vb ma panen täiega puusse, aga kunagi sai juhtmed neid jubinaid pidi projektori aluse külge panna või kinnitada. alusel olid sellised vastava suurusega avaused, kuhu see eelpool kirjeldatud vidin ilusti sisse mahtus. 
noh eesmärgiga, et nad niisama suvaliselt ei ripiks, sest juhtmed on arvestatav kogus kaalust. laua peal ilmselt ei ole see nii oluline.
Nongrata kirjutas:Arvuti kaablitel ja igasugustel laadijate kaablitel on juhtme ümber silindrikujuline vidin, tavaliselt nii 10cm kaugusel pistikust. Mis otstarvet see täidab?
Tagasivooluklapp...
Nongrata kirjutas:Arvuti kaablitel ja igasugustel laadijate kaablitel on juhtme ümber silindrikujuline vidin, tavaliselt nii 10cm kaugusel pistikust. Mis otstarvet see täidab?
Dux pani puussse jah. See on ferriitfilter (drossel) ning on mõeldud kõrgsagedushäirete vähendamiseks. Kõige lihtsam seletadada seda asja vast nii, et signaal oleks kaablis puhtam.
Mis muidugi ei tähenda, et seda jubinatpidi ei või asju üles riputada 
Kõrgsageduse müra (häirete) kõrvaldamiseks on juhtete ümber ferriidist rõngas.
--DogFood-- kirjutas:Bushing on saale, Bearing on laager.
Siis ei oska jaapanlased inglise keelt, minu Nissani originaalvaruosade kataloogis on saalede kohta kirjutatud bearing. Bushing on neil ühest tükist ehk täisümar liugelaager.
Eks ta ole nii ja naa, minu meelest oleks ka bearing veerelaagri kohta loogilisem.
Enamasti on jah nii, et mootorites väntvõlli saale on bearing aga otsetõlkes on bearing ikkagi laager.
http://en.wikipedia.org/wiki/Bearing(mechanical)
http://en.wikipedia.org/wiki/Bushing(bearing)#Bushing
"Saaled" / "Saale" pole üldse mingi eestikeelne sõna ka ju. Laager on see asi igal juhul. Öeldakse "saale" kuna siis on teada, millistest laagritest jutt käib. Inglise keeles võid öelda, kuidas tahad, bearing või bushing, mõlemad on õiged tegelikult.
Bushing on eesti keeli puks. Inglise-eesti tehnikasõnastik annab nii.
Üks tõlkevärk ütleb nii: kest, mõõdik, muhv või vaheplaat.
Kutseka ajal õpetati, täpselt nüüd ei mäleta aga oli hõõrdlaager ehk saale.
Begemot kirjutas:Kutseka ajal õpetati, täpselt nüüd ei mäleta aga oli hõõrdlaager ehk saale.
vast ikka liuglaager
Vabandan väga,see vanainimese mälu on ikka petlik, liuglaager mitte hõõrdelaager.
Kas sama sugune probleem võib tekkida ka inglise keele ruumis.
Bearing on karutamine.
Begemot kirjutas:Vabandan väga,see vanainimese mälu on ikka petlik, liuglaager mitte hõõrdelaager.
Kas sama sugune probleem võib tekkida ka inglise keele ruumis.
Kui õli on vähe või pole üldse siis on hõõrdelaager 
mx77 kirjutas:Begemot kirjutas:Vabandan väga,see vanainimese mälu on ikka petlik, liuglaager mitte hõõrdelaager.
Kas sama sugune probleem võib tekkida ka inglise keele ruumis.Kui õli on vähe või pole üldse siis on hõõrdelaager
ja kui saaled ilma õlita töötamisel hõõrdelaagriteks muutuvad, siis kindel see , et polnud õli viga 
aga on olemas ka kuivad liugelaagrid,mis on sellisest materjalist, mis oma kulumisega ajavad asja libedaks:P
Saale tuleneb saksakeelsest (Lager-)Schale, ehtsas eesti keeles siis laagriliud.
laagriliud = bearing shell
Kas esiveolise auto pooltelg on selline asi mis visatakse prügikasti kui ragisema hakkab? Ja kas on võimalik sellist asja romulast vaadates kindlaks teha tema seisukorda?
Ei ole,kui auto alla paned ja proovid aga muidu ei ole,pooltelje peab(ks) ostama igal juhul poest,mina romulaid selliste asjadega ei usaldaks.
HAA kirjutas:..pooltelje peab(ks) ostama igal juhul poest,mina romulaid selliste asjadega ei usaldaks.
Peaks. Aga 10K paneb ikka alternatiivide peale mõtlema küll...
Vapsik kirjutas:Kas esiveolise auto pooltelg on selline asi mis visatakse prügikasti kui ragisema hakkab? Ja kas on võimalik sellist asja romulast vaadates kindlaks teha tema seisukorda?
Veovõlli otsad on vahetatavad ja seda romulast osta on mõtetu. olenevalt autost makasavad uued ca 500- 1500 eek.
Kuidas hääldub itaalia keeles Gilera g? Kas nagu Giuseppe või nagu Guzzi?
bezdomn6i kirjutas:Kuidas hääldub itaalia keeles Gilera g? Kas nagu Giuseppe või nagu Guzzi?
Giuseppe minu mäletamist mööda
Kas 125-se rolleriga võiks idee poolest A1 ARK-is teha? 
koty kirjutas:Kas 125-se rolleriga võiks idee poolest A1 ARK-is teha?
No peaks ikka saama jah (Ainult võimsust ei tohi olla üle 11 kW või 14,8 hj).
taux kirjutas:Vapsik kirjutas:Kas esiveolise auto pooltelg on selline asi mis visatakse prügikasti kui ragisema hakkab? Ja kas on võimalik sellist asja romulast vaadates kindlaks teha tema seisukorda?
Veovõlli otsad on vahetatavad ja seda romulast osta on mõtetu. olenevalt autost makasavad uued ca 500- 1500 eek.
Mitte just kõigil. Ühel minu kunagisel kräulal tuli terve pooltelg ära vahetada, isegi tolmu/pori kaitset ei saanud eraldi vahetada (see lihtsalt ei käinud maha).
koty kirjutas:Kas 125-se rolleriga võiks idee poolest A1 ARK-is teha?
Saab... aga on oht, et saad omale lubadesse piirangu "5".
Reaalselt on see küll sõnastatud, et B-kat sõidukil ilma siduripedaalita ja A- või A1 sõidukil käsikäiguvahetuse puhul ja kui viitsida väga nendega vaielda, sobivad seadusepunktid ninaalla hõõruda ning vajadusel lubada ka kohtuni minna, siis peaks variaatorülekandega rolleril saama ilma piiranguta a1 või a.
Vaidulustada soovitan selle alles peale seda, kui eksam on ära sooritatud ja kättesaadud lubades piirangut näed. Kui ennem jonnima hakkad, siis nad leiavad vajadusel mingi suvalise rikkumise, et sind lihtsalt läbi kukutada.
Kui rehvil on kirjas "Not for highway use", siis on see Eesti teedel legaalne? Meil ju kiirteid pole..
Muidu oleks ju kirjas "not for road use"? (seda viimast võin ma oma praeguse rehvi pealt ka lugeda 
)
rinkarehvid äkitse?
reimps kirjutas:Kui rehvil on kirjas "Not for highway use", siis on see Eesti teedel legaalne? Meil ju kiirteid pole..
Muidu oleks ju kirjas "not for road use"? (seda viimast võin ma oma praeguse rehvi pealt ka lugeda
Highway on maantee. Kiirtee on hoopiski freeway,speedway,expressway v6i motorway.