Mix kirjutas:

Minu, kui diletandi arvamus, aga teema "rumalad küsimused" võimaldavad ka rumalaid vastuseid: Tsiklid ju erinevad. Isteasend teine - sadulakõrgus maast ja lenksust ja jalaraudade asend maa ja sõitja tagumiku suhtes erinev. Kuidas neid omavahel üldse võrrelda saab?!
Ei kujuta ette, et suht kõhuli baigil istudes, jalad kusagil kõrvadest tagapool ja rohkem kägaras - suudaks kurvis veel jalga ette sirutada. Ja kõrgema enduro- või krossika otsast põlvega kurvis kolmanat toetuspunti "otsida" kah natuke naljakas - samahästi sobiks siis juba küünarnukk..
Kurviläbimise kiirused kah tiba erinevad...

Rehvi laiusest ka loeb ,palju ratas kaldesse läheb .Mida laiem rehv seda rohkem peab kallama,et saada sama kaldenurka mis kitsa rehviga.

Old-Thompson kirjutas:

kopu kirjutas:

Kui tsikliga siis ei saagi trahvi sest pilti tehakse ainult eest(vist). Või teevad need tagant ka?

Hakkas mindki see küsimus painama!?

Tsiklimehi need kastid ei fikseeri

Miks muruniiduk tagurpidi tõmmates oluliselt paremini niidab kui edasi lükates?

see on raudselt seotud maakera pöörlemisega

krt ma ei ole tähele pannudki. enda järgi niidukit tõmmata on lihtsalt mugavam minuarust..

Paremini lõikab siis, kui korra juba üle sõidetud jupi pealt teistpidi tagasi tuled.

Kui vaadata muruniiduki nn. "lenksu" siis see on umbes 45 kraadise nurga all ja lükates läheb palju energiast vastu maad ning ülejäänud tõukamiseks. Tõmmates aga läheb palju energiat masina tõstmiseks (mis teeb niiduki kergemaks) ning siis sellest ülejäänud energia tõmbamiseks. Pole mingi füüsik aga loodan et saite poindile pihta

KUI GPs ütleb, et:'' tee lõpust parem pööre''
Kas see tähendab et
a) sõidutee lõpust parem pööre
b) tee(käsklus) lõpust parem pööre
pani eile lausa mõtlema:D kuigi ära ei eksinud:D

Mis nyrisid niidukeid te kasutate. Mul niidab mõlemat pidi yhtmoodi hästi. Mulle meeldib rohkem lykata. Mu niidukil vedav sild kah. Teeb elu kergemaks.

Burn7 kirjutas:

Mis nyrisid niidukeid te kasutate. Mul niidab mõlemat pidi yhtmoodi hästi. Mulle meeldib rohkem lykata. Mu niidukil vedav sild kah. Teeb elu kergemaks.

Jep lükata parem , sest tõmmates võibolla vaatad peale niitmist et mõni varvas otsustas sinnapaika jääda.

Burn7 kirjutas:

Mis nyrisid niidukeid te kasutate.

Just enne teritasin! Ja masinaks täitsa kobe Husq millel kombe kohaselt muidugi BS mootor... Küll proovisin kõrgusega mängida - ühtlaselt, eest, tagant... ikka tõmmates niidab puhtamalt ja madalamalt. tavaline tera, mis ostes all oli, ja mille lõikeosad on muidugi ainult lühikesed jupikesed tera otstes. Druzba niitis iga kell paremini kui käima läks...

teadsa... Mul ka Husqvarna, BS mootoriga. Viskab tagant heina välja. Niidan edaspidi - jama. Niidan tagurpidi - parem, aga jama. Kui niidan edaspidi ja pärast tagurpidi sama jutti pidi tagasi tulen - täitsa hea. See teema ka veel, et ees on selline lollakas tühi ruum seal, et kõrred pikali lükatakse ja seepärast head tulemust ei saagi. Aga tagant käib vaid üks väike plekiserv üle, mis kõrsi päris pikali ei suru. Muide, teritanud olen vast peale niiduki soetamist ühe korra ja vähemalt kaks aastat on see teeninud või läheb praegu isegi kolmas. Ainus nõme asi on see, et sealt niiduki seest murdus üks kahe punktiga kinni keevitatud jupp ära ja nüüd ei peenesta heina korralikult ära, kõik jamps jääb maha vedelema. Pole keevitust ka, et tagasi panna.

