MarekM kirjutas:survekaks on nifilski miski odavama otsa survekas, 130 barise survega. Küll aga on tal võimalust õhku saada küll, sest voolikud on jätkatud nende Claberi liitmikega.
Sellise peab pealevooluga ilusti ära toitma. Meil on vist sama survekas ja mingi meetri kõrguse laua pealt jookseb 30 liitrisest kanistrist peale ja kõik toimib. Kanistril peab muidugi õhutus ka olema.
Mul omal ka mingi odavama otsa nilfisk. Kuna kodus survevesi olemas, pole pesurit "voolik tünnis" stiilis kunagi kasutanud. Õhu suhtes on see küll sellest mõttes tundlik, et ega ta siis ei taha hästi isegi survevett kätte saada, kui õhk sees on. Kui kõik voolikud ära ühendad, lase ilma pumpa käivitamata natuke aega vett läbi joosta ja proovi siis. Kui survevett taga pole, vaata jah, et kuskilt ühenduste vahelt õhku juurde ei tõmbaks.
pea kirjutas:Sellise peab pealevooluga ilusti ära toitma. Meil on vist sama survekas ja mingi meetri kõrguse laua pealt jookseb 30 liitrisest kanistrist peale ja kõik toimib. Kanistril peab muidugi õhutus ka olema.
Nojah, minu viga on ilmselt selles, et mul on see tünn maja ühes otsaseinas, tööd tahtsin alustada teisest. seega mul on 1,2m kõrgusel tonnine tünn, silmini vett täis, selle küljes siis voolikuots kiirliitega, selle küljes 25m voolikut ja selle otsa peaks tulema survekas. voolik tutikas ja lahti rullitud. Tünnist tulevast veesurvest ei piisa et voolikut nii pika maa peale punni lükata. seega peaks mul tünni küljes kohe survekas olema, max 3m voolikuga.
Kasuta sellist voolikut, mis vaju lötsi (pole vaja punni lükata)
Samuti võid tünni kaane sisse ventiili panna, mida mööda ajad sinna tunde järgi mingi nullkoma millekagi bari sisse. Aitab voolikut punni lükata. Läbi reduktori võid kompressori sinna rõhku hoidma panna kui ei viitsi aegaajalt juurde löömas käia. Samuti võid tünni lähemale tarida. Kui rõhku tünni ei anna siis ei tohi kaant peale panna (ei tule sealt midagi välja)
lihtsam vist veel üks 25 euri ühe lisa vibropumba alla panna ja see siis sinna tünni uputada. ühega täidab tünni, teisega lööb tünnist pesurisse.
Vibropump läheb rikki kui äravool on kinni. Otse ei saa vibrapumpa pesurisse panna.
kui ta selle seinapesu vastu peab, siis kannataks selle rikkimineku isegi alla neelata... sest muud lihtsalt lahendust ma hetkel ei näe
Mitte lössi minev voolik ka väga ulmelise lahendusena ei tundu (ei lähe rikki ja saab ka hiljem kasutada)
Üldiselt peaks enamus survekaid ka imeda suutma lihtsalt tünnist. Aga see pikk voolik tundub liig olema. Voolikul on ka takistus. Mingit kasutatud hüdrofori ei ole kuskilt võtta? Need ka ei maksa ju suurt midagi.
Madlobster kirjutas:Mitte lössi minev voolik ka väga ulmelise lahendusena ei tundu (ei lähe rikki ja saab ka hiljem kasutada)
Ma ka sama meelt,et näiteks 25mm aiavoolik peaks piisava pealevoolu ka tünnist ilma pumbata tekitama.
25 meetrit 25mm voolikut võib samas päris kulukaks osutuda 
ja kui sellega hiljem suurt midagi teha pole ka...
aga kas kõige lihtsam ja mõistlikum ei oleks mingi väiksema anumaga lihtsalt vesi aparaadi ligi viia?
MarekM kirjutas:Küsin nõu. Oleks vaja survepesurit kasutada (maakivihoonel vuuke sodist puhtaks lasta). Objektil olemas puurkaev, kuid selles pole veeautomaati vaid on vibropump. Surveka kasutamiskoht puurkaevust ca 15 meetrit, samamoodi istub ka vibropump sama sügaval kaevus. Ei suuda survekat ära toita. Sai katsetada teist lahendust, tonnine IPC (see valge plastkonteiner) ca 1,2 meetri kõrgusele alusele, kraani otsa 3/4 voolik, et ehk pealevooluga toidab suveka ära... see jääb samamoodi nälga. Kuidas käituda... veel üks vibropump sinna ipcsse? puurkaevupumpa veel isnvesteerida ei tahaks.
Mul profi Kärcher ja IBC on ca 60cm maast. Isegi pooltäis tünn toidab pesuri pideva töö ära.
Pealevool 1`tollise voolikuga, ca 5m pikkust.
Areta pesuri ette võimalikult jäme ja tugevama seinaga voolik. Ilmselt su 3/4 kastmisvoolik tõmbab kokku ja selles kogu probleem ongi.
Vibropump pesuri toiteks ei ole hea lahendus, see ei talu vastusurvet. Pikema seisakuga läheb õhtale.
piiks kirjutas:Üldiselt peaks enamus survekaid ka imeda suutma lihtsalt tünnist. Aga see pikk voolik tundub liig olema. Voolikul on ka takistus. Mingit kasutatud hüdrofori ei ole kuskilt võtta? Need ka ei maksa ju suurt midagi.
Üldiselt enamus survekaid ei ime midagi, vastupidi, tahavad kerget survet.
Oskab keegi soovitada kohta Tallinas, kus lasta vahetada/parandada Istmenahka(Õmblusest lahti)?
