Re: Rumalad küsimused
mattyas kirjutas:T1m kirjutas:mul tekkis üks küsimus.
Mis oli 237 rumal küsimus?
![]()
Seda teab ainult Teadjamees
![]()
![]()
a siit tuleb järgmine.. Kes on Teadjamees:D?
mattyas kirjutas:T1m kirjutas:mul tekkis üks küsimus.
Mis oli 237 rumal küsimus?
![]()
Seda teab ainult Teadjamees
![]()
![]()
a siit tuleb järgmine.. Kes on Teadjamees:D?
jup kirjutas:Tahaks siinkohal täpsustada eelkõnelejat - nimelt kõrgushyppajad ei kasuta paksu tallaga ketse mitte mõlemas jalas. Kõrgushyppeketsidel on paksem tald ainult tõukejalal! (thats a fact!)
täpselt nii.
huvitav,kas on talla paksus piiratud ka mingite reeglitega
petz61 kirjutas:huvitav,kas on talla paksus piiratud ka mingite reeglitega
Wikipedia kirjutas:High jump shoes are different from most other track shoes in that there are an additional four holes in the heel of the takeoff shoe, where the user can insert spikes for increased traction. These extra heel spikes aid greatly in the last four to five steps of the J-approach, allowing the jumper to run on his or her curve at a fast speed without slipping. Some high jump shoes are even more technologically developed and in addition to the extra spikes on the heel, the shoes are modified to lean the direction of the approach to provide further support while running their curve. As well as the approach, high jump shoes also help and support the jumper's takeoff. The IAAF regulations specify a maximum sole thickness for both high jump and long jump shoes; competitors in all other events may wear shoes with soles of any thickness.
Mida raha tähendab see märk € ja mitu eek on üks see märk?
henri115 kirjutas:Mida raha tähendab see märk € ja mitu eek on üks see märk?
http://www.tavid.ee/
Euro Ost:15.6000 Müük:15.6870
Lisaks huvitavat lugemist: http://et.wikipedia.org/wiki/Euro
enamus on kuulnud TUDISH PIIP, aga küssa siis et mida see tähendab?
creativ kirjutas:enamus on kuulnud TUDISH PIIP, aga küssa siis et mida see tähendab?
Kui sa käid poes, näiteks Rimis, siis kassas kui kaupa läbi lüüakse käib sarnane heli.
Kustutaski ära
Vidget kirjutas:creativ kirjutas:enamus on kuulnud TUDISH PIIP, aga küssa siis et mida see tähendab?
Kui sa käid poes, näiteks Rimis, siis kassas kui kaupa läbi lüüakse käib sarnane heli.
ehk tõesti! a kirjelda siis palun mis häält sul motikas tühikäigul teeb ja siis kui 3. käiguga pöörded põhjas
creativ kirjutas:enamus on kuulnud TUDISH PIIP, aga küssa siis et mida see tähendab?
Selle idee oli vist siiski, et lööd kaubanduskeskuse juures autoukse TUDISH kinni ja paned PIIP signa peale Esimestes reklaamiklippides oli ka asi sarnaselt ülesse ehitatud.
Kuskilt kuulsin, et TUDISH ütled naisele ja peaks mõte peaks olema, et magame? Ja PIIP on see, et naine saadab sind kuskile
Kõnnivad õhtul talvisel tänaval Viru keskuse juures naine ja tema järel keegi mees. Tänaval, üksteisele täiesti tundmatud isikud. Mees ilmselt arvab, et naine kooserdab tal jalus, ütleb naise selja tagant vihaselt: Jobannõi v rot. Küsimus: miks? Miks ütleb üks inimene teist näost-näkku nägemata, teadmata ja tundmata midagi ilmselt päris ebameeldivat ja vihkavat avalikus kohas? Vihane lause oli mõeldud just sellele naissoost isikule, sest teisi otseses läheduses ei olnud ja meesisik jõllitas naisisikule ka vihaselt otsa. Kas inimene võib teisele tänaval lihtsalt ette jääda, seepärast, et on olemas (mul ükskõik, mis keelt need inimesed kõnelevad)? Hälvik-jalakäijad?
yanksel kirjutas:Jobannõi v rot.
