Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[M.T.]

Teame, aga seda jama serveeritakse a'la: "Vaadake, millega meie presidendike peab hakkama saama!" Nagu nad omast taskust maksaks......

Parim oli ikka siis, kui Maksuamet spordiklubide juures luuret tegi ja töösõitudeks määratud autosid otsis. Selle jama juurde siis mingil hetkel Maksuameti boss kommenteeris, et tema tööauto pealt on erisoodustus makstud ja kõik on korrektne. Vot siis oli WTF?! tunne.

[yeekim]

Olgem ausad, "tööautodega" ja erisoodustusega on meil asjad ikka väga P****S!
Käib üks suur OÜ'tamine ja jebimine

[Turist]

Olgem ausad, "tööautodega" ja erisoodustusega on meil asjad ikka väga P****S!
Käib üks suur OÜ'tamine ja jebimine

Jah, isegi mõnel kiirendusvõistlusel on nähtud "määratud töösõitudeks" autosid, kuigi rajal oleku ajaks võivad olla reg.nr-d eemaldatud ja asendatud mingi muuga.

[eetarga]

Vähemalt ei panevad praegu riigi kohvimasinad jooksu. Vaesed riigikogulased pakuvad juba taksoteenused, et kodune elekriarve saab makstud. Kes julgeb siis veel lisaks kohviautomaatid koju tassida mis ajavad arved veel üllesse?

[oxide]

Toon ka siis arve ära detsemberist. Ca 200 ruutu maja gaas ja elekter kokku 280. Kaminaga aitan ka kaasa.

ja see ei ole fiks pakett? pole võimalik! gaasi hind on tõusnud viimase aastaga 4x. elekter sama. et ütled, et aasta tagasi detsembris oli su 200m2 maja kõik kulud kokku 70 euri? jee right!

mis mõisadesse ja tavalistesse 2000 euristesse arvetesse puutub, siis tegemist ikka ettevõtlusega.

Võimalik, et oleks olnud eelmisel aastal nii vähe aga kuna gaas oli kõvasti soodsam siis kaminat nii palju ei kütnud. Elektrit läheb ainult 25 eest ülejäänud on kõik kütmiseks kuluv summa. Ja kuna mul on kamin väga efektiivne siis alumisel korrusel on pooled radikad kinni. Näiteks võin tuua, et 2020 detsembril läks 310 kuupi gaasi ja nüüd eelmise aasta detsembris 260. Aga arve oli 100 suurem kui 2020.

[M.T.]

Olgem ausad, "tööautodega" ja erisoodustusega on meil asjad ikka väga P****S!
Käib üks suur OÜ'tamine ja jebimine

Maksudega on alati nii, et neid tuleb maksta nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.

Vähemalt ei panevad praegu riigi kohvimasinad jooksu. Vaesed riigikogulased pakuvad juba taksoteenused, et kodune elekriarve saab makstud. Kes julgeb siis veel lisaks kohviautomaatid koju tassida mis ajavad arved veel üllesse?

Kui seda taksoteenust vabast ajast tehtaks, siis poleks midagi kobiseda. Aga kui sa istungiajast seda teed, siis

[urmas66]

Olgem ausad, "tööautodega" ja erisoodustusega on meil asjad ikka väga P****S!
Käib üks suur OÜ'tamine ja jebimine

Aga milleks ta seal on? Sest kõik seadused ja reeglid on sellised, et muudmoodi on ei saagi. Oleks üks kindel summa a´la 50-100€ kuus per sõiduk,maksaks kõik selle lambist ära ja poleks mingit keberniiti vaja aretada. Tulemusena laekuks riigile kordades rohkem ka maksu.
Aga on ka elektriga võimalik praegu läbi oma firma lepingu majanadada. Ostad lihtsalt voolumõõtja alusel oma ettevõttelt, kel on tootmisel über soodne leping ja maksad 1000€ asemel 100€. Tean konkreetset juhust, aga nimesid muidugi siia nimetama ei hakka. Teisalt ka see näitab hästi,et see börsi hind on ka üks suur BS ja ei enamat. Tean ka ettevõtet, kels on praegu lepinguline hind alla 10sendi ja kevadel langeb tal hind veel 3-4 senti ning minnakse üle 100% roheenergiale. Tegemist on muidugi suurema tarbimisega tootmisettevõttega kuid see ei tohiks jutu mõtet muuta.

[wicked]

natuke siis teemase ka.
Kristiine. 203m2. kaugküte 896€.
elekter 40€
suvila. 2 nädalat koolivaheaega kütteperioodi. elekter 581€

[franz125]

Teisalt ka see näitab hästi,et see börsi hind on ka üks suur BS ja ei enamat.

