Rumalad või segased küsimused jms

[grahv]

Sügiseti peaks maamajas ikka selline olema, mis hulgi püüaks... Ehita ise - suvaline video ideeks:

Toru asemel kärab õllepurk või plastpudel kah.

[pühak]

Kas on keegi, kes on ultraheliga näriliste peletamise seadme soetanud ja reaalselt ka kasulikkuses veendunud?

Hiired või rotid on lae peal, üldse ei taha kurivaimud lõksudesse minna. Tuulekastides neid üksjagu ja isegi ühe suutsin lae peale sättida, aga vill on ümberringi ja ju nad seda toidulõhna ei leia. Muidu ikka iga kuu olen ühe saanud lõksudega, seekord on raiped kuidagi kindlas kohas ja mujale ei liigu eriti.

Ma pole veel sellist elektroonikavidinat näinud, mis näriliste vastu reaalselt ka aitaks. Seni on efekt ainult selles olnud, et kui sihukese jama peale olen raha raisanud, jääb söögiraha vähem järgi ja sööd ise kapinurgad puhtaks, mitte ei jäta närilistele. Ainuke tõhus asi on olnud mürk või kass; koos vist pole väga soovitav kasutada, võib kassile halvasti mõjuda. Lõksu lähevad üldiselt kas viimases näljas või siis, kui pole ammu lõksu kasutanud ja parasjagu eksisteeriv populatsioon ei tea seda karta. Kunagi teismelisena kuuris sääreväristajat remontides hakkas pinda käima, et keegi kogu aeg pööningul kolistas. Polnud ammu lõksu kasutanud ja panin siis selle kuuri üles. Ühe pühapäevase päevaga püüdsin 4 või 5 suurt rotti kinni, täpsemat arvu ei mäleta. Pärast seda "verist pühapäeva" aga ei läinud ükski enam lõksu, kuigi kolinat oli vahest ikka kuulda. Ju siis õppisid selgeks, et ohtlik värk.

[Alex]

Natsa vara veel järeldusi teha aga: odavad hiinakad on olnud majas 3 a(kolmas sügis). Kolm või neli esimesel korrusel ja üks teisel. Enne nende paigaldamist oli sügisene "saak" 29 tõbrast lõksus nelja kuuga(aasta varem miski 15), peale paigaldust talve jooksul esimene aasta 6, teine aasta kolm, see aasta pole veel lõksu üles pannud, krabinat pole kuulda olnud. Õues, rõdu all olid ka pidevalt "roomamisjäljed " pitsu toidukausini, ka need on hetkel kadunud. Võimalik, et tegu lihtsalt juhustega, aga peletajad on sees aastaringi v.a. äikseperioodil.

[mx77]

Spoiler

Sügiseti peaks maamajas ikka selline olema, mis hulgi püüaks... Ehita ise - suvaline video ideeks:

Toru asemel kärab õllepurk või plastpudel kah.

Kusjuures see lahendus on üllatavalt efektiivne.
Mingi aeg tagasi pidin sügisel, kuna mingil arusaamatul põhjusel oli meeletu hiirte (või rottide) rünnak korterile, sarnase ise meitserdama. Piisas sellest et tegin prügikasti tühjaks ja ehitasin neile prügikasti servani kena tee. Iga hommik läks sealt prügikastist kolm-neli langevarjurit ilma langevarjuta kolmandalt korruselt lendu. Paari-kolme päevaga oli probleem lahendatud.

[oil]

Üks raip jälle käes. Soovitati kasutada söögiks kuiva leiva tükikest. Olin seni kasutanud väikest singi ja juustutükki ja sellega neid ka järjepanu tabanud. Eile nad seda uut lõksu lae all ei tahtnud avastada, aga täna panin lõksu lähedusse aga neile kättesaamatusse kohta veel suure kontsu leiba. Ju selle lõhn ta lõksu juurde meelitaski. Teises nurgas polevat ka täna krõbinat kuulda olnud, ju jäi teise lõksu. Neid uurima pole veel viitsind minna.

[Mrtn5]

Kas on keegi, kes on ultraheliga näriliste peletamise seadme soetanud ja reaalselt ka kasulikkuses veendunud?