Mul on Yamaha FZR 1000, 90 aasta. Mul on see reservilüliti elektrooniline, aga nüüd lakkas töötamast. Sõitsin ja hakkas törtsutama. Mõtlesin, et selge, kütus hakkab lõppema. Lükkasin nupu siis "Reserv" asendisse ning käian ja käian, tööle ei lähe. Vaatan siis paaki, see täiesti kuival. Et ehk keegi oskab öelda, milles asi võiks olla ja kuidas seda korda saada?

Tänud!

Pead vist kütust juurde ostma äkki?

No muidu jääb paaki kuskil 3.5 L kütust veel järgi, selleks nagu see reservlüliti ongi, aga kui ta ilma sellesse asendisse panduna tõmbab paagi kuivale, siis on nii tüütu enne igat sõitma hakkamist paaki kiigata või pikemat sõitu tehes

Ja siis selline küssa veel. Käiguvahetushoob on tehtud mingist alumiiniumsulamist vms, mida teadupärast vist ei saa keevitada. Kas seda aga kuumutamise või mingi muu valemiga saab painutada teise nurga alla? Probleem selles, et mul see liiga üleval, et pean tervet jalga kasutama nii käiku kõrgemaks või madalamaks vahetades. Tõstan nagu jala jalaraua pealt täiesti üles Jube tüütu on. Proovisin natuke madalamaks lasta seda, aga siis ei läinud käigud ilusti sisse. Ainuke lahendus, mille peale ma tulin, ongi teise nurga alla seadmine painutades. Ehk keegi teab, kas see on siis kuidagi võimalik ja kes/kus seda teha saaks. Või on siis mõni parem variant.

Tänud

ziim911 kirjutas:

siin lehel on saadaval nii sprayd kui ka katted

http://www.photoblocker.com/photoblocker.html

Korraliku fototöötlus programmiga tuleb sellelt heledalt alalt kõik nähtavale

Nuki kirjutas:

Ja siis selline küssa veel. Käiguvahetushoob on tehtud mingist alumiiniumsulamist vms, mida teadupärast vist ei saa keevitada...

Alumiinium keevitus täitsa olemas, uuri asja.

Keegi targem või paremate sõnaraamatute omanik äkki ütleb kuidas oleks PANDUS inglise ja soome keeles.

Vapsik kirjutas:

Keegi targem või paremate sõnaraamatute omanik äkki ütleb kuidas oleks PANDUS inglise ja soome keeles.

Proovi kaldtee?

Erinevad netiallikad andsid vasteid "inclined plane", "ramp"

kki kirjutas:

Vapsik kirjutas:

Keegi targem või paremate sõnaraamatute omanik äkki ütleb kuidas oleks PANDUS inglise ja soome keeles.

Proovi kaldtee?

Erinevad netiallikad andsid vasteid "inclined plane", "ramp"

Tänud, aga siit tuleb välja see et sellel sõnal ka eesti keeles mitu tähendust. Netist otsides tuleb jah neid kaldteid ja asju ette. Ma mõtlesin pigem selle maja vundamendi ümber tehtava vöö mõttes.

Miks lähevad teed nii öelda "treppi"?

Kipsi kirjutas:

Miks lähevad teed nii öelda "treppi"?

Teadlased on jõudnud jälile sellele, miks kipuvad liivased kruusa- ja pinnasteed ebameeldivalt treppi minema, ärritades nii sõidukite vedrustust kui reisijate närve.

Uuringute tulemusel selgus tõsiasi, et kui aeglasemalt liikudes kandub sõiduki raskus läbi rataste pinnasele ühtlaselt, siis teatud kiirusest alates muutub auto justkui lutsukiviks, avaldades maapinnale kordamööda tihedalt kõvemat ja nõrgemat survet, vahendab Science Daily.

Teadlased ei katsetanud oma teooriat paraku auto ega ratastega, vaid adrateraga, mida lohistati mööda liivast maad. Selge see, et järelveetav labidas hakkab mööda maad libisedes üles-alla hüppama. Tõestuseks aga sellest piisavat - nii et autodega kehtib sama süsteem.
Lõpetuseks teatasid teadlased ka kurva tõsiasja, et teede treppi minemist ei saa kuidagi vältida. See on looduslik paratamatus, millega peab võitlema äärmisel juhul tiheda teehoolduse ja sõidukite nutikama vedrustuse abil.

[

Vapsik kirjutas:

Keegi targem või paremate sõnaraamatute omanik äkki ütleb kuidas oleks PANDUS inglise ja soome keeles.

minu sõiduõps rääkis ikka estakaadist.

Ivoonu kirjutas:

Kipsi kirjutas:

Miks lähevad teed nii öelda "treppi"?

Teadlased on jõudnud jälile sellele, miks kipuvad liivased kruusa- ja pinnasteed ebameeldivalt treppi minema, ärritades nii sõidukite vedrustust kui reisijate närve.

