jopakoll kirjutas:

rsk... (va "leib") käib juba ajudele, vana pealkiri tagasi

jopakoll kirjutas:

jopakoll kirjutas:

rsk... (va "leib") käib juba ajudele, vana pealkiri tagasi

just seda tahtin just öelda

Peale sauna kerge, eile sai pättustega tegeldud, ehk saab tervise korda.

ring ding ding mingit powerit ei ole...

Dligt januks,eilsest millegipärast paha olla...jägermeister,laua viin,kodune samakas,originaali,tequilat, ning üks long island...teistele õpetuseks ,et ei segune hästi!!

yeekim kirjutas:

Mis sa sellest vaadist nüüd uurid, aasta tagasi oli müügis mul, siis keegi ei tahtnud. Oleks siia foorumisse vist pidanud ikka pakkuma.

See oli viide, et tarbin koduõllet

Ma just murdsin siin pead, et kas jood grantsi ja lakud vaadi vitsu peale?
Tühi pütt ainult ärritamiseks.
Tegelt valge viin ikka võidab enamuse vedelikke, mis joomiseks kõlbavad.

külmsuitsulõhefilee,sibularõngad ja hapukurk

hea õhtul mulistada söögi kõrvale

Ararat, et sooja saada

ardilla de terra kirjutas:

Ararat, et sooja saada

see mingi brändilaadne?

Ararat on Armeenia alkohoolne jook brändi, mida toodab alates aastast 1887 Jerevani brändi kompanii. Traditsioonilise meetodi järgi tehakse seda brändit Armeenia valgetest viinamarjadest ja allikaveest.
Ararati brändi kangus võib varieeruda.
Valgete viinamarjadena kasutatakse Ararat brändi tootmisel viinamarjasorte 'Rkaziteli', 'Mskhali', 'Garan Dmak', 'Kangu' ja 'Voskehat'.
Nendele brändidele iseloomulik aroom ja mitmekülgne maitsebukett on andnud Jerevani brändi kompaniile mitmetel väljapanekutel ja maitseproovidel rahvusvahelist tun
nustust ja edu.
Brändi Ararat pole jäänud populaarseks mitte ainult Armeenias, vaid ka paljudes teistes endistes Nõukogude Liidu riikides, peamiselt Venemaal (kus seda brändit tuntakse nime all Armjanskij Konjak), Gruusias, Ukrainas ja Valgevenes. Endistes sotsialismimaades, kus kõneldakse vene keelt, on tähistatud seda brändit konjaki nimetusega. Seda seetõttu, et aastal 1900 võitis see brändi Pariisis Grand-prix auhinna ja Jerevani brändi kompanii olevat avaldanud prantslastele niivõrd muljet, et nad lubasid seaduslikult hakata nimetada seda produkti konjakiks[1] Mõiste "brändi" polegi sellele produktile iseloomustava määratlusena hästi külge jäänud.

PS: 5 tärni oli peal ja seisnud veel paar aastat. Moskvast tõid sugulased kingituseks. Poeg sai aastaseks tegin lahti nüüd vaja ära juua. Kuna ei ole eriti jooja siis juba poolteist kuud libistan seda vaikselt

ardilla de terra kirjutas:

Ararat on Armeenia alkohoolne jook brändi, mida toodab alates aastast 1887 Jerevani brändi kompanii. Traditsioonilise meetodi järgi tehakse seda brändit Armeenia valgetest viinamarjadest ja allikaveest.
Ararati brändi kangus võib varieeruda.
Valgete viinamarjadena kasutatakse Ararat brändi tootmisel viinamarjasorte 'Rkaziteli', 'Mskhali', 'Garan Dmak', 'Kangu' ja 'Voskehat'.
Nendele brändidele iseloomulik aroom ja mitmekülgne maitsebukett on andnud Jerevani brändi kompaniile mitmetel väljapanekutel ja maitseproovidel rahvusvahelist tun
nustust ja edu.
Brändi Ararat pole jäänud populaarseks mitte ainult Armeenias, vaid ka paljudes teistes endistes Nõukogude Liidu riikides, peamiselt Venemaal (kus seda brändit tuntakse nime all Armjanskij Konjak), Gruusias, Ukrainas ja Valgevenes. Endistes sotsialismimaades, kus kõneldakse vene keelt, on tähistatud seda brändit konjaki nimetusega. Seda seetõttu, et aastal 1900 võitis see brändi Pariisis Grand-prix auhinna ja Jerevani brändi kompanii olevat avaldanud prantslastele niivõrd muljet, et nad lubasid seaduslikult hakata nimetada seda produkti konjakiks[1] Mõiste "brändi" polegi sellele produktile iseloomustava määratlusena hästi külge jäänud.

