motikus kirjutas: ↑06 Aug 2019, 13:04

Aga kõik teised peale minu on ilged tropid!

Naelapea tabatud. Kõik on inglid ju.

Mina sain täna politseilt kiita, et oma rolleriga de facto linnakiirusest kinni pidasin. Nii et ülejäänud on selles valguses veel tropimad.

will111 kirjutas: ↑06 Aug 2019, 14:28

asja lahendaks eestis ilmselt see kui need kohad tehtaks võrdõiguslikult koonusesse suubuvaks ja seal lõpus oleks siis kaamera, mis fikeerib iga paugu puhul, et kelle nina sentimeeter eespool oli tavalisel toomasel poleks ühtlasi vaja enam kiirendusvõistlustele minnagi

Võrdõiguslikkust ei saa tekkida - kui mõlemad tekkivasse keskmisse kolmandasse suubuks, kehtiks automaatselt parem käsi, kui märke pole.

reimps kirjutas: ↑06 Aug 2019, 15:08

Mina sain täna politseilt kiita, et oma rolleriga de facto linnakiirusest kinni pidasin. Nii et ülejäänud on selles valguses veel tropimad.

Kas küsisid ikka ka, et kas piiraja on maha võetud, kui paagilt marki lugesid?

Meie suhtlus jäi siiski professionaalseks, piirdudes teistkordse radarissesõidu järgselt väljapeetud peanoogutusega. Ja mu meelest oli radarikutt mul kunagi ajateenija

Vaatasin kogu seda vahele laskmise asja siin ja saan aru, et Liiklusseadusega on nagu on.
§17 lg 5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
Peaks kõik nagu selge olema, kaubikujuht on loomulikult "ilge tropp", aga perebussiga inimene ei tea kahjuks LS muhvigi ja liikleb nagu muiste.
Nüide Järvevana teelt, kus kolm rida meeldivalt kokku saavad - kui täita LS nõuet, siis vasaku rea kangelased ei sõida "oma rida" lõpuni, vaid aegsasti rastuvad parempoolsesse andes teed paremal käel paiknevatele sõidukitele ja sama jama paremalt Veerenni kiirendusrajalt liitujatele, reastumine nii, et teisi ei sega.
Omavahel öeldes pole kogu see jant otseliikumisega või viltuliikumisega kuidagi seotud. Lihtsalt "parema käe reegel"

Adolf kirjutas: ↑07 Aug 2019, 13:59

Vaatasin kogu seda vahele laskmise asja siin ja saan aru, et Liiklusseadusega on nagu on.
§17 lg 5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
Peaks kõik nagu selge olema, kaubikujuht on loomulikult "ilge tropp", aga perebussiga inimene ei tea kahjuks LS muhvigi ja liikleb nagu muiste.
Nüide Järvevana teelt, kus kolm rida meeldivalt kokku saavad - kui täita LS nõuet, siis vasaku rea kangelased ei sõida "oma rida" lõpuni, vaid aegsasti rastuvad parempoolsesse andes teed paremal käel paiknevatele sõidukitele ja sama jama paremalt Veerenni kiirendusrajalt liitujatele, reastumine nii, et teisi ei sega.
Omavahel öeldes pole kogu see jant otseliikumisega või viltuliikumisega kuidagi seotud. Lihtsalt "parema käe reegel"

Ja nüüd hästi kiiresti autokooli või osta kallimad load endale

Eks see ostetud lubade häda siin vastu karjub.

