Yamaha YZF 1000 omajatele (õnnetu kuid õpetlik lugu. R.I.P.)
Moderaator: Moded
Sügav kaastunne ka siitpoolt.
selline õõnes tunne kohe sees terve hommikupoolik.
siinkohal ettepanek modedele, ehk muudate teema pealkirja ära?
lisate näiteks sulgudesse "teemaalgataja hukkus liikluses" vms.
isegi lugesin seda teemat siin seetõttu, et sellele viitas link liiklusõnnetuse kohta kirjutatud postis.
selline õõnes tunne kohe sees terve hommikupoolik.
siinkohal ettepanek modedele, ehk muudate teema pealkirja ära?
lisate näiteks sulgudesse "teemaalgataja hukkus liikluses" vms.
isegi lugesin seda teemat siin seetõttu, et sellele viitas link liiklusõnnetuse kohta kirjutatud postis.
THESE FEW MINUTES ON THE TRACK… YOU LIVE MORE THAN SOME PEOPLE DURING THEIR LIFETIME
-
- Postitusi: 86
- Liitunud: 17 Veebr 2004, 12:24
- Tsikkel: Gold Wing 1500 SE
- Tänatud: 20 korda
.
Puhka rahus!
Suzuki RG 80- Aprilia RS 50- Aprilia RS125- Aprilia RS125- Honda RS125- Derbi Senda 125 SM- KTM 525EXC- Kawasaki ZX6R- Honda CBR600RR- KTM 620 SC SM- KTM 660 LC4- Suzuki GSX-R1000- Honda CBR600RR- Yamaha R6- Yamaha R1- Suzuki SV1000S
-
- Postitusi: 774
- Liitunud: 07 Apr 2004, 14:15
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 5 korda
Tõsiselt kurb...
See muutub minu puhul mingisuguseks traditsiooniks. Eelmine aasta käisin (umbes samal päeval mis eile) ühe inimese sünnipäeval ning siis nägin telekast lühikest lõiku kus räägiti sellest kristiine kõrval toimunud õnnetusest kus 23.a noormees Peugeot kaubiku külje sisse sõitis. Siis veel midagi täpselt ei teadnud kuid lootsin, et midagi hullu ei juhtunud. Järmine päev sain teada, et juht on surnud ning tegemist on mu tuttavaga.
See aasta jälle. Sama sünnipäev, samad külalised, samas kohas ning jälle lühike saate lõik jäi silma kus näidati seda tsiklit puu kõrval vedelemas. Mõtlesin veel, et loodetavasti midagi hullu ei juhtunud. Täna loen seda siin...
Väga kurb.
Tõsiselt väga kurb.
Kaastunne.

See muutub minu puhul mingisuguseks traditsiooniks. Eelmine aasta käisin (umbes samal päeval mis eile) ühe inimese sünnipäeval ning siis nägin telekast lühikest lõiku kus räägiti sellest kristiine kõrval toimunud õnnetusest kus 23.a noormees Peugeot kaubiku külje sisse sõitis. Siis veel midagi täpselt ei teadnud kuid lootsin, et midagi hullu ei juhtunud. Järmine päev sain teada, et juht on surnud ning tegemist on mu tuttavaga.
See aasta jälle. Sama sünnipäev, samad külalised, samas kohas ning jälle lühike saate lõik jäi silma kus näidati seda tsiklit puu kõrval vedelemas. Mõtlesin veel, et loodetavasti midagi hullu ei juhtunud. Täna loen seda siin...
Väga kurb.
Tõsiselt väga kurb.
Kaastunne.
Jawa 634 (15kw); Jawa 638 (17kw); Suzuki GS500E (34kw); Hyosung GT650 (60kw); BMW F800S (63kw)
-
Teema algataja
infot
Minupoolne sügav kaastunne!
Käisin just kohal ja kirjeldan lihtsalt nähtut.
Pika sirge lõpus (kust algab lauge paremkurv) on kümmekond meetrit pidurdusjälge, mis kaob umbes sama pikaks lõiguks (ilmselt loobuti korra pidurdusest ja prooviti kallutada) ja siis algab uuesti vasakpoolsel teepervel ja murul, kus on näha juba et pidurid on blokkis olnud. ratas on vajunud paremale kyljele ja kyndnud teeperve. Kündmisjälg on ca 80-100 meetrit pikk ja lõpus on paar sügavamat jälge.
kurb!
Käisin just kohal ja kirjeldan lihtsalt nähtut.
Pika sirge lõpus (kust algab lauge paremkurv) on kümmekond meetrit pidurdusjälge, mis kaob umbes sama pikaks lõiguks (ilmselt loobuti korra pidurdusest ja prooviti kallutada) ja siis algab uuesti vasakpoolsel teepervel ja murul, kus on näha juba et pidurid on blokkis olnud. ratas on vajunud paremale kyljele ja kyndnud teeperve. Kündmisjälg on ca 80-100 meetrit pikk ja lõpus on paar sügavamat jälge.
kurb!
-
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
Mõneti tüüpiline väikese ratta seljast suure selga sattunule. Alati pingutatakse siis üle, sõltub vaid kui palju ja kui armulik on vanajumal. Seekord siis ei olnud. Isegi kuulun verivärskete ümberistujate kilda. Ehk kallab selle mehe surm mõistust meie kõigi koludesse, siis pole see ehk päris asjatu.
Igal juhul sügav kaastunne kõigile omastele ja sõpradele. Kurb lugu.
Igal juhul sügav kaastunne kõigile omastele ja sõpradele. Kurb lugu.