PS: 5 tärni oli peal ja seisnud veel paar aastat. Moskvast tõid sugulased kingituseks. Poeg sai aastaseks tegin lahti nüüd vaja ära juua. Kuna ei ole eriti jooja siis juba poolteist kuud libistan seda vaikselt

vapsee täpne värk cognac ju vastavalt piirkonnale ja sampuse /vahuveini puhul esineb champagne rajoon .. õnne pojale

Tänud

Wiki ei valeta tavaliselt jah

ardilla de terra kirjutas:

Tänud

Wiki ei valeta tavaliselt jah

Aga maitselt aramise ja bacardi/capten morganiga võrreldesP?

Suht teistsugune vist. Viinamarjane selline peab proovima. Ma arvan, et kui panna need kolm asja kõrvuti siis saab täpselt teada

ardilla de terra kirjutas:

Suht teistsugune vist. Viinamarjane selline peab proovima. Ma arvan, et kui panna need kolm asja kõrvuti siis saab täpselt teada

kõiki olen tarbinud aga eks peab eksperimendimõttes araratti ka proovima

Võtan ka õlled ja tähistan hooaja algust.

sinilind123 kirjutas:

Võtan ka õlled ja tähistan hooaja algust.

Õige ! esimene valge päev tuleb siis sõidan

Ma tegin kindlustuse igaljuhul ära veel 1 kuuks
mis aga sitasti läks, kaotasin täna sõidupealt võtme ära.
Suurest kurbusest hakkan viruvalget jooma

Küsimus laiemale joojate ringile:
ega sellist mürki keegi Eesti riigis viimasel ajal müügis pole näinud? Paar aastat tagasi veel maximas müüdi, aga enam pole trehvanud.

ardilla de terra kirjutas:

PS: 5 tärni oli peal ja seisnud veel paar aastat. Moskvast tõid sugulased kingituseks. Poeg sai aastaseks tegin lahti nüüd vaja ära juua. Kuna ei ole eriti jooja siis juba poolteist kuud libistan seda vaikselt

See mitu aastat ta sul pudelis seisab, see ei oma enam mingit tähtsust. No ok, kehvemaks vóib ehk minna.
Ararati nimega on muidugi see lugu, et armeenlastel on türklastega mitte väike kana kitkuda. Ühesónaga on see nende vahel hell teema, mis tekitab paksu verd tänagi. Endine kolleeg oli kunagi tunnistajaks kuidas selle kahe rahvuse esindajad tüli üles vótsid. Türklased norisid, et mis óigusega te kasutate oma joogil Ararati nime, see ei kuulu teile. Selle peale vastati, et mis óigusega on teie lipul kuu?
Ararati kunagist vallutamist peetakse kergelt "genotsiidiks", türklaste sónul aga tavaline sóda ja vallutamine.

See on nii keeruline teema Umbes nagu Vodka ja kes selle kunagi leiutas kas Poola või Venemaa. Sugulased kes siin käisid, kurtsid, et väga palju on solki turul ja sama margi all müüakse hoopis midagi muud. Selle masstoodanguga on nagu on ikka. Sa pead varustama ära kogu euroopa ja venemaa siis mõtle milline peab olema viinamarja põld, ehk tegemist on siiski ikkagi suht rämpsuga. (tooraine tuuakse kokku erinevalt allhankijatelt kes on seda erinevates tingimustes kasvatanud jne)

Olen kunagi proovinud veini mida üks klient mulle kunagi kinkis. Tal oli oma viinamarja kasvatus kuskil lõunas. (ammu see oli). Tegemist oli elusa veiniga. Ja vot see oli hoopis teise maitsega kui kõik kallid ja odavad poeveinid kokku näiteks.

Mul on sõber kes alla 10 euri veine ei vaatagi. Samas ka need on masstoodangu veinid. Ja siit tekib küsimus milleks võtta 10eurine masstoodangu vein mille maitse on sitem kui pakiveinil.

Viinaga olen märganud seda, et kui viina alles tuleb turule uue brändi näol siis on tegemist suht hea kraamiga teine partii on tavaliselt juba suht rämps.

