Ka rattaga sõites on tekkinud huvitavaid ja piinlikke olukordi, kuid alustagem autost, täpsemalt öeldes ZAZ-956 - st.
Selle masinaga seotud nali: Sõitsin nimetatud masinaga töö juurde ja vanem poeg oli kaasas, vanust võis tal olla kuskil 4-5 aastat. Tulime autost välja ja üks töökaaslastest ütles, et oh kui uhke auto (masina kallal oli alles äsja lõppenud kap. remont ja nägi tõesti suht viisakas välja, muide osales ka Saaremaal pruutpaari sõidukina ), seepeale lõi väikevend sõiduki ukse tagantkätt kinni ja käratas:" See ei ole auto, see on Sapikas!" Muide küsijal oli endal väga heas korras GAZ-21. Aastanumber võis olla 80-ndate teine pool.
Veel üks veidi hooplev juhtum seoses nimetatud pulmasõiduga - Saaremaale sõites praamilt maha tulles oli tee ääres mitmeid hääletajaid ja üksikuna seisis noormees suure spordikotiga. Ütlesin naisele, et võtame ta peale. Noormees (sel ajal) "pakkis end tagaistmele jalad minu seljataha ja tagumine ots kaasreisja poolele tahaistmele, sest muidu poleks ta ära mahtunud. Sõidu ajal Kuressaare poole läksin nii mõnestki sõiduautost mööda ja tagaistuja nendib, et see Sapikas liigub ju ka edasi, ju ta siis kartis, et sellise aparaadile hääletades kujuneb tema edasiliikumine "kannatuste rajaks". Muide masin kannatas ka sooja ilmaga 90-100 km/h sõita.
Nüüd veidi piinlik juhtum - Praegune naine ja sel ajal kõrgkooli lõpetanud naistuttav või pruut läks oma tulevast töökohta vaatama ja selleks osutus amet Aegviidu Metsamajandis. Sõitsime nimetatud Sapikaga selle asutuse juurde ja tema läks asju ajama, mina aga ringi jalutama ja suitsu kiskuma, Sapika uksed keerasin lahkudes masinast lukku. Kaugemalt vaatasin, et kõik masinad, mis sinna maja ette sõitsid, jäid lahtiste ustega vedelema. Mul hakkas piinlik ja läksin ning keerasin ka uksed lukust lahti, ise vaadates, et ega seda tegevust keegi eriti pealt ei näeks.

10 minutit tagasi oli paras huumor. Autost hüppas välja üks sauaga tegelane ja kutsus juttu ajama, veidi aja pärast vaatab mulle tõsise näoga otsa ja küsib: "Kaine oled või?" Ma ei osanudki kohe midagi vastata, siis ütlesin: "Jah, täitsa kaine, ma võin püsti tõusta kui vaja on." - "Head teed."
Kas mu jutt oli siis tõesti nii kummaline, et kaine isik seda ei suuda esitada?

einoh me siis kambaga läheme lõbusalt Võrust Pärnu poole, et sealt siis laevale ja kihnu saarele. Tõrva tanklas tehti peatus...kes tankis, kes sõi, kes tegi suitsu...hakkas juba äramineku aeg kätte tulema, kui üks sõber tõmbas endale kiivrisuka pähe ja ütles "kule ma käin korra sees, kas keegi thab midagi?" huumorit kui palju

törts ot jälle... eile vaatasin ühte saadet mingist usa linnast nimega Cicero, kus on 85% hispaanlased ning kuritegevuse ära hoidmiseks üsnagi veidrad seadused. nimelt enamus politseist tegeleb ainult gängisõdadega ning gängitegevuse ära hoidmisega. üks päris pull seadus oli see, et korraga ei tohi ühe koha peal üle 3 inimese seista, seda loetakse gängiks juba, saad trahvi ja pannakse veel korraks pokrisse
jutu point oli tegelt selles, et seal linnas (ning üldse väga paljudes usa osariikides) ei mõõdeta kainust alkomeetriga, vaid enamvähem näo ja jutu järgi. et noh kui sa oled kõva mees ja jõid liitri viina ära, kuid suudad veel mõistlikku teksti ajada ja veel normaalselt kõndida ka, siis ole tubli poiss ja sõida edasi

Aega tagasi kulgesin kruusateel, mille mõlemal pool sügavad kraavid. Kuna kerge häda nõudis peatumist, parkisin tsikli tee paremasse äärde. Tee kallaku tõttu jäi jalal olev ratas püstisesse asendisse.
Paus tehtud, aeg rattale istuda. Viskasin parema jala üle, lükkasin vasakuga vähe hoogu, et saaks rattalt jala alt ent mis juhtus - vajusin koos tsikliga mataki kraavi Parkisin liiga kraavi äärde ja peale istudes oleksin pidanud parema jala rattale lähemale sättima. Niisiis lõppeski minu peale istumine kraavis, ratas süles ning mõlemil papud taeva poole..
Andis alles ratast püsti punnitada..

