will111 kirjutas: ↑26 Okt 2022, 18:03

No kui pinget mõõdad võrgust siis on see 250v...tõsi küll see pole vist "true rms", aga no lihtne tester sellist pinget näitab.

Isiklikus karbis võib iseenesest C32 kaitse olla, kuid kas tegelikult ka päris 32A faasi kohta sulle müüakse, see on teine teema. Minumeelest see on kuskil lepingus kirjas, et mitu A ühendus sul on

Pole kunagi isegi 240v pistikust mõõtnud. Eks kõikumisi on ikka a 250v on selge liialdus. Ps: igapäevaselt tööl kuni 1000v süsteemidega. Täna näiteks oli maksimum 238v.

kaimex kirjutas: ↑28 Okt 2022, 17:12

will111 kirjutas: ↑26 Okt 2022, 18:03

No kui pinget mõõdad võrgust siis on see 250v...tõsi küll see pole vist "true rms", aga no lihtne tester sellist pinget näitab.

Isiklikus karbis võib iseenesest C32 kaitse olla, kuid kas tegelikult ka päris 32A faasi kohta sulle müüakse, see on teine teema. Minumeelest see on kuskil lepingus kirjas, et mitu A ühendus sul on

Pole kunagi isegi 240v pistikust mõõtnud. Eks kõikumisi on ikka a 250v on selge liialdus. Ps: igapäevaselt tööl kuni 1000v süsteemidega. Täna näiteks oli maksimum 238v.

Tolleaegne Tartu Ülikooli hoone Tähe 4 Tartu. Elektrimõõtmiste laboris saime võrgust 248V näidu kätte.

Minul on (lääne-harju vallas või mis ta siis täpsemalt ongi) võrgust ka kuskil selline 248/249 koguaeg. Kindlasti piirkonniti võib see erinev olla, äkki siis mingite kohalike alajaamade tõttu vms..ei tea nii täpset spetsiifikat aga tean, et mul mitu erinevat seadet näitavad pinget, mille võib ilma igasuguse pikema jutu või kahtluseta ümardada 250v'ks.

miks see nõks alla 250 peaks selge liialdus olema? tavaline võrgupinge ju, täiesti by spec (teatav +- on sinna speci sisse kirjutatud)

Ranel mis aastaga tegu oli? Eks vanasti olid kõikimised suuremad…
Ise kunagi käisime kliendi juures kellel uus maasoojuspump tegi imelikku häält. Sinna tuli siis 270v ja läks alajaam ümber ehitamisse. Eks erand kinnitab reeglit a jah, tänapäeval meil ikka suht hea seis.

Eks seal ole mitu tegurit. Vanad õhuliinid on jubedamad. Kurepesad veel sinna otsa.
Kunagi olen teinud ühte pesaga liitumist, posti maandus näitas 50 ja midagi volti. Alguses ei saanudki aru, miks kõditab.
Betoon postid on iga teise järel maandatud ja ühendus viidi läbi posti armatuuri, mis teadagi ära roostetanud ja hea kui üldse annab ühendust või on mingi takistus olemas, faasi suhtes.

Niisiis võib vabalt olla, et liini viimased kurdavad madala pinge üle ja võrgu haldaja keerab natuke peale.

kaimex kirjutas: ↑28 Okt 2022, 17:12

will111 kirjutas: ↑26 Okt 2022, 18:03

No kui pinget mõõdad võrgust siis on see 250v...tõsi küll see pole vist "true rms", aga no lihtne tester sellist pinget näitab.

Isiklikus karbis võib iseenesest C32 kaitse olla, kuid kas tegelikult ka päris 32A faasi kohta sulle müüakse, see on teine teema. Minumeelest see on kuskil lepingus kirjas, et mitu A ühendus sul on

Pole kunagi isegi 240v pistikust mõõtnud. Eks kõikumisi on ikka a 250v on selge liialdus. Ps: igapäevaselt tööl kuni 1000v süsteemidega. Täna näiteks oli maksimum 238v.