Paraku ei saa mina ka aru sellest elektriturust,Hinna peaks kujundama pakkumise ja nõudluse suhe aga kas on keegi kuulnud või lugenud et meie regioonis(nordpool)oleks keegi elektrist ilma jäänud kuna ei jagunud nõrgematele(loe:vaestele)ja nende kraanid kinni keeratud.Mingi hetk tõmbas Estonian Cell ise rubilniku võkl.asendisse kuna tohlakas läks neile liiga kalliks.Kunagi nõuka ajal tõmmati hommikuti siin-seal aknad pimedaks kui oli vaja mingeid käitisi töös hoida.Praegu nagu pole kuulda olnud.

[Mrtn5]

...
Jah, isegi mõnel kiirendusvõistlusel on nähtud "määratud töösõitudeks" autosid, kuigi rajal oleku ajaks võivad olla reg.nr-d eemaldatud ja asendatud mingi muuga.

Kusjuures selline märge otseselt ei tähenda, et erisoodustusmaksu ei oleks makstud. Vabalt võib olla selline märge, aga erisoodustus makstud ja seega kasutamisel ei ole töösõitude piirangut. EMTA seisukohast ei loe mitte see märge, vaid kas erisoodustus on makstud või mitte. Ehk nt liisingu puhul võib liisinguandja (kui sõiduki omanik), eeldades et kuna rentnik on firma, siis järelikult töösõitudeks, märkida andmetesse et töösõitudeks. Kui firma tasub erisoodustuse, siis see märkes MNT märkes ei kajastu, kuid tegelikult on kõik ok. Ei väida, et see nüüd reeglina nii on, aga lihtsalt see märge ei anna alust lahterdamiseks.

[Turist]

Võibolla tõesti (kuigi kahtlen, sest suure võimsusega autol on erisoodustusmaks üsna suur), aga kes siis tehaseseadistuses autoga kiirendusvõistlusel käib (kui tõesti juba tehase poolt pole 400-500...+ kW)... millise raha eest aga seda autot on ümber ehitatud...

[bitter]

Kõik kes te siin maja ruutmeetrite numbreid välja toote - kas need on köetav pind, eluruumide pind, suletud netopind või veel midagi muud? Erinevus võib vabalt 2 korda olla.

Küttekulude teema eeldab, et räägitakse köetavast pinnast. Mõni näide 2x erinevusest? Mul näiteks suletud netopind = eluruumide pind = köetav pind.

Peast ei tea kas mul on 2kW või väiksem aga päris kindlasti on seal nupuke, millest saab eelkütte rakendumist piirata või ka täiesti keelata. Nt rootorvahetid minu teada eelkütet ei vaja või vajavad minimaalselt.

Kuna soojustagastuse kasutegur on alla 1, siis eelküte on selleks, et sissepuhkeõhk väga külm ei oleks ja tuba ära ei jahutaks. Seda sõltumata soojusvaheti tüübist.

Mõtleme nüüd loogiliselt. Tavaline sundvent puhub täiesti õueõhku sisse ja saadakse toas hakkama ju? Vahetiga vent puhub way soojemat, seega why worry? Kui sul on kütteseadme scop näiteks 3 või 4, siis loogiline kasutada esmalt ära see odavam soojus ja jätta otseelektriga lisaküte erandjuhtudeks. Minu vendi eelküte on max 1,2 kW ja on hinnanguliselt 90% maha keeratud. Olen hoidnud ka täiesti nullis seda ja üldiselt sai hakkama. Täpselt ei mäleta enam, võibolla alates -15°tekkis mingi probleem. Muidugi YMMV, minu kogemust ei saa tuimalt mujale üle kanda.

[bitter]

väga hästi lahti seletatud, et miks see just nii on. Aga kuna see otseselt on seotud ka energia kokkuhoiuga siis panen selle lingi siia.
Mina olen seda täiesti kindlalt ka enda kogemusel proovida saanud. Mul on majas igas ruumis eraldi kontuur ja termostaat seinal, mis oli ilmselgelt liigne rumal kulutus, mida ma täna praktiliselt ei kasuta. Kõik termostaadid on kogu majas põhja, maksimumi peale keeratud ja reguleerin maja soojuspumbast
https://maasoojus.ee/miks-porandakutte- ... ab-HvacPqQ

Kogu maja ei saa 1-2 kontuuriga teha niivõinaa. Pika kontuuri lõpus oleks vesi külm. Termostaatide hind võrreldes küttesüsteemi kogumaksumusega ei ole kuigi suur. Selles artiklis on mitmed eeldused, mis ei pruugi üldse paika pidada (nt minu majapidamises on teisiti) ja siis nende pealt väide ... no ei kannata kriitikat

"Tsitaat" ja kommentaar:
"• Saabub päev, välistemperatuur on +3 °C ja päike paistab aknast sisse, küttes toa soojaks. Toaandur saab aru, et vajalik temperatuur on saavutatud, ja süsteem sulgeb põrandakütte kontuuri. Vesi hakkab seistes jahtuma." So what? Betoonpõrandal on piisavalt massi, see ei jõua kusagile jahtuda meie lühikese talve-/varakevadise päevaga. Küttevee mass võrreldes betooniga on köömes. Kas lugupeetud spetsialistid eeldavad kipspõrandat?