Hiired või rotid on lae peal, üldse ei taha kurivaimud lõksudesse minna. Tuulekastides neid üksjagu ja isegi ühe suutsin lae peale sättida, aga vill on ümberringi ja ju nad seda toidulõhna ei leia. Muidu ikka iga kuu olen ühe saanud lõksudega, seekord on raiped kuidagi kindlas kohas ja mujale ei liigu eriti.

Maal on olnud kasutuses vist ca 10a. Alguses sai pandud üks, hiljem lisatud teisi. Need aparaadid on erinevad. Osade mõjuala on väidetavalt seinas olevate elektrijuhtmete kaudu nendest mingi 1-2m vms raadiuses, lisaks ruumipoolsele levile. Siis on odavamad, mis töötavad toas seadme ees oleva tühja ruumi alas, kirjade järgi. Kokkuvõttes ei ole paikseid elukaid tekkinud, käib vahest mõne õhtu või öö jooksul keegi veidi krabistamas siinseal. Mõni on ka lõksu jäänud. Üldiselt tundub, et aparaadid võivad tekitada pikemaks olemiseks ebameeldiva keskkonna. Või on see puhas kokkusattumus, kes teab. Ükski aparaat pole seni otsi andnud ja sees enamvähem kogu aeg sügisperioodist. Igatahes ei saa seadmete mõju välistada. Peab uurima, mis parameetrite ja kasuga lihtsalt see konkreetne jubin on. Kui kasulik ala on vaid avatud ala seadme ees, siis see muidugi pööningule või läbi seinte ei mõju.

[will111]

Prügikast koos peaka hüppamise trampliiniga on seni olnud kõige toimivam lahendus hiirte osas. Muidugi üks hull suutis sealt prügikastist pärast pikki katseid teha ka hüppe, mille tulemusena oma küünised haakida kasti serva taha ning oleks peaaegu minema saanud (_50cm hüpe). Kuna ma jälgisin seda kõrvalt siis imestus oli küll suur aga piisava reaktsiooni abil sai raibe siiski oimetuks löödud prügikasti serva peal. Üldiselt tasub kast täita ikkagi veega kuskil nii 10cm ulatuses põhja peal. Siis pole ka superatleetlikel isenditel sealt erilist pääsemisvõimalust. Muidugi ei maksa unustada, et kui talve poole kasutad seda lahendust kuskil külmas ruumis siis tuleb vesi asendada jahutusvedelikuga

[Boobush]

Tänud MX77 pakkumise eest, kuid tegu on 2015a+ diisel Cayennega.

[mx77]

Miki Lexus äkki

[Black]

Muidugi ei maksa unustada, et kui talve poole kasutad seda lahendust kuskil külmas ruumis siis tuleb vesi asendada jahutusvedelikuga

Muidu on oht, et prügikast kuumeneb üle?

[will111]

Black, ka see oht võib olla. Aga tavaliselt on oht, et avatakse uus jäätee taeva ja maa vahel, või pigem ehk põrgu ja maa vahel...sest eks need raiped ühed põrgulised on

[pühak]

Kas Tikkurila Temalac FD80 värvile peab mingit kõvendit ka hulka segama? Tikkurila koduka järgi peaks olema tegu ühekomponentse värviga, aga kuna tegemist on mingi vana suure tööstusliku värvi ämbriga, siis igaks juhuks uurin bikeri foorumi teadlastelt ka järgi. Et asi kindel oleks.

[Urmas79]

Niipalju, kui mina Tikkurila kodukalt selle värvi kohta leidsin, siis segada pole küll millegiga vaja. Korrosioonikaitse parandamiseks on ette nähtud kruntida Temaprime EE nimelise värviga.

[Black]

Tekkis kasutusse üks prantsuse pirukakuut, millele järelpaigaldatud signa tuvastasin puldi järgi algseks Eurosec-iks (ühe nupuga pult) - olen paar sellist komplekti kuskil seal 2000-te algaastail ka ise paarile autole paigaldanud. Tüütu on, et sel on aktiveeritud mootori käivitamisel uste lukustamise süsteem. Tahaks selle maha saada. Netist on uuema, kahe nupuga puldiga E50 kasutusjuhend leitav (link, punkt 3.6), kuid ei suuda hetkel leida, kuidas sama asja juhtimine ühe nupuga puldiga lahendatud oli? Oskab ehk keegi selle vanema manuaali (võib vabalt olla vene- või isegi poolakeelne) välja kaevata või teab koguni peast? Puldi nimeks GN5.