See küll jalgrattaga, aga ikkagi.
Kunagi veneaja lõpus ostis isa valuuta poest vinge välismaa ratta. Esimene selline minu kodukandis. Uhke oli sõita küll, kuni ükskord üritasin imiteerida chopperi sõitu sellega. Panin jalad suure hoo pealt esikahvlile, et ikka jalad kõrgel ees oleksid. Kuna lenks madal, siis lasin käed lahti ja tõstsin kõrgele üles, ise üritades jalgadega esiratast juhtida. Läks aega mõni sekund kui esiratta risti viskas ja nägu ees kõhuli asfaldile maandusin. Esiratas oli ilusti kaheksas ja lenks ilusti kõveraks. Sõpradele pakkus ikka nalja kõvasti, endal oli kodune peatäis soolas.
Teine lugu juhtus minu onu ja vanaonuga. Jälle veneajal kui mu vanaonu soetas endale mingi Opeli. Vana Kadett oli vist aga kõva sõna ikkagi tollel ajal. Läksid siis onud sõitma ja vanaonu (mingi 60 oli ta vist sell ajal) sõitis kõrvalteelt ristmiku poole. Onu on mul sihuke naljamees, et lähenedes ristmikule hirmutas niisama pullipärast roolis olnud vanaonu, a-la huuuuu paremalt tuleb või midagi seesugust. Vanaonu seepeale kohe paanikas ja tahtis järsku pidurdada, aga vanainimese kombel ajas piduri gaasipedaaliga segamini ja nii siis täiega üle tee olevale kuusepuule pauguga sisse. Hea pilt võis kõrvalt olla, et auto võtab vaikselt hoo maha ja siis järsku täie kiirendusega üle peatee puu otsa;))

lemps80 kirjutas:

endal oli kodune peatäis soolas.

Lahe perekond - sitakeeramise eest joodetakse normaalselt täis

Täna kooli taga tagusin ja tagusin, tööle ei läinud. Täitsa närvi ajas juba, mõtlesin, et hakkan lükkama, aga siis nägin, et süüde pole sees.

Heh.. ma kukkusin bikeri asendus suvekatel kraavis pikali... esiratas oli ühe nõlva peal, taguratas teise - kogemata suretasin keset kraavi välja ning esimese toetuspinnani oli ca 40-50 cm mis oli ilmselgelt liiga pikk maa

nagu jonnipunn keerasin ennast teistpidi

Suurim hirm tsikli seljas oli üleeile...vaatasin gpsi mis paagi peale oli kleebitud ja unustasin kurvi kallutada, kiirusel 100 panin põllule välja ja jäin püsti, vihmane ilm ja vale sõidukiirus tegid oma töö. enam pole 200km kiirust ületanud, see loksutas aju paika...

oot ma ei saa aru - kas sa pärast seda enam ei sõida kahesajaga, või pärast seda oled kakssada kiltsi sõitnud ilma kiirust ületamata?

p.s. tänu hispaania "makukestele" seal gps ära keelati/keelatakse - sõidu ajal ei või enam kasutada.

xjorma kirjutas:

Täna kooli taga tagusin ja tagusin, tööle ei läinud. Täitsa närvi ajas juba, mõtlesin, et hakkan lükkama, aga siis nägin, et süüde pole sees.

Mul on ka mingi üle kümne korra nii olnud. Tavaliselt kui ma poodi lähen siis ma võtan võtme ära, pärast lähen taon ennast kotti ja siis avastan, et võti on taskus.

reimps kirjutas:

lemps80 kirjutas:

endal oli kodune peatäis soolas.

