Re: Rumalad küsimused 2
Tüki maad kallim asi on Klippo muruniiduk, millel korpus malmist (vist). Aga on krdi igiliikurid ka. Ma olen kliendi juures niitnud umbes 20 aastat vana Klippoga ja toimis paremini ja kergemalt, kui tänapäevane Partner.
Tüki maad kallim asi on Klippo muruniiduk, millel korpus malmist (vist). Aga on krdi igiliikurid ka. Ma olen kliendi juures niitnud umbes 20 aastat vana Klippoga ja toimis paremini ja kergemalt, kui tänapäevane Partner.
Kasutan Talon (Eagle) niidukit alates 2006-2007. Kiilrihmaga tagavedu, rattad laagritel. Pesnud olen seda kõva 3 korda kokku . Kui enam hästi lükata ei jõua, kraabin alt suurema rohu maha. Vedu käitav kiilrihm libiseb läbi juba mitu aastat, eelistan rihmavahetusele lükkamist. Läbivat roostet seni pole. Ainuke asi mis laguneb - tagarattad. Rataste plastkorpused ei pea külgsuunas väntsutamisele ja põõsaste ümber nikerdamisele vastu.
Kui ükskord ära peaks lagunema, vaataks akuniidukite poole. Põhiliselt lärmi pärast. Aga mul pole vähimatki aimu kui kaua see niidab. Näiteks 3Ah akudega vist tundi välja ei venita? 18V tööriistad on head küll aga minu kasutuse juures on 10,8V piisanud.
koi kirjutas:Sellise hinnaga sääskede peletaja ilmselget ei toimi! Võid proovida hoida seda kile kotis.... ehk nad siis sinna ei lenda sisse. Ostsin mingil ajal võrgu voolul töötava sinise valgusega sääse killeri. Võimsusega10w. Paar igerikku sääske lendas sinna, vist meelte segaduses. Võimsamad,(40w) olid isegi töötavad, aga hind oli rõve ja ei raatsinud osta.
Ma ei loodaks selle vidina toimesse!
Ma sinu asemel ei võrdleks 10W sääsepüünist täitemattidega peletajaga. Kulusid vaadates ongi ühel juhul ostuhind su kogukulu. Teisel juhul, nagu Kauri juba lahkelt seletas, pead ostuhinnale lisama MIN 7€ jagu kulumaterjale 1 kasutuskorra kohta. 10W võimsusega sääsepüünis ei konkureeri inimeste soojuskiirgusega millele lisandub veel sääski meelitav co2.
Pärm+suhkur=co2 - peaks töötama küll aga ainult meelitamise peale kindlasti loota ei saa! Kõige tõhusam on kombineeritud meetod: sobivale kaugusele pandud meelitaja tõmbab mingi osa sääski ära ja inimeste läheduses olev püüdja v peletaja tegeleb ülejäänutega.
Vahest on ikka hea meel tööstuslinnas elada, meil on siin 2 sääske, üks elab kanali ääres ja teist pole kaua näha olnud, pidavat väga haige olema.
Sent from my SM-G935F using Tapatalk
Margusxx kirjutas:Vahest on ikka hea meel tööstuslinnas elada, meil on siin 2 sääske, üks elab kanali ääres ja teist pole kaua näha olnud, pidavat väga haige olema.
Sent from my SM-G935F using Tapatalk
Ära aja segamini! Need on ikka parmud!
Kas see on seesama asjandus, mis pihku pistetakse, on samal põhimõttel, kui see:
https://www.e-store.ee/et/a/saasepuudja ... et-pioneer
Selle hind on küll teisest mastist, kuid jooksvad kulud tunduvad kordi väiksemad olevat ning pindala, mida katab, jällegi kordi suurem.
Piipz kirjutas:Kas see on seesama asjandus, mis pihku pistetakse, on samal põhimõttel, kui see:
https://www.e-store.ee/et/a/saasepuudja ... et-pioneer
Selle hind on küll teisest mastist, kuid jooksvad kulud tunduvad kordi väiksemad olevat ning pindala, mida katab, jällegi kordi suurem.
No see kõige efektiivsem lahendus, aga tsikliga natuke tülikas vedada...
Mosquito Magnet meelitab ligi ja püüab kinni, koduaias jne. Thermacell peletab.
bitter kirjutas:koi kirjutas:Sellise hinnaga sääskede peletaja ilmselget ei toimi! Võid proovida hoida seda kile kotis.... ehk nad siis sinna ei lenda sisse. Ostsin mingil ajal võrgu voolul töötava sinise valgusega sääse killeri. Võimsusega10w. Paar igerikku sääske lendas sinna, vist meelte segaduses. Võimsamad,(40w) olid isegi töötavad, aga hind oli rõve ja ei raatsinud osta.