Adolf kirjutas: ↑07 Aug 2019, 13:59

Vaatasin kogu seda vahele laskmise asja siin ja saan aru, et Liiklusseadusega on nagu on.
§17 lg 5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
Peaks kõik nagu selge olema, kaubikujuht on loomulikult "ilge tropp", aga perebussiga inimene ei tea kahjuks LS muhvigi ja liikleb nagu muiste.
Nüide Järvevana teelt, kus kolm rida meeldivalt kokku saavad - kui täita LS nõuet, siis vasaku rea kangelased ei sõida "oma rida" lõpuni, vaid aegsasti rastuvad parempoolsesse andes teed paremal käel paiknevatele sõidukitele ja sama jama paremalt Veerenni kiirendusrajalt liitujatele, reastumine nii, et teisi ei sega.
Omavahel öeldes pole kogu see jant otseliikumisega või viltuliikumisega kuidagi seotud. Lihtsalt "parema käe reegel"

Mis trikiga sina oma load kätte oled saanud?

ilmselt liikluseeskirja ajal, kus oli ka ridade puhul sarnane nõue. Tänaseks on liiklusseaduses ainult lõikuvate teede puhul selline nõue.

@simp paraku on seal pisut teine mõte - paremal paiknevale või paremalt lähenevale sõidukile peab teed andma, kui sõidukite LIIKUMISTEED lõikuvad. See on pisut teine asi kui sõidutee.
Aga las see jääda, uuemal ajal loetakse lubade vääriliseks kõiki, kes kuidagi liikludses hakkama saavad...

Kas igamees võib omale sobiva LIIKUMISTEE ise kujundada sõltumata sõiduradadest?

Adolf kirjutas: ↑07 Aug 2019, 18:35

@simp paraku on seal pisut teine mõte - paremal paiknevale või paremalt lähenevale sõidukile peab teed andma, kui sõidukite LIIKUMISTEED lõikuvad. See on pisut teine asi kui sõidutee.
Aga las see jääda, uuemal ajal loetakse lubade vääriliseks kõiki, kes kuidagi liikludses hakkama saavad...

Kuidas need liikumisteed seal eelpool nimetatud olukordades lõikuvad?
Kõigil eelpool kirjeldatud juhtudel ikka tegemist tavalise ümberreastumisega(sõidurada lõppeb) ja sellisel juhul praeguses LS-s eesõigus, ükskõik kummalt poolt reastujal, puudub.

Võib-olla tõesti, et ei pea teed andma, aga alltoodud LS punkte eirata ei saa.
§ 17. Tee andmise üldised kohustused
5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
§ 47. Sõiduraja ja -rea vahetamine
(1) Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.

Ma ei tea kes ja kuidas neid punkte on tõlgendanud, aga minu jaoks on need üsna selgelt ja päris arusaadavas eesti keeles kirjutatud. Siin nagu kaksipidi arusaamal kohta pole.

(1) Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.

St, ainult siis kui mõlemad tahavad rida vahetada.

simp kirjutas: ↑08 Aug 2019, 12:27

Spoiler

Adolf kirjutas: ↑08 Aug 2019, 12:18

Võib-olla tõesti, et ei pea teed andma, aga alltoodud LS punkte eirata ei saa.
§ 17. Tee andmise üldised kohustused
5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
§ 47. Sõiduraja ja -rea vahetamine
(1) Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.

Ma ei tea kes ja kuidas neid punkte on tõlgendanud, aga minu jaoks on need üsna selgelt ja päris arusaadavas eesti keeles kirjutatud. Siin nagu kaksipidi arusaamal kohta pole.

(1) Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.

St, ainult siis kui mõlemad tahavad rida vahetada.

Kui tihti huvitav tuleb ette neid olukordasid, kus kaks kõrvutisõitvat autot otsustavad hakata korraga rida vahetama, samas kui neil kõrval(sinna kuhu reastuda tahetakse) on teine auto juba ees.

pärnu mnt järve keskuse eest. ühed kes tulevad vana viljandi mnt'lt ja teised kes tulevad männiku poolt ja tahvad järvevanale.
seal vahetatakse koguaeg risti.

No tegelikult loogiliselt võttes käib see vist enamasti olukorra kohta, kus kaks autot tahavad(kolmerealisel teel) mõlemad reastuda äärmiselt rajalt keskele kokku.

Krl kirjutas: ↑08 Aug 2019, 12:48

Kui tihti huvitav tuleb ette neid olukordasid, kus kaks kõrvutisõitvat autot otsustavad hakata korraga rida vahetama, samas kui neil kõrval(sinna kuhu reastuda tahetakse) on teine auto juba ees.

