooni, mehed, Võrru laagrite järgi:D

Esiteks, laagrit ei lööda sisse vaid koputatakse, välise saale pihta ainult ja läbi mõne pehmema materjali, nt pronks või vask puksi, lehe vms. Samas on mul ka olemas vene aegne spets vase põhjaga haamer. Koputatakse ainult välise saale peale ja ringiratast, viltu ei tohi lüüa. Ja nii toimetades ei juhtu ei laagri ega pesaga mitte midagi

Tänapäeval samuti erineva tallaga haamreid saada, vaja ainult raha välja käia. Kui räägime VAG grupi autodest ja kui peate audil esiratta laagri välja suruma siis seal ei saa haamriga midagi teha, kui just tuumapeaga vasar ei ole. Tulles tagasi mootorratta juurde siis muidugi, laagrid on pesas ju väga väikse istuga. Mõistlikult koputades ikka saab, kuid kui press või kasvõi puurpink olemas siis on hea ju ühtlase jõuga otse sisse suruda, kas pole.

...Nagu ma aru saan siis kellegil treimis võimalust ei ole....

Kas see soovitus Saku õlletehase juures ei toida?

...a jaa, selle olen unustanud, sain numbri küll jah... eks ma olen natuke mugav ka...ootan et keegi ütleks mulle siin, too minu kätte teen ära aga aitüma värskendamast mu vana aju....

Üks idee veel - kui kardimeestel korduvast käigukastide lahtivõtmisest laagripesad lobedaks läksid siis panid nad laagrid pakki, seibid kahele poole ja poldiga kokku ja kroomisid üle. Välisvõru välispind suuremaks, mõned tagavaraks ka. Kui pesa liiga suur siis ilmselt ei aita.

Krt, ma nüüd ei tea, kuidas alumiiniumiga, aga... vanasti, kui miski mõõdust välja oli kulunud, keevitati see üle ja treiti SIIS mõõtu. Treimisest ei pääse, aga vähemalt edaspidi saab ikka originaaljuppe kasutada.