Ma ei loodaks selle vidina toimesse!Ma sinu asemel ei võrdleks 10W sääsepüünist täitemattidega peletajaga. Kulusid vaadates ongi ühel juhul ostuhind su kogukulu. Teisel juhul, nagu Kauri juba lahkelt seletas, pead ostuhinnale lisama MIN 7€ jagu kulumaterjale 1 kasutuskorra kohta. 10W võimsusega sääsepüünis ei konkureeri inimeste soojuskiirgusega millele lisandub veel sääski meelitav co2.
Pärm+suhkur=co2 - peaks töötama küll aga ainult meelitamise peale kindlasti loota ei saa! Kõige tõhusam on kombineeritud meetod: sobivale kaugusele pandud meelitaja tõmbab mingi osa sääski ära ja inimeste läheduses olev püüdja v peletaja tegeleb ülejäänutega.
Hullud süsteemid ikka.
Võtke lihtsalt üks pudel seda. 95% toimeainet ja 6.5 eur pudel ja mingit probleemi kallale tungivate elukatega pole. Lisaks ei haise see ka nagu off. Täna just kasutasin. 5h viludas väljas maal veekogu lähedal tööd teha ja mitte ükski sääsk mind ei tahtnud. Ainult tiirlesid penide ümber.
Nende võimsate sääsetõrjetega on aint see teema, et igasugu mürki ka omal kehale kanda ei julge regulaarselt. Nahk on ikkagi inimese suurim elund.
Ise kasutan lastele mõeldud sääsetõrjevahendeid. Kahetsusväärselt pole viitsinud internetis tööd teha, et kas nad päriselt ka tervisele leebemad on või mitte.
Aga tuppa soovitan küll kuhugi nurka riputada odava helesinise putukameelituslambi. Muidu on see rõve asi, et lähed magama, maja vaikne ja siis kuuled, et kuskil piniseb ja skaudib sind mingi sääsk... Aga kui tuled kustu ja elamine pime, siis kisub sääsed kohe sinna lambi juurde nagu magnetiga!
Ainuke normaalne (mis ka töötab ja pikalt) sääsetõrjevahend, mida katsetanud olen, on "Ben's 100" müügilt leiab kalatarvete poest...
L.J kirjutas:Ainuke normaalne (mis ka töötab ja pikalt) sääsetõrjevahend, mida katsetanud olen, on "Ben's 100" müügilt leiab kalatarvete poest...
5+ asi
L.J kirjutas:Ainuke normaalne (mis ka töötab ja pikalt) sääsetõrjevahend, mida katsetanud olen, on "Ben's 100" müügilt leiab kalatarvete poest...
Toimib tõesti. Toimib lausa nii hästi, et näiteks kiledressist sulab läbi
Tere.
Küsimusi mitu.
Remondiga soovitaks pöörduda Kavorisse, pildi järgi võiks nagu tehtav olla.
Siin üks suvaline läti motolammutuse nr. +37126425960
rumal küsimus, aga tõenäoliselt on iga motonaut sellega kunagi kokku puutunud.
Seisis võrr vihma käes, ikka korralikku padukat sai. Poroloonist sisu muidugi imas seda vett isuga. Istet sõtkudes ei tule midagi välja, aga kui pikemalt ringi sõita, on tagumik märg. Võtsin sadula maha, tõin tuppa, vaatasin nii- ja naapidi, aga pealisnahk on klambritega alusplasti küljes kinni ja selle lahtivõtmine ei ole teostatav. Mida teha? Osta poest mitu kilo odavat riisi ja panna selle sisse? Sõita ja kannatada kuni tagumik kogu vee välja pressib?
Random Hero kirjutas:rumal küsimus, aga tõenäoliselt on iga motonaut sellega kunagi kokku puutunud.
Seisis võrr vihma käes, ikka korralikku padukat sai. Poroloonist sisu muidugi imas seda vett isuga. Istet sõtkudes ei tule midagi välja, aga kui pikemalt ringi sõita, on tagumik märg. Võtsin sadula maha, tõin tuppa, vaatasin nii- ja naapidi, aga pealisnahk on klambritega alusplasti küljes kinni ja selle lahtivõtmine ei ole teostatav. Mida teha? Osta poest mitu kilo odavat riisi ja panna selle sisse? Sõita ja kannatada kuni tagumik kogu vee välja pressib?
