Macintosh kirjutas:

oil kirjutas:

Miks öeldakse "erand kinnitab reeglit"?

Exceptio probat regulam.
Üldiselt mõistetakse seda valesti. Sellega peetakse silmas, et erandi olemasolu näitab, et eksiteerib ka reegel. Kusjuures see sõltub alati kontektist. Näiteks: kui liiklusmärk ja selle lisatahvel näitavad, et möödasõidu piirang kehtib 1km ulatuses, siis sellest võib teha järelduse, et eksiteerib reegel, mis muudel juhtudel möödasõitu ja selle ulatust ei piira. Möödasõidu piirang on erand mis näitab (kinnitab) reeglit (selle olemasolu).

Seda on raske õigustada, et eksisteerib reegel mis seda piirangut ei kehtesta kui sa kogu liiklusseadust ei tea ja samuti ei saa seda öelda ka piirangu alas viibides kas peale konkreetse piirangu lõppu uuesti piirang ei hakka(seda eeldusel, et reeglit tulenevad kehtivatest seadustest mitte intuitiivsest loogikast). Kui saabud piirangu alasse ilma konkreetse piiranguta alast, siis saab öelda. See näide oleks kindlam kui märk näitab, et seda teed on sinu sõidusuunas 94km ja sellest 1km on möödasõidu piiranguga.
"Kord tuleneb/sünnib kaosest" on teine hea puremiskoht kuigi sellel on teaduslikult seletav taust ka olemas.

Melx kirjutas:

Macintosh kirjutas:

oil kirjutas:

Miks öeldakse "erand kinnitab reeglit"?

Exceptio probat regulam.
Üldiselt mõistetakse seda valesti. Sellega peetakse silmas, et erandi olemasolu näitab, et eksiteerib ka reegel. Kusjuures see sõltub alati kontektist. Näiteks: kui liiklusmärk ja selle lisatahvel näitavad, et möödasõidu piirang kehtib 1km ulatuses, siis sellest võib teha järelduse, et eksiteerib reegel, mis muudel juhtudel möödasõitu ja selle ulatust ei piira. Möödasõidu piirang on erand mis näitab (kinnitab) reeglit (selle olemasolu).

Seda on raske õigustada, et eksisteerib reegel mis seda piirangut ei kehtesta kui sa kogu liiklusseadust ei tea ja samuti ei saa seda öelda ka piirangu alas viibides kas peale konkreetse piirangu lõppu uuesti piirang ei hakka(seda eeldusel, et reeglit tulenevad kehtivatest seadustest mitte intuitiivsest loogikast). Kui saabud piirangu alasse ilma konkreetse piiranguta alast, siis saab öelda. See näide oleks kindlam kui märk näitab, et seda teed on sinu sõidusuunas 94km ja sellest 1km on möödasõidu piiranguga.
"Kord tuleneb/sünnib kaosest" on teine hea puremiskoht kuigi sellel on teaduslikult seletav taust ka olemas.

No sa läksid ja ajasid nüüd ikka karva pikuti pooleks ja selle veel omakorda neljaks.

Melx kirjutas:

Spoiler

Macintosh kirjutas:

oil kirjutas:

Miks öeldakse "erand kinnitab reeglit"?

Exceptio probat regulam.
Üldiselt mõistetakse seda valesti. Sellega peetakse silmas, et erandi olemasolu näitab, et eksiteerib ka reegel. Kusjuures see sõltub alati kontektist. Näiteks: kui liiklusmärk ja selle lisatahvel näitavad, et möödasõidu piirang kehtib 1km ulatuses, siis sellest võib teha järelduse, et eksiteerib reegel, mis muudel juhtudel möödasõitu ja selle ulatust ei piira. Möödasõidu piirang on erand mis näitab (kinnitab) reeglit (selle olemasolu).

Seda on raske õigustada, et eksisteerib reegel mis seda piirangut ei kehtesta kui sa kogu liiklusseadust ei tea ja samuti ei saa seda öelda ka piirangu alas viibides kas peale konkreetse piirangu lõppu uuesti piirang ei hakka(seda eeldusel, et reeglit tulenevad kehtivatest seadustest mitte intuitiivsest loogikast). Kui saabud piirangu alasse ilma konkreetse piiranguta alast, siis saab öelda. See näide oleks kindlam kui märk näitab, et seda teed on sinu sõidusuunas 94km ja sellest 1km on möödasõidu piiranguga.
"Kord tuleneb/sünnib kaosest" on teine hea puremiskoht kuigi sellel on teaduslikult seletav taust ka olemas.