Tallinnas Tehnikast Rohu tänavale raudteesilla alla keerates absoluutselt pidevalt. Toompuiestee poolt parempöörde tegijad enamus tahavad teise ritta reastuda ja vasakule Teliskivisse sõita ja Paldiski maantee poolt vasakpöörde tegijad Teliskivisse paremale minna.
Kusjuures seda seadusepügalat ma ei mäletanudki. Hea, et see siin välja tuli. Samal ristmikul on alati segadus, kellel eesõigus on. Aga õnneks seal segadused lahenevad valdavalt väga sõbralikult ja valutult.

Vastastikku ei tähenda seda, et mõlemad samaaegselt soovivad reastuda, ikka emb-kumb.
See ei välista muid viiskusavaldusi ja vahele lubamisi, aga avarii korral tuleb juhinduda sellest mis seaduses kirjas.

Adolf kirjutas: ↑08 Aug 2019, 14:19

Vastastikku ei tähenda seda, et mõlemad samaaegselt soovivad reastuda, ikka emb-kumb.
See ei välista muid viiskusavaldusi ja vahele lubamisi, aga avarii korral tuleb juhinduda sellest mis seaduses kirjas.

Oijah

mx, Adolfil ehk ei ole eesti keel emakeel... tõlgendab

Noh poisid nüüd ruttu emakeele tundi. Btw eesti keele seletav sõnaraamat on ka veebist leitav.

madmax kirjutas: ↑08 Aug 2019, 14:25

mx, Adolfil ehk ei ole eesti keel emakeel... tõlgendab

Ma arvan, et Adolf lihtsalt ei tunne liiklusseadust või ei saa sellest aru.

Adolf kirjutas: ↑08 Aug 2019, 14:19

Vastastikku ei tähenda seda, et mõlemad samaaegselt soovivad reastuda, ikka emb-kumb.

Tähendab küll

Kui vastastiku üksteisele molli antakse, siis lõuga saavad:
a) mõlemad?
b) üks nendest?

Ilmselt kodanik tõlgendas sõidutee kaht suundavööndit kui kaht sirget. Nagu me hästi keska matemaatikast mäletame, siis ka paralleelsed sirged lõikuvad lõpmatuses!

Luxor kirjutas: ↑08 Aug 2019, 15:23

Ilmselt kodanik tõlgendas sõidutee kaht suundavööndit kui kaht sirget. Nagu me hästi keska matemaatikast mäletame, siis ka paralleelsed sirged lõikuvad lõpmatuses!

Ei mäleta küll seda, aga praegu väidetakse ikka nii:
Eukleidilises geomeetrias nimetatakse paralleelseteks sirgeteks sirgeid, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ja ei lõiku

"Eesti keele seletav sõnaraamat":
vastastikku ‹adv› Sõnaveeb

1. (kahe v. enama isiku v. nähtuse vahel toimuva v. olemasoleva kirjeldamisel:) üks ühte ja teine teist, üks ühel(e) ja teine teisel(e), üks ühega ja teine teisega jne., omavahel; mõlema- v. kõigipoolselt. Algul vahtisid vastastikku, siis hakkasid rääkima. Hääletati vastastikku teineteise poolt. Poisid mõnitavad üksteist vastastikku. Marjulised hõiklevad vastastikku. Voorimehed sõimlesid vastastikku. Käidi vastastikku sünnipäevadel. Esitati vastastikku küsimusi. Tegid vastastikku ettepaneku ära leppida. Üritame vastastikku midagi õppida. Suruti vastastikku kätt. Istuti laua ümber ja jutustati vastastikku oma reisimuljeid. Sõbrad täiendasid teineteist vastastikku. Laevad tervitasid vastastikku pika vilega. Organismis peab kõik olema vastastikku reguleeritud. Signaalid on vastastikku mõistetavad leppemärgid. Vastastikku soovitud suhe. Sõlmiti vastastikku kasulik leping. Lugupidamisest tuleb neil vastastikku puudu. Tegi palju mõõtmisi, mis pidid üksteist vastastikku kinnitama.