"• Õhtu poole päike enam ei paista ja toa temperatuur langeb kiiresti." No jälle asjalik eeldus . Kas maasoojus.ee majal puudub soojustus? Mul suured aknad, kevadine lauspäike kütab (LÕUNAPOOLSEID!) tube tuntavalt. Nt kraad+poolteist võib seal ajutiselt tõusta. Kui päike loojub, vajub tavatemp-ile tagasi (lisasoojus jaotub teiste ruumide vahel, salvestub põrandasse, kiviseintesse.
"Selleks hetkeks on põrand juba maha jahtunud ja süsteem avab põrandakütte kontuuri. Soojuspumbale langeb väga suur koormus, kuna kogu maja vajab kütet." No kamoon mehed! See, et kontuurid avanevad, on normaalselt soojustatud ja dimensioneeritud pumbaga majale täiesti rutiinne olukord. Tavaline tööpäev!

"• Soojuspump kütab kõigest väest ja hakkab tõstma kogu maja temperatuuri, mis on madalam kui soojuspumba graafikus määratud temperatuur. Betooni temperatuuri kergitamiseks on vaja palju energiat, mida soojuspump enamasti kiiresti anda ei suuda. Tavaliselt on soojuspumba seadetes määratud nii, et kui ta 60 minuti jooksul ei saavuta ette antud temperatuuri, võtab ta kasutusele elekterkütte. Tagajärjeks on suur küttearve." Jälle unustavad betoonpõranda soojusmahtuvuse ära. Soojustatud maja põrandas ei toimu kiireid muutusi. See jahtub aeglaselt ja vajab kütet mõõdukalt. Need tingimused sobivad soojuspumbale ideaalselt.

Ühesõnaga võeti aluseks subjektiivsed eeldused ja fantaseeriti järeldus. Absoluutselt ei klapi näiteks minu tegelikkusega. Muidugi võib termostaadid ära jätta, see on mugavuslisa, maitse asi. Telekapuldi võib ka ära visata ja käia kanaleid vahetamas TV juures. Ilma termostaatideta peaksin kollektorites kontuure näppima. Tahan nt jahedat magamistuba ja garaaži üldiselt ei küta.

Mul on küttevajaduseks arvutatud vist 6,6 kW. Maasoojuspump 6 kW. El. lisakütte sai pmst kohe algul välja lülitatud. Ka maitseasi. Mulle meeldib külma ilmaga mõni halg koldesse visata ja elavat tuld nautida. Ja ei taha liigselt elektrist sõltuda. Teadlik valik oli kulutada pigem koldele ja puudele. Elektriarve selle võrra väiksem.

[romulus]

Seal vist pakub sooja Utilitas, 100EUR per MWh? See teeb siis ~9 MWh tarbimist, päris jõhker ikka. Vana maja? Või õuebassein ?

natuke siis teemase ka.
Kristiine. 203m2. kaugküte 896€.
elekter 40€
suvila. 2 nädalat koolivaheaega kütteperioodi. elekter 581€

[Macintosh]

► Näita Spoilerit

väga hästi lahti seletatud, et miks see just nii on. Aga kuna see otseselt on seotud ka energia kokkuhoiuga siis panen selle lingi siia.
Mina olen seda täiesti kindlalt ka enda kogemusel proovida saanud. Mul on majas igas ruumis eraldi kontuur ja termostaat seinal, mis oli ilmselgelt liigne rumal kulutus, mida ma täna praktiliselt ei kasuta. Kõik termostaadid on kogu majas põhja, maksimumi peale keeratud ja reguleerin maja soojuspumbast
https://maasoojus.ee/miks-porandakutte- ... ab-HvacPqQ

Kogu maja ei saa 1-2 kontuuriga teha niivõinaa. Pika kontuuri lõpus oleks vesi külm. Termostaatide hind võrreldes küttesüsteemi kogumaksumusega ei ole kuigi suur. Selles artiklis on mitmed eeldused, mis ei pruugi üldse paika pidada (nt minu majapidamises on teisiti) ja siis nende pealt väide ... no ei kannata kriitikat

"Tsitaat" ja kommentaar:
"• Saabub päev, välistemperatuur on +3 °C ja päike paistab aknast sisse, küttes toa soojaks. Toaandur saab aru, et vajalik temperatuur on saavutatud, ja süsteem sulgeb põrandakütte kontuuri. Vesi hakkab seistes jahtuma." So what? Betoonpõrandal on piisavalt massi, see ei jõua kusagile jahtuda meie lühikese talve-/varakevadise päevaga. Küttevee mass võrreldes betooniga on köömes. Kas lugupeetud spetsialistid eeldavad kipspõrandat?