Sellist väljendit pole nagu tähele pannud, aga "j*****i narod" on juba tiba tuttavam!
nostrak kirjutas:Sellist väljendit pole nagu tähele pannud, aga "j*****i narod" on juba tiba tuttavam!
Idanaabri rikkaliku keelevaramu omandamine on eestlastele üpris raske ja sageli ei suudeta nüansse märgata. Tüüpnäiteks on täiesti vastandliku tähendusega väljendite paar "dai pohh" versus "ne dai pohh": eesti inimene kasutab neist pahatihti esimest mingi äärmiselt soovimatu nähtuse kirjeldamiseks.
Tsiteeritud väljendi algupäraks on siiski oraal-, mitte rahvussuhted
yanksel kirjutas:Kõnnivad õhtul talvisel tänaval Viru keskuse juures naine ja tema järel keegi mees. Tänaval, üksteisele täiesti tundmatud isikud. Mees ilmselt arvab, et naine kooserdab tal jalus, ütleb naise selja tagant vihaselt: Jobannõi v rot. Küsimus: miks? Miks ütleb üks inimene teist näost-näkku nägemata, teadmata ja tundmata midagi ilmselt päris ebameeldivat ja vihkavat avalikus kohas? Vihane lause oli mõeldud just sellele naissoost isikule, sest teisi otseses läheduses ei olnud ja meesisik jõllitas naisisikule ka vihaselt otsa. Kas inimene võib teisele tänaval lihtsalt ette jääda, seepärast, et on olemas (mul ükskõik, mis keelt need inimesed kõnelevad)? Hälvik-jalakäijad?
Või öeldi jobanõi urod
Järgmine kord keera ümber ja ütle talle "aitäh, ja kena päeva teilegi"
Ilmselt oli mees joobes või laksuall
Kunagi oli selline veebisait, kus sai kontrollida, millilsele operaatorile telefoninumber kuulub. Kas keegi teab kuidas selle saidi aadress on?
Ma ei arva, et yanksel asjast valesti aru sai. Slaavalastel on see lihtsalt üks käibekirumine nagu meil "kurat" või "tont küll!" vms. Neil on muidugi mitmeid erinevaid aga see kõnealune väljend on kohe 100% kindlasti üks nendest.
Sama piinlik oli mul kunagi esimest korda Soomet külsatades kuulda tänaval umbes 6..7 aastaste laste omavahelisi valjuhäälseid kilkeid "Voi v*ttu, jätski sulaa!!!".
Soomlaste endi jaoks ei olnud see teab mis märkimisväärne lugu
Ehk siis kokkuvõtteks - kiruja ei pruukinud seda sugugi iskliku solvanguna mõelda.
efendi kirjutas:Kunagi oli selline veebisait, kus sai kontrollida, millilsele operaatorile telefoninumber kuulub. Kas keegi teab kuidas selle saidi aadress on?
Näiteks SIIN
yanksel kirjutas:Kõnnivad õhtul talvisel tänaval Viru keskuse juures naine ja tema järel keegi mees. Tänaval, üksteisele täiesti tundmatud isikud. Mees ilmselt arvab, et naine kooserdab tal jalus, ütleb naise selja tagant vihaselt: Jobannõi v rot. Küsimus: miks? Miks ütleb üks inimene teist näost-näkku nägemata, teadmata ja tundmata midagi ilmselt päris ebameeldivat ja vihkavat avalikus kohas? Vihane lause oli mõeldud just sellele naissoost isikule, sest teisi otseses läheduses ei olnud ja meesisik jõllitas naisisikule ka vihaselt otsa. Kas inimene võib teisele tänaval lihtsalt ette jääda, seepärast, et on olemas (mul ükskõik, mis keelt need inimesed kõnelevad)? Hälvik-jalakäijad?
see ütlus ei pruukinud olla üldse otseselt kellelegi suunatud. mees võis järsku avastada oma mõtetes et jättis oma naisele lilled ostmata või tuli meelde et Rimi kampaania kleepsud on vaja ära saata... Või lõi komistades varba vastu kõnniteeplaadi serva.