[Vint]

Loogiliselt võttes, saab süütelukust signaali. Käivitusasendist ja hiljem voolu katkestusest.

[simp]

Spoiler

Tekkis kasutusse üks prantsuse pirukakuut, millele järelpaigaldatud signa tuvastasin puldi järgi algseks Eurosec-iks (ühe nupuga pult) - olen paar sellist komplekti kuskil seal 2000-te algaastail ka ise paarile autole paigaldanud. Tüütu on, et sel on aktiveeritud mootori käivitamisel uste lukustamise süsteem. Tahaks selle maha saada. Netist on uuema, kahe nupuga puldiga E50 kasutusjuhend leitav (link, punkt 3.6), kuid ei suuda hetkel leida, kuidas sama asja juhtimine ühe nupuga puldiga lahendatud oli? Oskab ehk keegi selle vanema manuaali (võib vabalt olla vene- või isegi poolakeelne) välja kaevata või teab koguni peast? Puldi nimeks GN5.

Otsi kontroller üles, seal peal on kleeps, mille esimese rea viimane "lõik" on eurosec mudelinumber. Selle järgi leiaks ilmselt manuali.

Siin(http://www.kodinis.lt/en/Manuals/Car-Alarm-Systems) on posu eurosec manuale, vaata läbi, igal ühel on kontrolleri pilt, saad aru mida ma esimese rea viimase lõigu all silmas pean.

Ka GN5'e manual on siin olemas, http://www.kodinis.lt/images/graphics/1220959703.pdf aga viitab endiselt kahe(või kolme) nupuga puldile.

[Black]

Lappasin läbi, ei sobi neist vist ükski. Gnome ja Eurosec olid vist jah sama Leedu tootja kaks üsna sarnast brändi. Nii palju guugeldasin välja, et vastavalt puldile peaks valvekeskused olema tähistusega HC-PILK-M, HC2 M, HC3 M. Sama kaubandusliku nimega E50 kõik, mingi modifikatsioon ka E50V. Homme saan autole ligi, otsin armatuuri alt karbi välja ja katsetan, kas PIN on muutmata jäänud. Kui on, proovin külge pookida kahe nupuga puldi - leidsin sahtlist ühe sellise ka kunagisest ajast vedelemas. Näis, kas võtab külge. Süütelukust tulevat juhet ei tahaks läbi lõigata - kuna tal ukseandur ka vahel jukerdab, siis pistab teinekord karjuma, kui pole süüdet 30sek jooksul sisse lülitanud ja seda pärast 30sek teha üritada. Pole isegi proovinud, kas tal immoahel on ka reaalselt kuskile midagi tegema ühendatud. Teoorias võiks ju uue ukselüliti panna, aga ausalt öelda pole soovi selle autoga liialt lähedast suhet ka luua... Pigem ekspluateeriks täpselt nii palju kui vaja.

[Kauri]

Võta Samruga ühendust.

[TiitX11]

Niiskuseeraldajad kompressori baasil? Kas on mõnda töökindlat, sellist millel automaatika puudub või on vähe. Tsikli garaažis on 2tk aga nendele lootma jääda on kahtlane

[Kauri]

Kui mõtled ruumist niiskuse eraldajaid, siis pole neist kasu alla +15C. Vähemalt minu kogemustel küll mitte.

[joel]

On küll kasu, aga jõudlus väheneb märgatavalt. Jahedama ruumi jaoks tuleks kompressoriga kondensatsioonkuivati asemel adsorptsioonkuivati valida. Selle kasutegur ei sõltu oluliselt temperatuurist, jahedamas on ta kompressoriga seadmest parem, soojemas kehvem.