"• Õhtu poole päike enam ei paista ja toa temperatuur langeb kiiresti." No jälle asjalik eeldus . Kas maasoojus.ee majal puudub soojustus? Mul suured aknad, kevadine lauspäike kütab (LÕUNAPOOLSEID!) tube tuntavalt. Nt kraad+poolteist võib seal ajutiselt tõusta. Kui päike loojub, vajub tavatemp-ile tagasi (lisasoojus jaotub teiste ruumide vahel, salvestub põrandasse, kiviseintesse.
"Selleks hetkeks on põrand juba maha jahtunud ja süsteem avab põrandakütte kontuuri. Soojuspumbale langeb väga suur koormus, kuna kogu maja vajab kütet." No kamoon mehed! See, et kontuurid avanevad, on normaalselt soojustatud ja dimensioneeritud pumbaga majale täiesti rutiinne olukord. Tavaline tööpäev!

"• Soojuspump kütab kõigest väest ja hakkab tõstma kogu maja temperatuuri, mis on madalam kui soojuspumba graafikus määratud temperatuur. Betooni temperatuuri kergitamiseks on vaja palju energiat, mida soojuspump enamasti kiiresti anda ei suuda. Tavaliselt on soojuspumba seadetes määratud nii, et kui ta 60 minuti jooksul ei saavuta ette antud temperatuuri, võtab ta kasutusele elekterkütte. Tagajärjeks on suur küttearve." Jälle unustavad betoonpõranda soojusmahtuvuse ära. Soojustatud maja põrandas ei toimu kiireid muutusi. See jahtub aeglaselt ja vajab kütet mõõdukalt. Need tingimused sobivad soojuspumbale ideaalselt.

Ühesõnaga võeti aluseks subjektiivsed eeldused ja fantaseeriti järeldus. Absoluutselt ei klapi näiteks minu tegelikkusega. Muidugi võib termostaadid ära jätta, see on mugavuslisa, maitse asi. Telekapuldi võib ka ära visata ja käia kanaleid vahetamas TV juures. Ilma termostaatideta peaksin kollektorites kontuure näppima. Tahan nt jahedat magamistuba ja garaaži üldiselt ei küta.

Mul on küttevajaduseks arvutatud vist 6,6 kW. Maasoojuspump 6 kW. El. lisakütte sai pmst kohe algul välja lülitatud. Ka maitseasi. Mulle meeldib külma ilmaga mõni halg koldesse visata ja elavat tuld nautida. Ja ei taha liigselt elektrist sõltuda. Teadlik valik oli kulutada pigem koldele ja puudele. Elektriarve selle võrra väiksem.

Internet on täis sedasorti infot, kus keegi oma müüdavast kraamist lähtudes üldjuhendeid loob, mis aitavad seletada kitsaskohti nende poolt müüdava (kütte)süsteemiga ja selgitavad, kuidas nende pakutud lahendus ongi uus normaalsus. Näiteks @urmas66 poolt viidatud loos võiks hoones olla soojusmahuti (kasvõi 500L akupaak), see tagaks ilmselt juba vajaliku puhvri. Selle näite puhul on eeldadtud, et kogu maja küsib korraga sooja juurde ja samoodi langeb korraga kõikide ruumide soojusvajadus. See pole kuidagi tõsi, tavaliselt soovivad ruumid sooja jurde ikka ükshaaval. Tüüpiliselt on minu majas korraga avatud 12 kontuurist ehk 2-3, ülejäänud on suletud. Asjaolu, et päikese käes ruum soojaks läheb ja siis juurde ei köeta on mõistlik. Ja tõepooles @bitter , kogu termostaatide, jaoturite ja täiturmootorite möll minu 180m2 majja läks maksama suurusjärgus 500€ kusjuures mul on programmeeritavad ja interneti teel juhitavad termostaadid. Ma ei nimetaks seda kalliks ega silmapistvalt kulukaks.
Aga seda on küll üks TÜ uurimistöö välja toonud, et põrandakütte puhul temperatuuri alandamine ööseks kokkuhoidu ei anna.