Pane päikese kätte. Aurab välja. Hetkel kuivatamist soosivad ilmad ka.
Random Hero kirjutas:Seisis võrr vihma käes, ikka korralikku padukat sai. Poroloonist sisu muidugi imas seda vett isuga. Istet sõtkudes ei tule midagi välja, aga kui pikemalt ringi sõita, on tagumik märg. Võtsin sadula maha, tõin tuppa, vaatasin nii- ja naapidi, aga pealisnahk on klambritega alusplasti küljes kinni ja selle lahtivõtmine ei ole teostatav. Mida teha?
Miks nii kindlalt arvad et ei ole lahtivõetav? Ei tea küll võrri sadula ehitust aga kui enda rattale istmesoojendust paigaldasin, panin need klambrid tagasi hariliku klambrilööjaga ja seisavad juba mitu aastat.
Mina võtaks sadula lahti, kuivataks ära ja siis paneks kattele kile alla - edaspidi hooletu .
terv
Kris.
kile alla paned, siis läheb roheliseks või halliks, sõltuvalt hallitusest.
tundub mõistlik rubriik olevat kuhu küsimus püstitada kuigi küsimus on siiski reaalne
kas eesti süsteemides on võimalik teha päring enda kohta selles võtmes et kes on näiteks minu isikuandmeid pärinud ja uurinud, olgu selleks siis arstid või politsei või veel mõni kõrgem asutus.
teoorias võiks ju olla, kuna tegemist on ju siiski minu isikuandmetega vms.
indumen kirjutas:tundub mõistlik rubriik olevat kuhu küsimus püstitada kuigi küsimus on siiski reaalne
kas eesti süsteemides on võimalik teha päring enda kohta selles võtmes et kes on näiteks minu isikuandmeid pärinud ja uurinud, olgu selleks siis arstid või politsei või veel mõni kõrgem asutus.
teoorias võiks ju olla, kuna tegemist on ju siiski minu isikuandmetega vms.
Aga palun: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodan ... mise_kohta
tänud
indumen kirjutas:tänud
Lisaks veel: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodan ... _aj_teenus
+
e-toimikus saad ka "järelepärimiste päringu" teha.
Ja siis saad veel lisada juurdepääsupiirangu rahvastikuregistri andmetele, kui SMIT'i avalduse esitad.
Juurdepääsupiirang rahvastikuregistri andmetele
Isikutel on rahvastikuregistris õigus kehtestada oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele juurdepääsupiirang.
Kood: Vali kõik
Avaldus andmetele juurdepääsupiirangu kehtestamiseks
Juurdepääsupiirangu liigid:
Kood: Vali kõik
õigustatud huvi küsitlused ja uuringud reklaam
Juurdepääsupiirangu kehtestamise korral on juurdepääsupiiranguga rahvastikuregistri andmed kättesaadavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele avaliku ülesande täitmiseks.
Lõikasin katki trumli peal pikendusjuhtme. Lappisin ajutiselt klassikaliselt isoleeriga, aga välitööde juures võiks olla parandatud kohal ka veekindlus ja tugevus. Kuidas on korrektne parandada?
Joota ja termokahanevaga?
reimps kirjutas:Joota ja termokahanevaga?
Ma kardan, et jootmine+termokahanev ei anna piisavalt head tõmbetugevust. Seda juhet ju sikutatakse edasi-tagasi kogu aeg.
Kuumkahanevad liited - plasttoruke läbipaistev, sees keskel tinavõru, otsad sisse, kuumapuhuriga "tina" sulama...igaljuhul jääb veekindlaks. Joota ja termokahanevaga on ka optsioon.
laurikaks kirjutas:reimps kirjutas:Joota ja termokahanevaga?
Ma kardan, et jootmine+termokahanev ei anna piisavalt head tõmbetugevust. Seda juhet ju sikutatakse edasi-tagasi kogu aeg.
Kui kardad, siis osta uus.
laurikaks kirjutas:Lõikasin katki trumli peal pikendusjuhtme. Lappisin ajutiselt klassikaliselt isoleeriga, aga välitööde juures võiks olla parandatud kohal ka veekindlus ja tugevus. Kuidas on korrektne parandada?
Tööstuses on reegel, et trumlite kaableid ei lapita!
Prügikasti.
Kodus olen korra lappinud termokahanevaga, aga pikalt ei kestnud, sikutati lühisesse