Suvel olid mul kõik faasid püsivalt 248...249V
Peale "kindlustusjuhtumit" hakkas võrgu meeskond lõpuks liigutama ja keerati 243...244V peale

Huvitav et eestis nii lappes. Käisin just endal vaatamas 232v, 232v ja 234v. Võrgutasud ja asjad küll sellised, et võiks ju veidi võrku arendada ka siis…

ranel kirjutas: ↑28 Okt 2022, 17:45

kaimex kirjutas: ↑28 Okt 2022, 17:12

will111 kirjutas: ↑26 Okt 2022, 18:03

No kui pinget mõõdad võrgust siis on see 250v...tõsi küll see pole vist "true rms", aga no lihtne tester sellist pinget näitab.

Isiklikus karbis võib iseenesest C32 kaitse olla, kuid kas tegelikult ka päris 32A faasi kohta sulle müüakse, see on teine teema. Minumeelest see on kuskil lepingus kirjas, et mitu A ühendus sul on

Pole kunagi isegi 240v pistikust mõõtnud. Eks kõikumisi on ikka a 250v on selge liialdus. Ps: igapäevaselt tööl kuni 1000v süsteemidega. Täna näiteks oli maksimum 238v.

Tolleaegne Tartu Ülikooli hoone Tähe 4 Tartu. Elektrimõõtmiste laboris saime võrgust 248V näidu kätte.

Sellel hoonel omaette alajaam, kuna vana füüsika instituut ja seal oligi vaja tummisemat voolu teaduslike seadmete ja katsete jaoks. Hoiatati auditooriumis, et kui läpakaid laadima panete stepslisse, et adapter kindlasti pingele vastu peaks, et läbi aegade mitmed põlema läinud.

Naabrimehe päikesekatus "tööle hakkab" siis tõuseb vahel 241 voldini, rohkemat pole tähele pannud... ögö köödös söö köik nööd gönökö völömösögö söötöd ön? öö töö, röösk!

Pingest võrgus
Eestis peaks madalpinge nimipinge olema 230V https://energiatalgud.ee/Elektrikvaliteet. https://www.elektrilevi.ee/katkestused/ ... triseadmed.
Pinge lubatud pingehälbed on +/-10%. Seega 250V on veel piirmääras.
Elektrilevi soovitab generaatorit valides lisada kasutusele võetavale nimivõimsusele 20-25%.

Teemast
Neid generaatoreid on vaadatud ja hinnad seinast-seina. Tootekvaliteet ja brändi tasud on kindlasti omal kohal.
Reastan mõned ja küsin, mis praktilised kogemused näitavad? Viidatud aadressid on viited seadmete tehniliste andmete vaatluseks ja ei ole reklaami eesmärgil. Hinnad võivad kusagil siin märkimata kohas olla veel odavamad või siis kallimad, kui kirjas märgitud.
Võrdlustoodete valikul ei omanud tähtsust kas toode on saadaval või mitte. Oluline on tootega omamisest tulenev praktiline kogemus ja selle jagamine
Valitav kriteerium:2000w, kohver tüüpi (kergem lahendus) inverteriga. Järelhoolduse võimalus (ei pea seadmega peale garantii lõppu lutsu viskama).