[wicked]

Seal vist pakub sooja Utilitas, 100EUR per MWh? See teeb siis ~9 MWh tarbimist, päris jõhker ikka. Vana maja? Või õuebassein ?

natuke siis teemase ka.
Kristiine. 203m2. kaugküte 896€.
elekter 40€
suvila. 2 nädalat koolivaheaega kütteperioodi. elekter 581€

oleks Utilitas, ma ei ohiks.
Adven on.170,82€/MWh. gaasikatlamaja
koos arvega tuli ka teatis, et alates 01.02 hakkab maksma 201,66€/MWh

[ranel]

Seal vist pakub sooja Utilitas, 100EUR per MWh? See teeb siis ~9 MWh tarbimist, päris jõhker ikka. Vana maja? Või õuebassein ?

natuke siis teemase ka.
Kristiine. 203m2. kaugküte 896€.
elekter 40€
suvila. 2 nädalat koolivaheaega kütteperioodi. elekter 581€

oleks Utilitas, ma ei ohiks.
Adven on.170,82€/MWh. gaasikatlamaja
koos arvega tuli ka teatis, et alates 01.02 hakkab maksma 201,66€/MWh

170 eur/MWh on juba praeguse gaasihinnaga ränk hind.

[joel]

Küttekulude teema eeldab, et räägitakse köetavast pinnast. Mõni näide 2x erinevusest? Mul näiteks suletud netopind = eluruumide pind = köetav pind.

Näiteks garaaž, kelder, pööning jms tehnopinnad ei ole eluruumid ja nad ei pruugi olla köetavad.

Mõtleme nüüd loogiliselt. Tavaline sundvent puhub täiesti õueõhku sisse ja saadakse toas hakkama ju? Vahetiga vent puhub way soojemat, seega why worry? Kui sul on kütteseadme scop näiteks 3 või 4, siis loogiline kasutada esmalt ära see odavam soojus ja jätta otseelektriga lisaküte erandjuhtudeks. Minu vendi eelküte on max 1,2 kW ja on hinnanguliselt 90% maha keeratud. Olen hoidnud ka täiesti nullis seda ja üldiselt sai hakkama. Täpselt ei mäleta enam, võibolla alates -15°tekkis mingi probleem. Muidugi YMMV, minu kogemust ei saa tuimalt mujale üle kanda.

Isegi ilma sundvendita saadakse hakkama. Küsimus on mugavuses. Mul on ka ventseadme elektriline lisaküte maha keeratud ja kompenseerin ventilatsiooni kaudu tekkivat soojakadu muude kütteliikidega. Aga teatud tingimustel on siiski tunda, et ventilatsioon jahutab tuba. See on minu isiklik valik ja rahalise väljamineku arvelt mugavuses järeleandmine, et ma elektrikütte välja olen lülitanud.

[bitter]

► Näita Spoilerit

väga hästi lahti seletatud, et miks see just nii on. Aga kuna see otseselt on seotud ka energia kokkuhoiuga siis panen selle lingi siia.
Mina olen seda täiesti kindlalt ka enda kogemusel proovida saanud. Mul on majas igas ruumis eraldi kontuur ja termostaat seinal, mis oli ilmselgelt liigne rumal kulutus, mida ma täna praktiliselt ei kasuta. Kõik termostaadid on kogu majas põhja, maksimumi peale keeratud ja reguleerin maja soojuspumbast
https://maasoojus.ee/miks-porandakutte- ... ab-HvacPqQ

Kogu maja ei saa 1-2 kontuuriga teha niivõinaa. Pika kontuuri lõpus oleks vesi külm. Termostaatide hind võrreldes küttesüsteemi kogumaksumusega ei ole kuigi suur. Selles artiklis on mitmed eeldused, mis ei pruugi üldse paika pidada (nt minu majapidamises on teisiti) ja siis nende pealt väide ... no ei kannata kriitikat

"Tsitaat" ja kommentaar:
"• Saabub päev, välistemperatuur on +3 °C ja päike paistab aknast sisse, küttes toa soojaks. Toaandur saab aru, et vajalik temperatuur on saavutatud, ja süsteem sulgeb põrandakütte kontuuri. Vesi hakkab seistes jahtuma." So what? Betoonpõrandal on piisavalt massi, see ei jõua kusagile jahtuda meie lühikese talve-/varakevadise päevaga. Küttevee mass võrreldes betooniga on köömes. Kas lugupeetud spetsialistid eeldavad kipspõrandat?