Lahe perekond - sitakeeramise eest joodetakse normaalselt täis

No peatäis sõimu ikka, aga eks igaüks mõtle oma rikutuse tasemel

kunagi kimasin oma dnepriga tööle ja ette sattus mosse, vaatasin et kenad kurvid ees hea mööda kallutada. asusin siis kiirendama ja jõudes mosse kõrvale tabas minu kõrv paremas silindris huvitava heli, aga mõeldes sellele et ei saa emmile häbi teha eriti mosse ees kangutasin aga gaasi peale. kui olin mossest möödunud keerasin oma klõbinaga kohe esimesele kõrvalteele ja kuna remondiriistad on õigel emmimehel alati kaasas asusin kohe asja uurima. silindripea maha ja vastu vaatas vabalt liikuv kolb, kouisin selle välja ja etsakae kolb pooleks sõrm pikuti pooleks ja veel mõlemalt poolt kepsu kah. kuna remontkomplekti polnud kaasas jätsin ratta talumehe hoole alla et hiljem järgi tulla.

teine lugu oli selline et asusime sõbraga suht joogisena reisule et naistesse minna. oli suvine aeg hommikul kella kolme paiku. sime juba mingi 5 kilti sõita kui käis ilge pauk ja mootor kinni ning korralik luha maha pandud. kui seisma saime, küsis sõber et miks ma pidurdasin, me pole ju kohal veel. selgus et vana oli suutnud juba magama jääda. selgus et keps tuli vända küljest lahti ja kui vänt uue tiiruga tuli virutas kepsule korraliku litaka ja kõik plokkis. pärast mõtlesin et oleks emmil siuksed pidurid oleks ikka väga hea sõita

kolmas lugu oli kah veel et kunagi laiuselt tulles hakkas mul kiige küljest lahti tulema see junn mille küljes reduktor on. muidu sõitis ilusti aga pidurdada ei tohtinud sest viskas ratta viltu. sõitsin ühe sõbraga siis kõrvuti kodu poole ja enne mäo pööret kuramus puutusin varbaga vist pidurit ratas viltu all gardaan (õige on kardaan*) {Motobot tegi} kinni ja 30 m luha maas. kui pidama saime ütles semu et pole nii lahedat asja ennem näinud et tee veel, kurat mul jalad värisesid all ja mõtlesin hea et sõbrale sisse ei libisenud oleks koos küllili käinud...

ja lõpetuseks ikka emm, kihutasin tööle ja tagumised piduriklotsid otsustasid oma elu elama hakata, käis ilge pauk korraks plokkis siis jälle vaba siis plokkis ja siis pidev krigin ragin, aga kuna oli kiire ja piduripedaal liikus vabalt ei hakanud kinni pidamagi. hiljem asja uurides võtsin klotside asemel välja hunniku pudi nagu kohviveskist

olid ajad tagantjärgi päris naljakad

See jalg-all-ratas-tööle-ei-lähe on kulunud nali, aga möödunud aastal olin ka ise sellelaadse asja tunnistajaks - nimelt rolleril pidi käivitamiseks piduriheeblit all hoidma.

Tulin siis Tlnst mööda Trt maanteed linnast välja, Mõigus söögiputka juures otsustasin peatuda ja süüa. Üks meesterahvas, äkki nii peaaegu pinsiealine, oli seal tutikal rolleril gondleid maha kiskund juba ja värki. Muidugi uurisin, et kas saan aidata. Tema vastu, et ostis lapselapsele sünnipäevaks rolleri linnast, kiirustab sellega koju, tegi väikese peatuse ja enam tööle ei lähe. Et on juba küünla maha kruttind ja benssu juurde pand ja kõik võimalikud asjad mootoriga teind, mida ta üldse teada võiks. Palusin näidata, et mis häält teeb käivitades. Hakkas proovima, küsisin, et "Miks pidurit all ei hoia?"

Vanamees proovis, masin käivitus hetkest, vandus natuke ja ütles, et oli juba 2 TUNDI REMONTINUD...