Honda EU 22i - 1549eur https://hondacenter.ee/toode/eu-20i/
Yamaha EF2000iS - 1295eur - https://yamahakeskus.ee/index.php?id=to ... uct_id=248
Yamaha WF2200IS - 1580eur - https://yamahakeskus.ee/index.php?id=to ... uct_id=304
SDMO 2000C5 - 15090eur - https://www.stokker.ee/invertertuupi-ge ... d=15667792
(SDMO 2000C5 ja Yamaha 2000iS on välimuselt sarnased. Kumba nendest eelistada?)
Gudnord+ GM-2000i-R - 790eur - https://www.stokker.ee/inverter-generaa ... d=15667847
Scheppach SG2500i - 799eur - https://www.stokker.ee/inverter-generaa ... d=15667891. Sama toode Bauhausis märgitud hinnaga 599eur.
Herkules PG2000 - 499eur - https://www.bauhaus.ee/inverter-generaa ... g2000.html
(Gudnord+, Scheppach, Herkules sisuliselt ja välimuselt tunduvad ühesugused. Gudnord+ näol vist tegemist Stokkeri tellimusega.)
Stanley SIG1900 (pidevvõimsus 1700W) -549eur - https://www.motonet.ee/et/toode/7013839 ... 0-V-1880-W (ääremärkuseks - Stanley väiksem mudel SIG1200S https://www.motonet.ee/et/toode/7000730 ... 0-V-1200-W omab tootekirjelduses märget " ...pisteliseks kasutamiseks" Seega liigitub mänguasjade sektorisse.... ?)
Einhell TC-IG 200 - 579eur - https://www.bauhaus.ee/inverter-generaa ... -2000.html
Stager YGE2000i - 650eur - https://mehka.ee/ee/product/stager-yge2 ... 158002000i

Kindlasti on arvestatavaid tooteid veel. Pange kirja.
Võimalik, et võrdlusena toodud seadmetel mõnedel on erilised funktsioonid, mis teevad ta teistest erilisemaks.
Hetke tähelepanekuna: renditööga töölistel olen kasutusel näinud odavama otsa seadmeid. Hiljuti teetöödel VK-tassimeestel oli kasutusel kallima otsa genekas.

Honda omaga veidi kogemust on. Väga vaikne, kerge käivitus, päris kallis. Päästeametit olen ka näinud Honda "kohvreid" kasutamas.

Honda 1kw generaatoriga 14a kogemust. Töötab siiani probleemivabalt, paar korda on hoolduses ka käinud. Vaikne, ökonoomne. Kasutusel arvuti- ja sidetehnika varutoitena erinevate probleemide korral.

smtasku kirjutas: ↑01 Nov 2022, 15:30

Honda 1kw generaatoriga 14a kogemust. Töötab siiani probleemivabalt,

Kui palju selle 14 aasta jooksul kastusel on olnud?

Väiksemate (ja ka mitte päris tillukeste) bensiinimootoriga genraatorite eluiga on u. 1500 tundi ehk järjest töötades u. 2 kuud.

Ma tõmbaks sae käima.
Kas odavam ei oleks osta paar- kolm ( või 8 ) nn tanki akut ja panna 2kw (Või suurem )inverter sinna otsa?
Tuleks odavam? Vaiksem kindlasti. Pole muud muret kui hoida laetuna.

pliiaku ei seisa laetuna (kuigi pikalt). aga noh, ega neid "tankiakusid" pole just erilist mõtet täna osta ka. pigem ikka mingi liitium asi

aga muus osas, loomulikult oleks mõistlikum akud ja inverter panna. sisuliselt mingit väljundvoolu piirangut ju ei ole ka, kui just hästi väikse mahtuvusega akut ei pane. väike päikesepaneel ka juurde ja ongi justkui nagu generaator. või kui talvehirm siis hästi pisike generaator akusid laadima vajadusel

Saag töötas nädalavahetusel metsas.
Kusjuures seda tankiakude mõtet sai arendatud juba eelmisel talvel, kuid miinimum variandis ja eeldusega, et toidab 8h katla tsirkulatsiooni.
Sai testitud valgustitega töötas küll
Pilt kah:

Madlobster kirjutas: ↑01 Nov 2022, 16:07

smtasku kirjutas: ↑01 Nov 2022, 15:30

Honda 1kw generaatoriga 14a kogemust. Töötab siiani probleemivabalt,

Kui palju selle 14 aasta jooksul kastusel on olnud?

Tunnilugejat peal pole. Eks ta nii on, et teinekord seisab aasta kasutuseta, siis jälle tihedam graafik. Elektrikatkestused ei ole ainult rikkelised, on ka planeeritud elektritöid, mis meie seadmete tööd mõjutavad. Üldjuhul on koormused väga väikesed, paagitäiega (~2l) saab päevaläbi töös hoida.