"• Õhtu poole päike enam ei paista ja toa temperatuur langeb kiiresti." No jälle asjalik eeldus . Kas maasoojus.ee majal puudub soojustus? Mul suured aknad, kevadine lauspäike kütab (LÕUNAPOOLSEID!) tube tuntavalt. Nt kraad+poolteist võib seal ajutiselt tõusta. Kui päike loojub, vajub tavatemp-ile tagasi (lisasoojus jaotub teiste ruumide vahel, salvestub põrandasse, kiviseintesse.
"Selleks hetkeks on põrand juba maha jahtunud ja süsteem avab põrandakütte kontuuri. Soojuspumbale langeb väga suur koormus, kuna kogu maja vajab kütet." No kamoon mehed! See, et kontuurid avanevad, on normaalselt soojustatud ja dimensioneeritud pumbaga majale täiesti rutiinne olukord. Tavaline tööpäev!

"• Soojuspump kütab kõigest väest ja hakkab tõstma kogu maja temperatuuri, mis on madalam kui soojuspumba graafikus määratud temperatuur. Betooni temperatuuri kergitamiseks on vaja palju energiat, mida soojuspump enamasti kiiresti anda ei suuda. Tavaliselt on soojuspumba seadetes määratud nii, et kui ta 60 minuti jooksul ei saavuta ette antud temperatuuri, võtab ta kasutusele elekterkütte. Tagajärjeks on suur küttearve." Jälle unustavad betoonpõranda soojusmahtuvuse ära. Soojustatud maja põrandas ei toimu kiireid muutusi. See jahtub aeglaselt ja vajab kütet mõõdukalt. Need tingimused sobivad soojuspumbale ideaalselt.

Ühesõnaga võeti aluseks subjektiivsed eeldused ja fantaseeriti järeldus. Absoluutselt ei klapi näiteks minu tegelikkusega. Muidugi võib termostaadid ära jätta, see on mugavuslisa, maitse asi. Telekapuldi võib ka ära visata ja käia kanaleid vahetamas TV juures. Ilma termostaatideta peaksin kollektorites kontuure näppima. Tahan nt jahedat magamistuba ja garaaži üldiselt ei küta.

Mul on küttevajaduseks arvutatud vist 6,6 kW. Maasoojuspump 6 kW. El. lisakütte sai pmst kohe algul välja lülitatud. Ka maitseasi. Mulle meeldib külma ilmaga mõni halg koldesse visata ja elavat tuld nautida. Ja ei taha liigselt elektrist sõltuda. Teadlik valik oli kulutada pigem koldele ja puudele. Elektriarve selle võrra väiksem.

... Aga seda on küll üks TÜ uurimistöö välja toonud, et põrandakütte puhul temperatuuri alandamine ööseks kokkuhoidu ei anna.

Öösel elekter reeglina odavam, seega võiks hoopis kontuure avada julgemalt ja päeval selle võrra pisut piirata. Põrandasse läheks pikas vaates ikka sama kogus energiat aga odavama energia osakaal oleks suurem.

[bitter]

Küttekulude teema eeldab, et räägitakse köetavast pinnast. Mõni näide 2x erinevusest? Mul näiteks suletud netopind = eluruumide pind = köetav pind.

Näiteks garaaž, kelder, pööning jms tehnopinnad ei ole eluruumid ja nad ei pruugi olla köetavad.

Antud teemas on loogiline arvestada köetud pindadega. Kütteta pööningut keegi vaevalt elamispinna hulka loeb. Keldri mõte on olla jahe, see on reeglina kütmata ja eluruumidest isoleeritud. Garaaž võib olla integreeritud - sa ei küta seda aga püsib plussis ikka sest ei ole köetud ruumidest piisavalt isoleeritud. Sellise garaaži pindala tuleks arvestada loominguliselt, proportsionaalselt. Arvestades temperatuuride erinevust garaažis ja eluruumides. Kui tehnoruum vms on aktiivse kütteta aga ümbritsetud köetud ruumidega siis läheb köetud pinna sisse.

[joel]

Antud teemas on loogiline arvestada köetud pindadega.

Täiesti nõus. Mu küsimus oligi rohkem üldisemat laadi. Kui keegi minu käest küsib, mitu ruutu mul maja on, siis ma olen alati kimbatuses ega oska valida, millist pindala peaks nimetama. Ilmselt olen ise mingi imelik, sest pole kohanud kedagi teist, kes küsimise peale puusalt ei tulistaks, et "mul maja x ruutu".

[urmas66]

@bitter Minul oli väga hästi seda põranda jahtumist tunda,kui oli peale 2010 need külmad ja selge ilmaga talved mitu aastat järjest. Kui päeval päike küttis korralikult läbi klaasi.
Mul on magamistuba 22m2 lõuna poole ja suure maani aknaga 2,3x3,..m umbes. Kui mul oli seal toas pandud termostaat 18 kraadi peale,siis õhtul koju tulles oli põrand jahe ning hommikuks küttis selle jälla soojemaks kui mujal. Mul on majas kõik termostaadid põhja keeratud ja maasoojuspumba peal on TUBA 21 kraadi pandud. Tööasend on auto ja akupaaki pole. Kui vanasti käis lisakütte ikka aegajalt sisse, siis nüüd on seda väga harva juhtunud. Tavaliselt siis kui suurem seltskond sauna teeb ja ainult tarbevee soojendamiseks.
@Macintosh See uuring, põrandaküttega temperatuuri näppimisest, on minu puhul ka 100% paika pidanud. Kokkuhoid sellest puudub, pigem võib väike lisakulu tekkida.