[will111]

Ikka ja jälle näen kuskil delfis või sarnases kohas umbestäpselt sellise pealkirjaga artiklit http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikait ... d=84545283

Ikka ja jälle kordub selle artikli lõpus üks ja sama fraas: "Tarbijavaidluste komisjon: tarbija avaldus rahuldada"

Mind lihtsalt hakkas huvitama, et tea kas on kedagi, kes teab kedagi "tarbijat" kelle vastavasisuline avaldus oleks kunagi reaalselt rahuldatud ka? Ehk et iga kord kui mõnda sellist teemat ja seda lauset sealt loen siis mõtlen, et mis sooja õhu puhumine see huvitav on ja mis selle komisjoni mõte üldse on? Või äkki ma mõtlen valesti ja sellise "otsuse" peale on tõepoolest vastav kaupleja koheselt kohustatud kõik need imelised summad sunnitud ära maksma? Mis on küll suhteliselt ebatõenäoline sest tegu ei ole ju mingisuguse süüdimõistva kohtuotsusega. Lisaks, ma kaldun arvama, et vastavad platsitürklased on kirjutanud valmis ennast suhteliselt edukalt igasugusest vastutusest vabastavad lepingud. Pole küll ise kunagi ühtegi lugenud aga no siililegi selge ju, et muidu neil ei oleks üldse mõtet seda igavesti tulusat äri ajada kui kõigile muudkui ligikaudse müügihinna alati tagasi peaks maksma

[simp]

[mention]will111[/mention] need "igasugusest vastutusest vabastavad lepingud" on tavaliselt õigustühised kuna lähevad võlaõigusseadusega vastuollu.

Komisjoni mõte on olla kohtueelseks lahendajaks, pärast komisjoni otsust on võimalik (vist) viie tööpäeva jooksul kohtusse edasi minna. Kui otsust ei täida, avaldatakse tarbijakaitseameti mustas nimekirjas ja tarbijal on võimalik kohtusse minna.

Näiteks aitas seesama komisjon IslanderEst'i ts-laevade ratta vigastamise loo lõpetada

Konkreetse menetluse kohta saab täpsemalt siit lugeda, https://takis.tarbijakaitseamet.ee/aval ... 006656.pdf
Ajakirjanduses on tihtipeale ainult pool lugu.

Näiteks on komsijoni järelduses selline lõik

Kaupleja väiteid, et Tarbija kasutas Sõidukit mitte isiklikuks otstarbeks vaid oma
majandustegevuses, peab komisjon paljasõnalisteks ja Sõiduki olemusega (kaubik) vastuolus
olevateks. Kaupleja müüs Tarbijale Sõiduki, mis on kaubiku otstarbega ning seega on
Sõidukiga kaupade vedamine Sõiduki sihtotstarbeline kasutamine. Lisaks on Tarbija
kinnitanud, et ta ei kasuta seda oma majandus-ja kutsetegevuses. Kaupleja esitatud fotod
viitavad rohkem ebaseaduslikule jälitustegevusele kui Sõiduki kasutamisele majandus-ja
kutsetegevuses.

Komisjon juhib tähelepanu, et müügilepingu üldised kirjeldused Sõiduki vanuse, kasutatuse jmt
kohta ei vabasta Kauplejat vastutusest asja puuduste eest. Kui müügilepingus ei ole konkreetses
puuduse olemasolus kokku lepitud siis kokkulepet puuduse kohta ei ole ja tegemist on varjatud
puudusega.
Vastuoluline on Kaupleja väide, et Sõiduk müüdi mittesõitvana. Samas on Kaupleja saatnud
Tarbijale SMS-i kinnitusega, et Sõiduk on korda tehtud, mis viitab selgelt sõidukorras Sõiduki
müügile.

[Vint]

Siin on täpsemalat lahatud selle automüügiplatsiga seonduvat. viewtopic.php?f=12&t=103144&p=788174#p788174

[will111]

tean jah, et on lahatud, mind huvitas üldse mitte ükski konkreetne plats ega nende konkreetne tegevus või tegevusetus. lihtsalt seesama komisjoni otsuse mõte ja tagajärg...aga nagu simp kirjutaski eespool siis eks ta ongi selline esimene hoiatus põhimõtteliselt. edasi võib siis juba kas viitsida hakata tegelema asjaga kohtu kaudu või mitte. puht statistiliselt muidugi olekski huvitav teada kui paljud on siis kohtu kaudu nõudma hakanud ja kas lahendused on ikkagi alati tarbija kasuks või on ka teistpidiseid. eks ühe labidaga lüües ilmselt ongi tarbijal enamasti õigus nende asjade puhul, aga ma pole kindel, kas nüüd just 100% ja alati.
seoses sellega tuleb alati meelde omaenda üks automüük, kus müüsin põhimõtteliselt minule pärandusena jäänud vara..ehk autot, mille täpsest seisukorrast mul ei olnud aimugi ning sedasi ka ütlesin. Auto sõitis, vahetasin enne müüki küünlad kuna varasemalt mootor turtsus. Kahjuks olin ise täiesti loll ja müüsin ka "järelmaksuga". Mõned nädalad hiljem nägin autot kuna mul oli ostjaga ühine tuttav. Kuulsin, et mingi rihm teeb väga imelikku häält ja ütlesin tüübile, et kuule mine lase kuskil üle vaadata. Selleks ajaks oli juba ka oma 4k läbisõitu peale tehtud Tüüp ütles, et ah ei ole probleemi sõidab küll. Veel nädal hiljem toodi mulle auto tagasi ja öeldi, et müüsin risu ning rohkem raha ei maksta. Vot siis auto järelmaks24