Akud (ja nende pealt inverteri kaudu tarbimine) oleks ka siis kasulikud kui nende laadimisega saab generaatorile normaalse koormuse anda. Kui generaator enamus ajast olematul koormusel töötab ja sisuliselt paari laelampi toidab, siis tuleb kütusekulu 1 kWh kohta suur. Kui tahaks, et näiteks 1 kW laadimist oleks taga, siis peab akude maht ikka korralik olema. Arvestades, et laadimine võiks toimuda vooluga 1/10 aku mahtuvusest (100 Ah aku korral 10 A), siis peaks samaaegselt laetavate akude mahtuvus olema u. 800 Ah. See aga tähendaks ka seda, et peab olema võtta 80 A laadimisvoolu. Kas väga suur ja võimas laadija või mitu väiksemat (kui on mitu akut, siis niikuinii). Laadimine ja generaatori töötamine toimuks sel juhul 10 tundi ja nendest akudest peaks siis inverteriga kätte saama 10 kWh miinus inverteri ja laadimise kaod. Kütusekulu selle ühe tsükli jaoks äkki u. 3-4 L?

see 1/10 vooluga mahtuvusest on vajalik jällegi ainult dinosauruse aegsete akude puhul. tänapäevast tehnoloogiat kanntab vabalt laadida ka 1C'ga, kuigi eks selline üldine optimaalne oleks muidugi natuke aeglasemalt, aga no 1/2C ei ole kohe kindlasti probleem näiteks lifepo4 jaoks. kui akupakk on ütleme 100ah siis saab seda laadida ka päris suure voolu/võimsusega.

kui omale juba majapidamisele mingi akupakk külge kruvida siis eks minimaalselt kuskil nii ~50v/100ah võiks see ikka olla ka. väga kirvemeetodil võttes peaks see siis olema võimeline andma välja umbes nii 24ah ehk 24 tundi 1 amprit võrgupingel. aku täislaadimine oleks generaatorile kindlasti väga mugav ja efektiivne püsikoormus. targemad ilmselt paneks selle generaatori veel ka tuba soojendama ning valaks sinna madala aktsiisilist diiselkütust ning kokkuvõttes tuleks välja isegi mitte väga kallis elekter + kogu protsessis ei läheks suurt midagi raisku, kuna sisepõlemismootori "mitteefektiivne" osa läheks peaaegu täielikult soojusena tuppa näiteks põrandaküttesse.
kui efektiivsuse poolt siit veel edasi mõelda siis tegelikult pole mitte mingi probleem teha näiteks boilerit või veekeetjat, mis kasutaks otse ~50v alalisvoolu, läpakate toide on ka üsna lähedal sellele madalpingelisele alalisvoolule. (led)valgustust peaks vist olema üsna lihtne teha nii, et see kasutab misiganes suvalist pinget ja alalisvoolu (lihtsalt sobiv hulk dioode järjest) jne jne. kokkuvõttes on võimalik invertimise kaob kas täiesti eliminineerida või viia üsnagi miinimumi. mingit inverterit on ilmselt vaja, aga selle vajalik võimsus võib olla üsna madal kui suuremad tarbijad sealt midagi ei võta.

Need lifepo4 akud on ka üsna hullu hinnaga kui mingit arvestatavat mahtuvust on vaja. Ma mõtlesin näiteks tavalisi veoauto akusid u. 200 Ah hinnaga 175 eur/tk.

Turist kirjutas: ↑02 Nov 2022, 09:34

Ma mõtlesin näiteks tavalisi veoauto akusid u. 200 Ah hinnaga 175 eur/tk.

Need pole selliseks kasutuseks mõeldud. Püsitoiteakud(matkaautod, haagissuvilad, ratastoolid, jms.) on pisut teise ehituse ja paksemate plaatidega ja nende hinnad on samuti kõrgemad.