[Jalamees]

► Näita Spoilerit

väga hästi lahti seletatud, et miks see just nii on. Aga kuna see otseselt on seotud ka energia kokkuhoiuga siis panen selle lingi siia.
Mina olen seda täiesti kindlalt ka enda kogemusel proovida saanud. Mul on majas igas ruumis eraldi kontuur ja termostaat seinal, mis oli ilmselgelt liigne rumal kulutus, mida ma täna praktiliselt ei kasuta. Kõik termostaadid on kogu majas põhja, maksimumi peale keeratud ja reguleerin maja soojuspumbast
https://maasoojus.ee/miks-porandakutte- ... ab-HvacPqQ

Kogu maja ei saa 1-2 kontuuriga teha niivõinaa. Pika kontuuri lõpus oleks vesi külm. Termostaatide hind võrreldes küttesüsteemi kogumaksumusega ei ole kuigi suur. Selles artiklis on mitmed eeldused, mis ei pruugi üldse paika pidada (nt minu majapidamises on teisiti) ja siis nende pealt väide ... no ei kannata kriitikat

"Tsitaat" ja kommentaar:
"• Saabub päev, välistemperatuur on +3 °C ja päike paistab aknast sisse, küttes toa soojaks. Toaandur saab aru, et vajalik temperatuur on saavutatud, ja süsteem sulgeb põrandakütte kontuuri. Vesi hakkab seistes jahtuma." So what? Betoonpõrandal on piisavalt massi, see ei jõua kusagile jahtuda meie lühikese talve-/varakevadise päevaga. Küttevee mass võrreldes betooniga on köömes. Kas lugupeetud spetsialistid eeldavad kipspõrandat?

"• Õhtu poole päike enam ei paista ja toa temperatuur langeb kiiresti." No jälle asjalik eeldus . Kas maasoojus.ee majal puudub soojustus? Mul suured aknad, kevadine lauspäike kütab (LÕUNAPOOLSEID!) tube tuntavalt. Nt kraad+poolteist võib seal ajutiselt tõusta. Kui päike loojub, vajub tavatemp-ile tagasi (lisasoojus jaotub teiste ruumide vahel, salvestub põrandasse, kiviseintesse.
"Selleks hetkeks on põrand juba maha jahtunud ja süsteem avab põrandakütte kontuuri. Soojuspumbale langeb väga suur koormus, kuna kogu maja vajab kütet." No kamoon mehed! See, et kontuurid avanevad, on normaalselt soojustatud ja dimensioneeritud pumbaga majale täiesti rutiinne olukord. Tavaline tööpäev!

"• Soojuspump kütab kõigest väest ja hakkab tõstma kogu maja temperatuuri, mis on madalam kui soojuspumba graafikus määratud temperatuur. Betooni temperatuuri kergitamiseks on vaja palju energiat, mida soojuspump enamasti kiiresti anda ei suuda. Tavaliselt on soojuspumba seadetes määratud nii, et kui ta 60 minuti jooksul ei saavuta ette antud temperatuuri, võtab ta kasutusele elekterkütte. Tagajärjeks on suur küttearve." Jälle unustavad betoonpõranda soojusmahtuvuse ära. Soojustatud maja põrandas ei toimu kiireid muutusi. See jahtub aeglaselt ja vajab kütet mõõdukalt. Need tingimused sobivad soojuspumbale ideaalselt.

Ühesõnaga võeti aluseks subjektiivsed eeldused ja fantaseeriti järeldus. Absoluutselt ei klapi näiteks minu tegelikkusega. Muidugi võib termostaadid ära jätta, see on mugavuslisa, maitse asi. Telekapuldi võib ka ära visata ja käia kanaleid vahetamas TV juures. Ilma termostaatideta peaksin kollektorites kontuure näppima. Tahan nt jahedat magamistuba ja garaaži üldiselt ei küta.

Mul on küttevajaduseks arvutatud vist 6,6 kW. Maasoojuspump 6 kW. El. lisakütte sai pmst kohe algul välja lülitatud. Ka maitseasi. Mulle meeldib külma ilmaga mõni halg koldesse visata ja elavat tuld nautida. Ja ei taha liigselt elektrist sõltuda. Teadlik valik oli kulutada pigem koldele ja puudele. Elektriarve selle võrra väiksem.