Filosoofiliselt võib erandit ja reeglit ka nii mõista, et reeglitel ongi erandid, seadustel aga mitte. Sellega siis inimalgeline reegel (seadus) justkui eristuks vaatluste, arvutuste jms põhjal tuvastatud seaduspärasusest (reeglist). Aga tegelikult leitakse seadustele samuti erandid, kui vajadus selle järgi ja piisav ports võimu kokku saavad.

mx77 kirjutas:

ranel kirjutas:

mx77 kirjutas:

N kategooria ongi kaubik, M on tavaline sõiduato. Ja loeb see, mis on reg. tunnistuses kirjas, mitte auto mark, mudel või väljanägemine.

Täpselt nii.Osad M kategooria masinad ala 9 kohalised tehakse ka N kategooriaks, et saada kaubaruumi.

Mul on firmas Peugeot 508 universaal, kaubik

No see ei ole juba ammu anem uudis,et nii ka saab .Cayenne saab ka N1-te. Ma oleks Škoda Octavia ostnud N1 kategooria,aga nelivedu ei saanud.Aga tahtsin just 4x4.Sõber ostis just firmasse paar N1 kategooria Octaviat.
Päevikut ei pea pidama tarbesõidukite ja veokite kohta,aga kodjusõit nendega on eraldi teema ja päevik ei puutu asjasse.Koju ei või ka veokaga sõita,sest see läheb erisoodustuse alla.

Kurat ostke endale isiklikud autod ja jääb kogu see nu.. ära

pea kirjutas:

Kurat ostke endale isiklikud autod ja jääb kogu see nu.. ära

Miks???

pea kirjutas:

Kurat ostke endale isiklikud autod ja jääb kogu see nu.. ära

Ja töösõite teed millega? See tähendab automaatselt , et ühe auto asemel peab eestisse importima kaks autot (eestis autosid kahjuks ei toodeta). Eks mõtle ise kuidas see väliskaubandusbilansile hästi mõjub. Automüüjad muidugi hõõruvad rõõmust käsi kokku.

pea kirjutas:

Kurat ostke endale isiklikud autod ja jääb kogu see nu.. ära

Selles see asja absurdsus seisnebki - täiesti mõttetu soetada perre veel üks auto et keegi saaks sellega tööautoni ja tagasi sõita. Eriti veel kui kilometraaž on tegelikult väga väike aga ühistarnsport ei ole hea variant ega viitsi ka sita suusailmaga jala vantsida. Ilusa ilmaga muidugi kaherattaline
Aga noh, tsiteerides klassikuid - Raudpatsi huvitab kogu sinu varandus...

Forumist kirjutas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122042015035?leiaKehtiv

§ 7. Kiirusmõõturite kasutamistingimused
(1) Mõõdetav kiiruste piirkond on 10 km/h kuni 250 km/h.
...
§ 13. Kiirusmõõtesüsteemi kasutamistingimused
(1) Mõõdetav kiiruste piirkond on 10 km/h kuni 250 km/h.

Kas ma saan õigesti aru, et üle 250 km/h pildile või disko ette jäädes oled kohtus õige mees, kuna seaduslikku alust sellise kiiruse mõõtmiseks pole?

Kunagi tegi Top Gear kaameraga katse ja kui kiirus oli üle 250 km/h, siis autot enam pildile ei jäänud.

Krt, kas sellise asjaga hiiumaalt tallinna kannatab veel 1 otsa sõita?
Top seal 130km/h, rohkem ei keeraks.

ei ole lõpuni kulunud rehvidega sõitnud...tyhjaks mineva või punniga rehviga said hädapärased otsad tehtud. Krt 130ga ei julgeks ise tulema hakata - seni pole 70+ kiirusel rehv veel purunenud. Kas pauguga purunev rehv Sind 130 pealt viisakalt teeäärde viib või otsid ratta juppe teelt nagu tänased HA mehed...seda tahaks ka ise teada.
Mõnd kaubiku/käruga tegelast on vast turvalisem otsida (eelkõige endale). Halvemal juhul töristad sadamasse,praamile ja seejärel sadamast edasi juba kärus või kaubikus.