Uuringute tulemusel selgus tõsiasi, et kui aeglasemalt liikudes kandub sõiduki raskus läbi rataste pinnasele ühtlaselt, siis teatud kiirusest alates muutub auto justkui lutsukiviks, avaldades maapinnale kordamööda tihedalt kõvemat ja nõrgemat survet, vahendab Science Daily.

Küllalt loogiline kirjeldus, kuid see ei seleta kuidas aerodünaamikast tingitud sõiduki kaalumuutus teed treppi ajab. Samuti on ju kaldaäärne liivane merepõhi treppis ja kõrbes liiv treppis, äkki tasuks seletusi ka sealt otsida.

Kui nüüd meenutada kus on tee rohkem ja kus vähem treppis, siis nagu kuivadel lõikudel püsib tee paremini sile ja niisketel lõikudel läheb treppi. Samuti treppi minek näib olevat progresseeruv protsess, ehk kui juba hakkab minema, siis edasine treppi minek areneb hästi kiiresti.

sentry kirjutas:

[

Vapsik kirjutas:

Keegi targem või paremate sõnaraamatute omanik äkki ütleb kuidas oleks PANDUS inglise ja soome keeles.

minu sõiduõps rääkis ikka estakaadist.

Pandus ehk sillutusriba on nii betoonvöö sokli ääres juhtimaks sademevett vundamendist eemale, kui ka nt. ratastooli kaldtee, estakaadist ikka paar törtsu erinev asi.

Aa ups panin jah mööda natuke

mux2hot kirjutas:

Ivoonu kirjutas:

Kipsi kirjutas:

Miks lähevad teed nii öelda "treppi"?

Teadlased on jõudnud jälile sellele, miks kipuvad liivased kruusa- ja pinnasteed ebameeldivalt treppi minema, ärritades nii sõidukite vedrustust kui reisijate närve.

Uuringute tulemusel selgus tõsiasi, et kui aeglasemalt liikudes kandub sõiduki raskus läbi rataste pinnasele ühtlaselt, siis teatud kiirusest alates muutub auto justkui lutsukiviks, avaldades maapinnale kordamööda tihedalt kõvemat ja nõrgemat survet, vahendab Science Daily.

Küllalt loogiline kirjeldus, kuid see ei seleta kuidas aerodünaamikast tingitud sõiduki kaalumuutus teed treppi ajab. Samuti on ju kaldaäärne liivane merepõhi treppis ja kõrbes liiv treppis, äkki tasuks seletusi ka sealt otsida.

Kui nüüd meenutada kus on tee rohkem ja kus vähem treppis, siis nagu kuivadel lõikudel püsib tee paremini sile ja niisketel lõikudel läheb treppi. Samuti treppi minek näib olevat progresseeruv protsess, ehk kui juba hakkab minema, siis edasine treppi minek areneb hästi kiiresti.

Kui nüüd natuke oma lolli peaga asja üle juurelda, siis iga väiksemgi kühm mõjutab auto ratast tõusma kõrgemale. Vastujõuna surub vedru jälle ratast vastu maad. Selle tulemusena tekib vibratsioon ja teekatet tümitatakse nagu vasaraga. MIda sügavamaks löökauk läheb, seda suurema jõuga hakkab ratas vastu maad lööma. Süvendist lüüakse lisaks tihendamisele pinnast veel ettepoole välja ja sinna tekib muhk. Ja nii ongi tee üks lohkude ja muhkude rivi.
Merepõhja ja luidete kohta see muidugi ei kehti, seal on tegemist liikuva vee ja tuulepööristega, mis pinnast niimoodi vormivad.

Edit: Mõtlesin ka natuke pinnase vee ja tuule toimel liikumise üle ja tegin ühe selgitava joonise.

Peamiselt teed ikka treppis enne ja peale kurvi kus toimub pidurdamine ja kiirendamine seletatuna siis ivoonu poolt kuid kuskilt meenub ka kooliajast õpetaja tarkusetera ,et treppe tekitavad ka masinad millel on paaris arv silindreid millel pidavat vastav resonants tekkima ,et sellist mootori resonantsi ei teki paaritutel arvudel silindritega muidugi selline teadmine või uuring siis juba kunagi hallil nõukaajal tehtud kuid nagu näha probleem ikka endine.

Kes on see mode, kes lükkab lampi teemasid kinni ?
http://www.biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=10&t=51563
http://www.biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=12&t=49620

Kipsi kirjutas:

Kes on see mode, kes lükkab lampi teemasid kinni ?
http://www.biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=10&t=51563
http://www.biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=12&t=49620

mina.