Internet on täis sedasorti infot, kus keegi oma müüdavast kraamist lähtudes üldjuhendeid loob, mis aitavad seletada kitsaskohti nende poolt müüdava (kütte)süsteemiga ja selgitavad, kuidas nende pakutud lahendus ongi uus normaalsus. Näiteks @urmas66 poolt viidatud loos võiks hoones olla soojusmahuti (kasvõi 500L akupaak), see tagaks ilmselt juba vajaliku puhvri. Selle näite puhul on eeldadtud, et kogu maja küsib korraga sooja juurde ja samoodi langeb korraga kõikide ruumide soojusvajadus. See pole kuidagi tõsi, tavaliselt soovivad ruumid sooja jurde ikka ükshaaval. Tüüpiliselt on minu majas korraga avatud 12 kontuurist ehk 2-3, ülejäänud on suletud. Asjaolu, et päikese käes ruum soojaks läheb ja siis juurde ei köeta on mõistlik. Ja tõepooles @bitter , kogu termostaatide, jaoturite ja täiturmootorite möll minu 180m2 majja läks maksama suurusjärgus 500€ kusjuures mul on programmeeritavad ja interneti teel juhitavad termostaadid. Ma ei nimetaks seda kalliks ega silmapistvalt kulukaks.
Aga seda on küll üks TÜ uurimistöö välja toonud, et põrandakütte puhul temperatuuri alandamine ööseks kokkuhoidu ei anna.

Mul on detsembri kuust sõbral hea eluline võrdlus: Paaris maja, mõlemad pooled identsed, sama kötav pind ja tehniline varustus. Leibkonnad samad. 1 pool otsustas, et seadistab õhk-vesi soojuspumba kütma ainult öösiti ja päeval tiksub miinimumi peal. Kusjuures öine purakas on pandud veel tiba kangemaks, et toimuks nn väike üle/ette kütmine. Teine pool majast oli nn defaulti peal. Elektriarvete vahe ca 25% eur trikitaja kasuks

[M.T.]

Aga ilmakaared on kumma kasuks?

[will111]

see on tore, et on tü's on tehtud uurimustööd, aga paluks võimalusel lisada siia ka link, kuskohas selle konkreetse uurimustööga tutvuda saab

[joel]

Elektriarvete vahe ca 25% eur trikitaja kasuks

Kuidas sellest aru saada? Kas trikitaja kasuks selles mõttes, et temal oli väiksem elektriarve?

[romulus]

Seal on eurid kirjas, ehk ma saaks jah aru et arve 25% väiksem. Kuna ÕV pump töötab välisõhu pealt, ja öösiti on laias laastus külmem, siis ma pakun, et energiat kulus öösiti küttes rohkem, kuid võit tuli kwH öisest odavamast hinnast.

[will111]

ikka nii, et öösel lihtsalt köeti rohkem ehk kompenseeriti päevast sisulist kinni olemise reziimi, mis on ka konkreetselt kirjas. kuna köeti suurema võimsusega - ehk pump töötas palju suurema küsitud outputi peal - siis loomulikult ja täiesti ilmselgelt kulus öösel palju rohkem elektrit kui tavaliselt. ja kuna see võimsus oli palju suurem siis pump töötab sellevõrra ebaefektiivsemal reziimil (ehk kasutegur on märgatavalt väiksem). pisut külmem temperatuur, mis öösel keskmiselt on, mõjutab samuti seda lõpptulemust, aga kindlasti ei oma see nüüd suurimat tähtsust. pigem on siin see kahe negatiivse asja liitumise efekt, et kui sa paned pumba max reziimil tööle ja samal ajal on ka temperatuur natuke madalam siis lihtsalt kokkuvõttes kogu protseduuri COP on lihtsalt seda madalam.
teisest küljest näiteks - kui temperatuurid õues ei ole väga madalad (õ--pumpade jaoks tavaliselt on see umbes kuni -2) siis niimoodi öösel küttes on kokkuhoid kindlasti veelgi suurem

[aivar_]

vaatasin mul börsipakett ja öine elekter ca 50% soodsam kui päeval, kui arvestada et kasutegur temp tõttu öösel lahjem aga kw soodsam siis sealt järelikult tulebki võit. samas dets õhk-vesi tootis ainult sooja vett, puidukatlaga kütsin. põrandaküte, radikapump, muu vool eletrihind 300. maja 200m2 kahekordne ja selline 2005a enamvähem soojapidav. I korrusel põrandaküte (kõikides ruumides sama temp veel) II korusel radiaatorid.

[will111]

et 300 eurot oli elektriarve, kuid sellest arvest 0% moodustas tegelikult otseselt ruumide küte?