Givi E360. On kellelgi selle kohta äkki mingit manuaali või joonist, millelt oleks võimalik reaalselt ka erinevaid juppe näha?
Kinnitus raami külge on katki ja oleks vaja ära vahetada. Ei taha midagi jõuga kangutades ära ka lõhkuda, aga mingeid lahti keeramise kohti ka ei leia.
edit:surusin jõuga lahti ära siiski
ott07 kirjutas:Oskab keegi soovitada kohta Tallinas, kus lasta vahetada/parandada Istmenahka(Õmblusest lahti)?
Mul telefonis sellised numbrid: 5187668; 56668633: 53363442: 5021831.
Need kõik eri mehed. Helista läbi ja uuri, mis nad arvavad. Äkki leiad abi...
Teine number võib olla kallim, aga need mehed teevad päris peent ja kvaliteetset tööd, ka autodele, sealhulgas ka näiteks rooli naha vahetus jne.
Juhul kui mingi number on aegunud, tuleb see kanda minu pika eluea arvele..... Tegelt peaks kõik toimima!
ott07 kirjutas:Oskab keegi soovitada kohta Tallinas, kus lasta vahetada/parandada Istmenahka(Õmblusest lahti)?
www.sadulsepp.ee olen korduvalt seal käinud ja kõik on hästi tehtud.Asuvad Laagri Škoda taga.
Mul oli ka kunagi miski odava otsa survekas, mis pealevoolus kerget survet tahtis. Lahenduseks kasutasin veenõuna kahesajast vaati, mille väikese korgi asemel sahtlist õhukiirliitmiku ja ca 0,5 bar peale keeratud reduktori külge kruvisin. Kompressoriots läks sinna külge ja veeväljund sai suure korgi külge aretatud. Surveka veetarve on alla 10 l/min, vaaditäiega kannatas ikka päris pikalt lasta.
Vanas teemas oli ka natukene juttu vihmaga kiiruse mõõtmisest. Riigi Teatajas on kirjas, et tugeva vihmaga ei tohi kiirust mõõta. Kui suur on tugev vihm?
mikulaine kirjutas:Vanas teemas oli ka natukene juttu vihmaga kiiruse mõõtmisest.
Millises vanas teemas?
mikulaine kirjutas:Riigi Teatajas on kirjas, et tugeva vihmaga ei tohi kiirust mõõta. Kui suur on tugev vihm?
Riigi ilmateenistuse andmetel on "tugev vihm" tugevam "mõõdukast vihmast" ja "kergest vihmast". Eks see sõltu natuke politseihärra suvast ja mõnest tulevasest kohtulahendist. Aga terve mõistusega lähenedes saab vast igaüks aru, millal on tugev vihm. Samas, seda, kas vihm oli tugev või mitte saab alati otsustada ainult takkajärgi.
Aga miks küsid, kas sõitsid paduvihmas 162kmh kiirusega radarisse ja sulle tundus, et spidokas näitas täpselt 90kmh?
Macintosh kirjutas:Aga miks küsid, kas sõitsid paduvihmas 162kmh kiirusega radarisse ja sulle tundus, et spidokas näitas täpselt 90kmh?
Macintosh kirjutas:mikulaine kirjutas:Vanas teemas oli ka natukene juttu vihmaga kiiruse mõõtmisest.
Millises vanas teemas?
mikulaine kirjutas:Riigi Teatajas on kirjas, et tugeva vihmaga ei tohi kiirust mõõta. Kui suur on tugev vihm?
Riigi ilmateenistuse andmetel on "tugev vihm" tugevam "mõõdukast vihmast" ja "kergest vihmast". Eks see sõltu natuke politseihärra suvast ja mõnest tulevaset kohtulahendist. Aga terve mõistusega lähenedes saab vast igaüks aru, millal on tugev vihm. Samas, seda, kas vihm oli tugev või mitte saab alati otsustada ainult takkajärgi.
Aga miks küsid, kas sõitsid paduvihmas 162kmh kiirusega radarisse ja sulle tundus, et spidokas näitas täpselt 90kmh?
Mulle tundus 10X ja mõõdeti 129, lubatud 90. Ma üldiselt teise lõigu alla ei roni.
Tasub vaidlustada ehk, sest vihm segab radarit küll. Iseasi, kui tugev see vihm siis lõppeks ikka oli. Üldiselt 100+ tugevas vihmas pole enivei hea mõte, koge vesiliugu korra ja saad aru, miks 
reimps kirjutas:Üldiselt 100+ tugevas vihmas pole enivei hea mõte
Kindlasti tasub läbi teha. Alguses oli kerge vimm, siis viha, aga lõpuks naerad, laulad kiivrisse ja paned tuimalt.
Viibi kipsis ja rauast jalaga natuke aega, hakkad ka aru saama, millal tasub natsa tagsi hoida
Kas keegi oskab öelda palju peaks olema suure cruiseri min. kaldenurk, enne kui jalatapp vastu teed läheb? Küsin seetõttu, et originaalis see tapp kohe mitta kuidagi ei jõua maani, enne jääb midagi muud ette ja see ei ole hea. Nüüd on kõrgused ja sumbsid lõplikult paigas ja tuleb sellega tegelema hakata.
VTX-l igatahes lülitab bank angle sensor 42,5 kraadi juures kone välja nii et eriline kallutaja pole.ja enne seda lähevad tallalauad maha. Kui kukkumisrauad ära võtta siis ei tea mis järgmiseks läheb.
Hea teada! See on VTX1800-l, VN2000-l sensorit pole ja jalatapid on kuidagi liiga kõrgel (originaalis) ja esimesena maha ei lähe.
Ma huvi pärast küsin, et mis sensori tööpõhimõte on? Et mis süsteemiga sensor tsikli kaldenurka mõõdab?