Teatud rahvused väljendavad emotsioone sel moel ja siin ei pruugi hälbega tegemist olla. miks ta vihaselt otsa vaatas....kes seda teab!?
seda jobannõi rot saab otse tõlkida küll mida siinkohal parem ei tee...
Kaszpar kirjutas:Kuskilt kuulsin, et TUDISH ütled naisele ja peaks mõte peaks olema, et magame? Ja PIIP on see, et naine saadab sind kuskile
just! mina arvan et see on õige vastus! aga vot sellest aru ei saa siiani miks suur toidupoekett sellest pasundas söögi alla ja peale? kas promosid mingit libestit vä?
Ma nuputasin kuidas lahtine leek kosmoselaevas põleb, kus pole gravitatsiooni, aga sellele küsimusele sain ka googeldades vastuse. Kui kedagi huvitab, siis: http://uk.answers.yahoo.com/question/in ... 107AAgR2tv
kui sõita lahtise lõuaga umbes 10km hästi lõbusas tujus ehk siis naeratades siis mitu putukat püüab tsiklimehe naeratus kinni..?
warbiad kirjutas:kui sõita lahtise lõuaga umbes 10km hästi lõbusas tujus ehk siis naeratades siis mitu putukat püüab tsiklimehe naeratus kinni..?
Sõltub mutukate tihedusest sel lõigul. Endal on küll juhus olnud, kus lahtise visiiriga sõites märkasin sääseparve viimasel hetkel ja jõudsin täpselt parve keskel klaasi kinni lüüa. Tulemuseks oli põnev pidurdusteekond pe*ssetäie (kiivirtäie vist ikkagi?) sääskedega silmnäo ees lendamas. Julgelt paar-kolmkümmend neid seal oli..
oleks vaja keerulisi aga tõeseid seletusi mõistele surveaste ja kombresjoon.
Ajud tööle härased.
Lihtsald imelik vaidlus tekkis.
Begemot kirjutas:oleks vaja keerulisi aga tõeseid seletusi mõistele surveaste ja kombresjoon.
Ajud tööle härased.![]()
Lihtsald imelik vaidlus tekkis.
kombresjoon on midagi uut!!
Surveaste on arvutuslik suhe silindri mahu ja mahu vahel, kui kolb on ülemises surnud seisus. Kompressioon on aga mõõdetav suurus ja näitab, kui suure rõhu alla küttesegu silindris surutakse.
creativ kirjutas:Begemot kirjutas:oleks vaja keerulisi aga tõeseid seletusi mõistele surveaste ja kombresjoon.
Ajud tööle härased.![]()
Lihtsald imelik vaidlus tekkis.kombresjoon on midagi uut!!
vabanda kirjavea pärasd
Villem kirjutas:Surveaste on arvutuslik suhe silindri mahu ja mahu vahel, kui kolb on ülemises surnud seisus. Kompressioon on aga mõõdetav suurus ja näitab, kui suure rõhu alla küttesegu silindris surutakse.
Liiga lihtne.Vajaks keerulisemad
vabanda kirjavea pärasd
![]()
Google:
Tulemused selle otsingu kohta: kombresjoon
Sinu otsinguga - kombresjoon - ei sobinud ükski dokument.
Ettepanekud:
* Veendu, et kõik sõnad oleksid ilma kirjavigadeta.
* Proovi erinevaid märksõnu.
* Proovi rohkem üldisemaid märksõnu.
Kas tahtsite otsida: kombensioon
Begemot kirjutas:oleks vaja keerulisi aga tõeseid seletusi mõistele surveaste ja kombresjoon.
Ajud tööle härased.![]()
Lihtsald imelik vaidlus tekkis.
Vahel juhtub nii, et tsikkel ei taha käivittuda, siis on kompressioon ümber väntvõlli keerdu läinud. Aitab kui tsikklit tagurpidi lükata ja kompressioon lahti kerida
kompressioon