[reimps]

Vot siis auto järelmaks24

Lühidalt - olid jah loll. Selles "case's" pole ühtegi hetke, kus oleks sul olnud põhjus raibe tagasi võtta ja järelmaks välja nõuda.

[Black]

Suusõnaline leping ka veel kindlasti...

[will111]

Ei mäletagi, võis ka kirjalik leping olla, aga sel pole erilist tähtsust. Ma ei oleks nii ehk naa viitsinud hakata seal kohut käima ja jaurama selle summa pärast. Auto hind oli vist 1500 euri umbes ja sellest a'la 350 vms sain ma kätte.
Ostjale pakkusin varianti, et kuna mina ei teadnud ja tema ei tahtnud teada (siis kui oleks veel asja üsna odavalt pääste saanud) siis võime remondikulud poolitada ja kui see pool jääb kuni 500 piiresse siis lahutan selle osa või misiganes suuruses 1/2 remondihinnast järelejäänud hinnast lihtsalt maha. Reaalset oleks ilmselt max 500-600 eest saanud autole ka lihtsalt mootorivahetuse teha lasta. Aga kuna mees oli M siis ei tahtnud tema sellisest diilist midagi teada.

reimps, ei saanud sinu teooriale hästi pihta kui aus olla. mina müüsin kasutatud auto, sellises olukorras nagu on...õigemini, minult tuldi ja taheti see auto ära osta, täpselt sellises olukorras nagu ta oli. mina määrasin hinna, mis sel hetkel oli turu madalaim ja ütlesin, et palun väga...aga mina siin millegi eest ei vastuta ja on nagu on. mingit sellist hetke ei pidanudki olema, kus ma oleksin tahtnud seda autot tagasi võtta. tegu ei olnud auto laenutusega, vaid siiski müügiga. aga jah - et ma ta järekaga müüsin oli loomulikult minu lollus nagu ka selge sõnaga ütlesin, seda pole tarvis mulle lühemalt ega pikemalt selgitada. jutu point oligi selles, et tegelikult järelmaksuga kunagi midagi müüa ei tasu - antud juhul oli ostja täielik pohhuist ja "viimase vindini laskja". oleks ma kohe täis raha võtnud siis ainuke asi meenutuseks kaasa oleksin öelnud, et teinekord siis tead millal on see VIIMANE hetk autol rihma vahetama hakata. olen kindel, et eks samasuguseid pohhuistist oportuniste odavate asjade ostjaid on veel ja see, et mingisugused imelised võlaõigusseadused välja on mõeldud, ei tähenda veel, et ostjal või "tarbijal" ka tegelikult alati täielik õigus on

[TiitX11]

Kunagi olnud kogemus kus müüsin panni 300 eest.....ja ka hakati jõurama, miks nii ja naa. Minupoolne väide, et selle raha eest korras masinat ei saa ei kehtinud, algajaja oli tegu. Ütlesin, et sõitku ülevaatuse lõpuni ja siis vaadaku. Lõpuks viisime koos romulasse ja sai sellest rahast pole tagasi, mina andsin 75EUR juurde ja tüüp lõpuks rahunes.....paar kuud sõita 75EUR "õpiraha".

[reimps]

reimps, ei saanud sinu teooriale hästi pihta kui aus olla.

Lasid aferistil pähe istuda endale lihtsalt ja andsid järgi - ei viitsi kohtuga majandada on esimene pseudovabandus kõigil. Leping järelmaksu peale oli paberil või mitte?