Tsiklipuki värvimise kõrvale

Gramm OT, aga veini koha pealt, ei ole elu päris nii must valge, et 1€ ja 10€ vein on mõlemad masstoodang. Vein on natuke keerulisem maailm, nagu tegelikult enamus alkoholi, lisaks sellele, et keeruline on peale joomist olla
Räägin lihtsalt sellepärast, et olen veiniga mitmeid aastaid päris lähedalt seotud, suhtlen hommikust õhtuni inimestega, kes seda toodavad, kes seda hindavad, kes seda müüvad ja kes seda joovad. Eestis on väga raske mingeid järeldusi hinnapõhiselt teha, ehk see sõltub eelkõige sellest, millist kasumit inimesed tootja ja poeleti vahel olles saada loodavad. Tihtilugu juhtub nii, et vein, mis on meil 10€ poes võib samamoodi Hispaanias letil maksta 1.80€ ja samuti on olemas veine, mis on tõsiselt ülehinnatud selle maine pärast - "Petrus" nt ca 2000€ pudeli eest, võimalik kenasti ka Eestist osta, samas kui sellest aiast, kust "Petrus´i" viinamari pärit, 15m eemal on teine põld, mille vein maksab 4x vähem...
Loo point oli see, et osta veini, pead sa veinist midagi rohkemat teadma kui ainult seda, et alates 10€ on joodav ja alla selle ei ole joodav. Lisaks kõigile on suur küsimus veel maitsemeeltes, endiselt on enim müüdud vahuvein Eestis Martini Asti, 1L Astit sisaldab täpselt sama palju suhkurt kui 1L Coca Cola...mitte kuskil mujal euroopas ei ole lettidel sellise suhkrusisaldusega Astit, sest need riigid, kus veini juuakse palju, ei joo magusaid asju pootki sellistes kogustes nagu eestlased

Soultrain kirjutas:

...endiselt on enim müüdud vahuvein Eestis Martini Asti, 1L Astit sisaldab täpselt sama palju suhkurt kui 1L Coca Cola...mitte kuskil mujal euroopas ei ole lettidel sellise suhkrusisaldusega Astit...

Pistsin selle info oma teinepoolikule nina alla ja küsisin, kuidas sellega siis täpselt on, samast joogist peab tema ka lugu ja on mõned aastad tagasi Iirimaal seda märjukest tööstuslikus koguses sisse kallanud... kratsis kukalt ja ütles et tema suhkru koha pealt küll tuntavat vahet ei ole täheldanud...
...küll aga hinna kohalt, toona maksis pudel saareriigis 4-5 euri kanti ja sealsete palkade juures toodi koju ikka sixpacki kaupa...

Suhkru kogus on mõõdetud ühe Hispaania väikse veinitootja poolt, kellele sai saadetud 2 pudelit Eestis müüdavat Astit ja palutud toota natuke väiksema suhkrusisaldusega cava Eesti turu jaoks, kui tulemused selgusid, palju Asti suhkrusisaldus on, siis küsis kõrgelt austatud veiniekspert, et millega te seal Eestis seda tarbite üldse?
Hind on muidugi teine faktor, lihtsalt näiteks, et ühe liitri viina pealt tuleb riigile makse maksta ca 6€ kopikatega + maksumärgistamine, veini aktsiis on siiani õnneks mõistlik püsinud, siiski hakkavad edaspidi ka veini hinnad kerkima, kuna hiinlased on enda jaoks avastanud veini viimastel aastatel ja selline uus turg + vana turg muu maailma veiniarmastajate näol tähendab, et ühel hetkel lihtsalt ei jätku kõigile nii palju kui vaja ja müüakse neile, kes rohkem maksavad.

veiniga on jah väga keeruline. Ma ise vaatan seda syrah cabernet-i See on minu jaoks selline joodav. Samas keegi teine seda väga ei talu, hind on ca 6 euri. Muidu olen truu õllele. filtreerimata kodusele õllele.

Viinaga on omad lood seda tuleb osata juua ja viin peab ka hea olema viimati toodi jälle moskvast TALVE TEE zimnaja doroga. Väga hästi läks saunas. Sahslõkk oli ka väga hästi marineeritud ja värske kurk tomat, Ei mingit majoneesi. Värskes õhus külm viin, vot sellest ma tundsin rõõmu.

Pummeldamisest no ei tunne rõõmu. Eriti hommikuti.

Pohmaka vastu aitab kolm asja:

1) Võtan viimase ja siis sõidame (siis on juba liiga hilja) (kaasreisijana taksos tagaistmel)
2) juba peo lõpus hakata jooma kalja või vett (ning mitte süüa teravat) himmikul ohtralt vett ja kalja
3)Saun. Saun ja veel kord saun aga mitte selline saun mis kondid välja murrab aga selline 90 C niiske saun.

Ja kui need kolm sammu käia läbi siis on lõunaks peale supi taldrikut päris elus olemine juba