emakeel võõrkeelsetele

Tänase liiklusseaduse kohaselt ei ole otse oma reas liikujal kohustust kõrval reast kedagi vahele lasta. Ümberreastujal on kohustus jälgida, et tema manööver on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid. Erand ongi ainult § 47 lõige 1. Aga see ikkagi tähendab seda, et rida soovitakse vahetada vastastikku. Paljusi ajab segadusse vana liiklusseadus kus oli kohustus sees.. Viisakus on muidugi eraldi teema. Aga ajad muutuvad..

Adolf kirjutas: ↑08 Aug 2019, 18:20

"Eesti keele seletav sõnaraamat":
vastastikku ‹adv› Sõnaveeb

1. (kahe v. enama isiku v. nähtuse vahel toimuva v. olemasoleva kirjeldamisel:) üks ühte ja teine teist, üks ühel(e) ja teine teisel(e), üks ühega ja teine teisega jne., omavahel; mõlema- v. kõigipoolselt. Algul vahtisid vastastikku, siis hakkasid rääkima. Hääletati vastastikku teineteise poolt. Poisid mõnitavad üksteist vastastikku. Marjulised hõiklevad vastastikku. Voorimehed sõimlesid vastastikku. Käidi vastastikku sünnipäevadel. Esitati vastastikku küsimusi. Tegid vastastikku ettepaneku ära leppida. Üritame vastastikku midagi õppida. Suruti vastastikku kätt. Istuti laua ümber ja jutustati vastastikku oma reisimuljeid. Sõbrad täiendasid teineteist vastastikku. Laevad tervitasid vastastikku pika vilega. Organismis peab kõik olema vastastikku reguleeritud. Signaalid on vastastikku mõistetavad leppemärgid. Vastastikku soovitud suhe. Sõlmiti vastastikku kasulik leping. Lugupidamisest tuleb neil vastastikku puudu. Tegi palju mõõtmisi, mis pidid üksteist vastastikku kinnitama.

emakeel võõrkeelsetele

Jah. See tähendabki, et mõlemad vahetavad omavahel rida. Millest sa aru ei saa? :O

Adolf kirjutas: ↑08 Aug 2019, 18:20

"Eesti keele seletav sõnaraamat":
vastastikku ‹adv› Sõnaveeb

1. (kahe v. enama isiku v. nähtuse vahel toimuva v. olemasoleva kirjeldamisel:) üks ühte ja teine teist, üks ühel(e) ja teine teisel(e), üks ühega ja teine teisega jne., omavahel; mõlema- v. kõigipoolselt. Algul vahtisid vastastikku, siis hakkasid rääkima. Hääletati vastastikku teineteise poolt. Poisid mõnitavad üksteist vastastikku. Marjulised hõiklevad vastastikku. Voorimehed sõimlesid vastastikku. Käidi vastastikku sünnipäevadel. Esitati vastastikku küsimusi. Tegid vastastikku ettepaneku ära leppida. Üritame vastastikku midagi õppida. Suruti vastastikku kätt. Istuti laua ümber ja jutustati vastastikku oma reisimuljeid. Sõbrad täiendasid teineteist vastastikku. Laevad tervitasid vastastikku pika vilega. Organismis peab kõik olema vastastikku reguleeritud. Signaalid on vastastikku mõistetavad leppemärgid. Vastastikku soovitud suhe. Sõlmiti vastastikku kasulik leping. Lugupidamisest tuleb neil vastastikku puudu. Tegi palju mõõtmisi, mis pidid üksteist vastastikku kinnitama.

emakeel võõrkeelsetele

Sul on ikka eesti keeles arusaamisega raskusi. Kahe vahle toimuv ongi see mis toimub kahe vahel ning kui mõlemad soovivad midagi teha. Kui aga üks sõidab oma real ja ei kavatse midagi teha vaid otse edsi sõita siis tema ja reavahetaja vahel ei mitte midagi kahe vahel toimuvat. Capiche?