Endal juhtus tsikliga selline mitte nii naljakas lugu, et jätsin ööseks baigi sõbra juurde aeda, hommikul hakkasin siis sellega sealt tööle sõitma. Vihma oli sadanud, porine oli kangesti ta aiatee. Istun peale, kiiver pähe, tsikkel tööle, sidur alla, käik sisse - sirge maa peal edasi ei lähe. Võtsin käigu välja, vaatasin, et kas rsk on kinni kiilund kuidagi miskit ja jään tööle hiljaks. Proovisin uuesti... ei miskit. Võtsin pleieri peast ära, proovisin veel korra - selgus, et tagaratas käis lihtsalt libedal poril all ringi. Mitte midagi aru ei saand, kui muss oli kõrvus põhjas. Kivi langes südamelt, naersin tükk aega enda lolluse üle, et ma sellest peal istudes aru ei saanud...

No nii. Ostsin siis mina oma ratta juuni alguses. Tulin sellega tln saaremaale. Teinepäev kobisin ARK'i. Parkisin ära ja võtsin tagumise istme alt siis dokumendid ja läksin sisse. Ajasin seal asjad ära ja maksin ilgelt pappi. Meel natuke mõru, kuna ei oodanud, et nii palju pappi läheb. Lähen siis välja, istun selga, tõmban kõik kiivri ja kindad ja asjad selga ja hakataes võtit keerama, leia ees tühjuse. Mõtlesin, et ju siis panin tasku. Kinnas käest ja hakkasin otsima. Ei leia. Võtan siis asjad peas ja käest. Hakkan otsima igaltpoolt. Mõtlesin et panin taskust mööda on kombe sees. Käpin seal ARK'i ees kombet seest ja väljast......vaikselt hakkab endalgi veider juba. Läksin siis sisse, et ega keegi võtmeid leidnud pole. Keegi ei tea midagi. Vaatasin siis lähedal olevate autode alla ja kõikvõimalikesse kohtadesse. Igasugu M ja V ja P ja K juba lendasid õhus. Ja siis järsku, nagu välk selgest taevast tuli mõte: Kuidas ma tagumist istet lahti tegin. Ja kõkitades siis vaatasin. Võti ripubki ilusti istme all.
Algul kirusin ja siis hiljem juba naersin. Hiljem seda veel juhtunud. Kuid siis on juba meeles, et vaatan sealt, enne kui üldse häire kuulutan.

Sai üks päev ringi sõidetud tsikliga ja tõmmatud tee äärde, et natuke janu kustutada.
Janu kustutatud istusin ratta selga, süüde sisse ja tööle ja nii kui hakkasin käiku sisse panema suri välja,neutrali peale tagasi tsikkel tööle ja ikka sama lugu.Nii lasin järjest umbes seitse korda, kui lõpuks märkasin, et küljejalg all.
Nii sain siis teada, et minu tsiklil selline süsteem mis suretab tsikli välja kui käik sees ja küljejalg all.

oli asi ca 14a tagasi kui ma veel 15a naga olin aga siis juba Jawa 350 634 perse all. Vurasin mööda Vääna-Jõesut ringi ja õhtuti käisin mööda ranna piirjoont sõitmas. Aga nagu ikka õigel nagal tehnika ei töödanud korralikult aeg ajalt kukkus üks silinder ära. Täristasin siis kuidagi läbi liiva ranna piirjoone niiske liivani välja ja kruttisin gaasi ikka põhjani lappisin käigud alla 1'se käiguni välja muidu raibe tahtis ju välja surra ja nagu välk selgest taevast tuli pütt taha. Mul pole kunagi mu Jawa nii kõrgele ja kergelt nokka tõstnud, oma 5-6m sõitsin silmad taeva poole. Endal hull paanika ja ehmatusest "junn püksis". Lasin noka alla ja vaatan kuidas noored tipsid plaksutavad, egas siis ma saanud ju täistehtud margi välja näidata ja muljusin gaasi juurde ja leffasin käega tervituseks vastu kui lendasin esirattaga ilgama auku kus panin üle lenksu. Ei jõudnud neid lapsi ärakiruda kes neid kuradima suuri auke kaevavad.
Tagant järgi meenutades võis nendel tüdrukutel ikka väga naljakas olla. Ja tegin ikkagi nö margi täis