Edit:
https://akukeskus.eu/pusitoiteakud/

Pole mõeldud, aga saab kasutada. Kui niikuinii on üsna väike võimalus, et neid reaalselt eriti kasutada on vaja ja pigem seisavad niisama igaks juhuks ning hinnavahe tuleb 2,5-kordne...

Keda huvitab kogu see paneelide, akuga ja muu seonduva kohta kuulmine allikalt, kes on need paigaldanud ja kasutab siis ma arvan, et see on päris asjalik ja huvitav klipp, mis tasuks ära vaadata

Tuulik on puudu.
Vähemalt meie laiuskraadil saaks siis peaaegu ideaalse kombo.

Just. Ma siin vaikselt püüan närida ennast läbi VAWT paigaldamise mõtekuse shitstorm'ist internetis.

ma pole väga kindel kui palju see tuulik annaks...kui sa just kuskil lageda põllu peal ei ela muidu ilmselt oleks isegi täitsa tore asi, juhul kui selle asja maksumus ning paigaldamise maksumus ei oleks utoopiline. aga kui tahad osta mingi nö. kommertsiaalse ehk valmis asja ning paigaldada selle veel ka suht kõrgele ehk pika posti otsa, siis tekib ilmselt tõsiseid küsimusi tasuvusaja suhtes. kõigi nende asjade puhul aga ikkagi jõuab kokkuvõttes siiski juhe kokku seal akupaki juures. korralik akupakk annab paindlikkuse ja võimaluse teha igasuguseid trikke, nagu ka seal videos seletas...ostad elektrit sisse öösel 6 sendiga ja kasutab päeval 55 sendi ajal, salvestab akusse paneeliga tootmise ülejääki jne. lisaks on sul vajadusel olemas elektrivaru, normaaltarbimise juures küll ehk vaid umbes ööpäevaks...aga hädatarbimise korral ilmselt ikka ka 2-3 päevaks.

minumeelest päris kõva lahendus oleks a'la jõe ääres elada ning soojuspumba välisring kuskile jõepõhja kinnitada, vot see juba annaks tasuta sooja...eeldusel muidugi, et jõgi talvel täiesti läbi ei külmu. noh teiste sõnadega hästi efektiivne maasoojuspump, aga ilma nende meeletute kaevamiste ja kaasnevate kuludeta ning ilma soojuspumba enese meeletu hinnalipikuta.

Will, jõgede ja järvedega on iga mehe õigus ringi kõndida, sellet pole palju kohti kus maja on just kalda ääres.
Ka oli mingi jant vee erikasutusloaga aga soojuspumba kohalt ei oska nüüd ütelda. Kui vee voolamist kavatsed kasutada, peab hankima, hindama keskkonna mõjusid jms.

Tundub, et siin foorumis on asjatundjaid, kellelt nõu võiks küsida. Ostsin endale eramajja 8,5 kw diiselgeneraatori (sisse ehitatud AVR-ga ) https://www.ronda.lv/en/gardening-equip ... ct_id=2191, mõte oli see lasta vooluvõrku integreerida nö. igaks juhuks, kui talvel pikemaks ajaks vool peaks ära kaduma. Nüüd lugedes siin kommentaare, tekkis mul kahtlus, et kas see isend ikka sobib antud tööks? Või vajab miskeid lisavidinaid juurde, et toimida? Majas on töös inverteriga NIBE F1255 (3-12kw) maaküttepump. Kahtlus foorumit lugedes siis, et kas momentkäivitust suudab genekas maakütteagregaadile välja vedada ja kui suudabki, kas siis ilma inverterita genekas (kuigi AVR-ga) kallist elektroonikat maaküttepumbal tuksi ei keera? Kui keegi asjalik suudab selle süsteemi ka mul majas ära ühendada, oleksin väga tänulik, maja asub Tartus.
Nibe näitajad tehnilised näitajad :https://www.nibe.eu/ee/et/tooted/soojus ... mbad/f1255