Kas Mees ostab tsikli, pole küsimus. Küsimus on: millal?
-
- Postitusi: 223
- Liitunud: 02 Veebr 2004, 15:17
Re: infot
tundub, et keeramine (kallutamine) ei olnud veel selge.. ise kunagi ammu ammu samamoodi sai proovitud sõbra tsikklit.. kuid hoog ei olnud nii suur ja sain ennem kurvi seisma... sest bike kohe mitte ei tahtnud keerata - olin varem sõitnud javade ja vene tsikklitega.Geko kirjutas:Pika sirge lõpus (kust algab lauge paremkurv) on kümmekond meetrit pidurdusjälge, mis kaob umbes sama pikaks lõiguks (ilmselt loobuti korra pidurdusest ja prooviti kallutada) ja siis algab uuesti vasakpoolsel teepervel ja murul, kus on näha juba et pidurid on blokkis olnud. ratas on vajunud paremale kyljele ja kyndnud teeperve. Kündmisjälg on ca 80-100 meetrit pikk ja lõpus on paar sügavamat jälge.
kurb!
võibolla oli aga ka kiirus tõesti nii suur, et kadus kontroll
... väga jube on lugeda kuidas tüüp just äsja oli siin ja kirjutas ja suhtles meiega ja nüüd on ta uudistes... - paneb sügavalt järele mõtlema ja oma sõidumaneeri üle vaatama...
-
Teema algataja
RIP
Suurel kiirusel pikkadel laugetel kurvide votmine on vaiksema cruiseri pealt sportratta peale umberistununa toesti ullatavalt raske. Minu jaoks on bikega soit on (vahemalt esialgse 1500 miilise mulje jargi) hoopis suuremat keskendumist noudev. Pohjuseks sportratastele omane directional instability ja ka see, et kiirus kipub markamatult suureks...
Kallutamist peab harjutama sammhaaval kiirust tostes hea nahtavusega ja horeda liiklusega hasti tuttaval teel. Parem oleks ka sammhaaval rattaid suurema vastu vahetada. Need moned kRAHA, mis vahetustes kaotsi lahevad, on elu ja tervist vaart.
Suurel kiirusel pikkadel laugetel kurvide votmine on vaiksema cruiseri pealt sportratta peale umberistununa toesti ullatavalt raske. Minu jaoks on bikega soit on (vahemalt esialgse 1500 miilise mulje jargi) hoopis suuremat keskendumist noudev. Pohjuseks sportratastele omane directional instability ja ka see, et kiirus kipub markamatult suureks...
Kallutamist peab harjutama sammhaaval kiirust tostes hea nahtavusega ja horeda liiklusega hasti tuttaval teel. Parem oleks ka sammhaaval rattaid suurema vastu vahetada. Need moned kRAHA, mis vahetustes kaotsi lahevad, on elu ja tervist vaart.
-
Teema algataja
kaastunne omastele
tahtisn sõna võtta rohkem teemal et tegelikult ei ole ju vahet kas su esimene ratas on nt.R6 või R1 (loomulikult kui valitakse bike tüüpi kaherattaline)...üks küll võimsam kui teine (kaal ei mängi ka enam olulist rolli kuna vahe u.10kg), kuid samas rebivad mõlemad tsiklid 0-100km/h ja kiirusi sealt edasi suht käbedalt seierile! põhimõtteliselt taandub kõik ikka sõiduoskustele ja kiiruse valikule vastavalt teeoludele...ühesõnaga - ära pinguta üle!
M.
tahtisn sõna võtta rohkem teemal et tegelikult ei ole ju vahet kas su esimene ratas on nt.R6 või R1 (loomulikult kui valitakse bike tüüpi kaherattaline)...üks küll võimsam kui teine (kaal ei mängi ka enam olulist rolli kuna vahe u.10kg), kuid samas rebivad mõlemad tsiklid 0-100km/h ja kiirusi sealt edasi suht käbedalt seierile! põhimõtteliselt taandub kõik ikka sõiduoskustele ja kiiruse valikule vastavalt teeoludele...ühesõnaga - ära pinguta üle!
M.
Oijah, peale kuuendat postitust, kus asi kinnitati käisid külmavärida üle keha 
Tõsiselt kahju vennast. RIDE IN PEACE
Ja tõepoolest baigi selga esimest korda istudes ei osanud ma ka pöörata (sai siis krossika seljast tuldud) ja läksin ka muru peale ära. Ja mainiks siis ära, et kiirus oli kõigest maksimum 50km/h. Ma küll ei kukkunud, kuid tahan väita, et tean seda tunnet. Ja järgmine kurv juba lihtsalt "jõuga" surusin tsikli kaldesse. Nüüdseks juba muidu tundub kallamine loomulik.
Ja tänu sellele teemale kadusid mul mõtted, et osta võimsam tsikkel. Harjutan veel lahjematega mõned aastad.

Tõsiselt kahju vennast. RIDE IN PEACE
Ja tõepoolest baigi selga esimest korda istudes ei osanud ma ka pöörata (sai siis krossika seljast tuldud) ja läksin ka muru peale ära. Ja mainiks siis ära, et kiirus oli kõigest maksimum 50km/h. Ma küll ei kukkunud, kuid tahan väita, et tean seda tunnet. Ja järgmine kurv juba lihtsalt "jõuga" surusin tsikli kaldesse. Nüüdseks juba muidu tundub kallamine loomulik.
Ja tänu sellele teemale kadusid mul mõtted, et osta võimsam tsikkel. Harjutan veel lahjematega mõned aastad.
Just enjoy ... nothing less, nothing more