Kunagi kui muru veel rohelisem oli, sai ühte Planeta 5-t putitatud. Ei mäleta täpselt mida ma remontisin, aga väga põhjalik töö oli. Igastahes oli loom juba mitu päeva laiali olnud ja siis kui lõpuks kokku panin, oli ikka juba kiire sõitma. Viimasena sai kiirelt sumps alla lükatud ning käima pekstud ja juba tuhisesingi mööda põlluteed. Tuli väike kurv lasin hoo natuke alla umbes 50 peale olid mõned mutimullahunnikud ja ühtäkki oli õhulend ja maandumine, selline mõnus sujuv kätele, üle selja rullumine ja põlvedega mulda kinni. Siis vaatasin seljataha, tsikkel ka vedeles seal. Läksin ligi, selgus, et kiirustades oli sumps korralikult kinnitamata jäänud. Tuli eest leegitoru küljest lahti ning tagant jäi kinni, esimene ots põrutas maasse kinni ja nii see mõnus teivashüpe tuligi Eks see oli üks õnnelik õnnetus. Sai siis tsikkel koju lükatud, sumps ilusti kinnitatud ja uuesti sõitma mindud (kusjuures sumps ei läinudki kõveraks).

Mai tea kui huumor see nüüd on aga hakkasin võrkaia august rattaga läbi pugema. Võtsin natuke oogu kah aga jäin auku kinni. Ei saand edasi ega tagasi. Inimesed kõrval irvitasid küll mõnuga.

hea jutt, vahel ikka joppab

aeg - umbes 15 aastat tagasi. Piirkond - Soodla ümbrus.

Üks Meie hää Sõber hakanud kord keset ööd ühelt suuremalt sünnipäevapeolt üksi Meie ühise staabi poole sõitma - kas saanud tal täis alkoholimõõt või mõni muu mõõt.. kes seda enam mäletab. sõita olnud nii 15km. Meie jäänud veel maha - alkoholimõõt ei olla veel täis olnud. hiljem, kui mõõt täis saanud, sõitnud ka Meie staapi. igaüks oma urkasse. järgmisel päeval kohanud Meie taas oma hääd Sõpra. juuksed olla kõigil valutanud, sestap kõnelesime vähe:

• "Sõber, mis teed?"

• "ah, käisin suunatule tükke kokku korjamas"
  (sel ajal ei olla suunatuleklaase saada olnud ja sõber korjanud peale iga matsu alati killud ilusti üles ja liiminud kokku.)

• "Nonoh, Sõber - mis siis seekord juhtus?"

  mees olla kruusateel ööpimeduse katte all üht toredat kurvi murdnud. murdnud ja murdnud, ise mõelnud, et kuidas see kurv nüüd siis nii pikk on, lõppu ei tulegi... vaadanud äkki - kurat, kõige tsikliga tükkis sügaval metsas juba pikemat aega küljeli, aga küünarnukid ikka püsti, oma arust painutab kurvi, mootor lõugab.

roninud Sõber metsast välja, vaadanud - olnudki sealsamas kurvist välja pannud mürinal. ja määnegi elektripost ka samas lääbakil.. kuradi värk - kas tõesti sõitsin selle ka pikali?

kõiksugu selliseid lugusid tuleb Meile aeg-ajalt meelde. kõiksugu tobedusi juhtub muidugi praegu ka, sellest kõigest aga ehk järgmisel korral.

terv, juss.
SMMVRJPP

mul oli käik sees ja hoidsin sidurit all et käima taguda aga jalg oli ka all ja ei saanud aru miks käima ei lähe, siis sugulane ütleb, et äkki tahaksid jala alt ära võtta

torupilli juss kirjutas:

kuradi värk - kas tõesti sõitsin selle ka pikali?

Mul isa räägib ikka rõõmuga kahte tsiklilugu:

Esimene isa endaga: nõukaajal ju isasid sünnitusmajja ei lastud, seega sel päeval, kui tal linnas esimene poeg sündis oli vaja maal tähtsat sündumust korralikult tähistada. Eks sai siis pojavääriliselt tähistatud ja kui öösel naaberkülast külateed pidi külgkorviga kodupoole kulges, siis ühes vallatus kurvis juhtus imelik jama: "kurat, keeran gaasi, tsikkel üürgab, aga edasi ei lähe, keeran veel juurde, ikka ei miskit, vahetan isegi käigu alla, et jaksaks, ikka tolku ei midagi. Siis vaatan, kurat, tsikliga tee peal puha küljeli maas, aga nii purupurjus, et kukkumist ega asendit ei märganud."

Teine lugu juhtus sugulasest miilitsaga: passib õndsal nõukaajal õhtul hilja põõsas, külamees tuleb külgkorviga, sau ette ja kontroll. Külamees istub tsiklil, jutt igati adekvaatne, midagi kahtlast ei paista, seega võib edasi sõita. Edasisõitmise asemel hakkas külamees millegi pärast aga hoopis töötavat tsiklit uuesti käima lööma, vaatas, et ei õnnestu, ronis ratta seljast maha ja... käis käpuli pikali ja jalgu enam alla ei võtnud, sest niivõrd purjus. Miilits sügas seepeale kukalt, et kui härra oleks edasi sõitnud, siis ausõna polekski midagi kahtlustanud.

See juhtus umbes aasta tagasi, kui mu rattal olid veel aku ja küünlad vahetamata ja ta ei tahtnud süütest hästi käivituda. Ühel pühapäeva lõunal oli tehnikahuvilistel hädasti vaja vaadata, kas kawasaki käima ikka läheb. Minul paluti peale istuda ja teised lükkasid. Aga toore klapi lüliti oli väljatõmmatud asendisse ununenud ja kohe käivitumise järel pistis kawasuksu teise käiguga täispööretel kappama. Mis iseenesest poleks midagi hullu tähendanud, kui mitte keegi siga poleks just värskelt buldooseriga kohevaks lükanud seda kruusateed, mida pidi ma kulgesin. Julgemata ühtki ülearust liigutust teha, sest koheva kitsa kruusatee kahel pool olid sügavad kraavid, otsustasin 70 m asfaldini sõita, et seal ümber pöörata. Mul tuli mööduda viieliikmelisest purupurjus noorjoodikute seltskonnast, kes samas suunas suvilate poolt tulles tee peal töllerdasid. Nähes üht väikest kodusussides ja koduriietes blondi suurel punasel mootorrattal mööda sõitmas, tegid nad kõik nagu üks mees

Peale tagasipööramist tuli mul sellest seltskonnast aplausi ja ovatsioonide saatel uuesti mööduda.
Edaspidi olen ikka alati varustusse riietunud, kui rattaga tegemist tuleb.

Lugu juhtus Koplis, miski kuu aega tagasi.

Jäin parklasse seisma, et üks mob.kõne teha, juurde astus miski 70a vene tädike, kes mind takseeris ja siis küsis:" Tõ rocker, Da?"
Ei osanud selle peale mingit seisukohta võtta ja kehitasin õlgu. Mutike veeris siis ratta margi ära ja teatas:"Yamaha, haroshaja mashina!"
Nõustusin sellega.

edu

selline asi siis et magneeto all oli üks juhe lahti tulnud sai siis päris kaua jamatud et seda magneetot maha saada sain selle magneeto maha lõpuks tinutasin juhtme uuesti ära panin magneeto peale keerasin kinni magneeto,kaan peale,gondlid peale ja siis vänta lööma ja ei saanud aru mis pull on sädet ka ei ole küünlal uuesti siis kaan maha magneeto maha kõik tundus korras olevat,panin magneeto peale kaan peale ja siis hakkan süütesüsteemi vaatama ja oh imet võti oli vahepeal kodus käimisege ette tagasi panematta jäetud.ja muidugi koguaeg ununeb see võti ära aga see oli vist kõige pullim juhus.

stopp nupuga juhtub asju koguaeg ükskord vaatan et reka sõidab nüüd küll tagant sisse et peaks gaasi andma,järsku sureb mootor välja lükkan ruttu jalgadega masinat edasi et otsa ei sõidaks,pärast vaatan et stopp nupp oli peale jäänud.siia maani imestan et miks ma seda rekat küll niimoodi kartsin.

Kust või miks see eraldi stoppnupu asi üldse pärineb? Minu vanal Kawaka-jurakal on nt stoppnupp ja starter üks ja sama nupp, lihtsalt asendist sõltub. Mulle küll meeldib.

Tsikkelröövel kirjutas:

Kust või miks see eraldi stoppnupu asi üldse pärineb? Minu vanal Kawaka-jurakal on nt stoppnupp ja starter üks ja sama nupp, lihtsalt asendist sõltub. Mulle küll meeldib.

Minu Riga võrril oli isegi stopnupp originaalis. Ma arvan, et see pärineb Jaapanist ja see on ohutuse pärast.

heh...aga nüüd öelge, kas keegi on seda stopp-nuppu kasutanud ka reeglipäraselt - nt avarii korral, mootorit välja lülitanud?