Mul on Intruderil läinud tagarehv ca 130 pealt tühjaks, aga mitte pauguga vaid õnneks mõne sekundiga. Tagaots tahtis ikkagi kohe rida vahetada ja rekka rattad tundusid kõrval järsku ikka väga suured. Isiklikult arvan, et madal isteasend mängis olulist rolli püsti jäämisel, kuna sõidukogemusi oli siis vaevalt paari suve jagu.

Kus sai teha akusid. Vaja oleks teha uued akud raadiosaatjatele.

Renovaar OÜ

Ahfrsk kirjutas:

Krt, kas sellise asjaga hiiumaalt tallinna kannatab veel 1 otsa sõita?
Top seal 130km/h, rohkem ei keeraks.

Ilmselt kannataks, paar komakohta rehvirõhku alandada.
Iseasi kas on mõtet üle lubatu keerata, siukse pastlaga peab ette vaatama kus ja millel sõidad, mõni teravam auk või kivike. Võimalikult vähe rehvi koormata oleks mõistlik elik kiirus.

stev666 kirjutas:

Kus sai teha akusid. Vaja oleks teha uued akud raadiosaatjatele.

Kauri kirjutas:

Renovaar OÜ

Kui sa saatjaid talvel ei kasuta siis tee taastus kevadel. Minu varasemad kogemused on head olnud aga viimane kord ütlesid sügisel taastatud, sisuliselt kasutuseta akutrelli akud (laadisin ikka paar korda talve jooksul) kevadeks üles. Garantii enesest mõista selleks ajaks läbi.

Ahfrsk kirjutas:

Krt, kas sellise asjaga hiiumaalt tallinna kannatab veel 1 otsa sõita?
Top seal 130km/h, rohkem ei keeraks.

Rumalale küsimusele rumal vastus
Ostad poest 2 suurt rulli mcaivari teipi. Lased rõhku rehvis natuke vähemaks, mässid rullid rehvile (pikisuunas) ümber ja seejärel pumpad uuesti täis. Sõidad ettevaatlikult Tallinnasse protsessi teepeal vajadusel korrates
PS Teip on väga palju kordi libedam kui kummi!

Maaks kirjutas:

Ahfrsk kirjutas:

Krt, kas sellise asjaga hiiumaalt tallinna kannatab veel 1 otsa sõita?
Top seal 130km/h, rohkem ei keeraks.

Rumalale küsimusele rumal vastus
Ostad poest 2 suurt rulli mcaivari teipi. Lased rõhku rehvis natuke vähemaks, mässid rullid rehvile (pikisuunas) ümber ja seejärel pumpad uuesti täis. Sõidad ettevaatlikult Tallinnasse protsessi teepeal vajadusel korrates
PS Teip on väga palju kordi libedam kui kummi!

Venelased mingis jutuubi videos sõitsid sinise isoleerpaela peal päris edukalt, aga see vene oma on paksem, kui lääne analoog. Nad kerisid seda velje, mitte rehvi ümber.

Kui asja juurde, siis ma kasutaks omal jalal praamile + kaubik varianti. Topi jätaks 70-80 kanti, võib baigimehele küll tunduda. Kui ise sõidu ajal sadulas kõvasti ühele poole viltu istud, on tsikkel teisele poole kaldu ega kuluta keskkohta nii aktiivselt. Paar aastat tagasi nädalavahetuse puhul sõpradega Pärnumaal tiirutades avastasin, et oma tsiklil tagarehv analoogses seisus. Kuna tütar oli veel seljakotina kaasas ja mõlemal esmaspäev vaba, jäime heaga Pärnusse tuttava juurde. Esmaspäeval leidsin ühest töökojast uue õigete mõõtudega rehvi ja kuna seal vahetusega löögile ei saanud, käisin audruringi juures töökojas vahetamas. Igal juhul sain odavamalt, kui et pärast oleks haavu lakkuma pidanud.

Kas tänapäeva kaubanduses leidub selline asi nagu joogipudeli "avariipunn" ja kuidas seda sellisel juhul nimetatakse?

Sa mõtled seda vanakooli äädikapudelikorki? Olen näinud Koduextras hängides

Ahfrsk kirjutas:

Krt, kas sellise asjaga hiiumaalt tallinna kannatab veel 1 otsa sõita?
Top seal 130km/h, rohkem ei keeraks.

Olen kunagi näinud pilti, kus vastutuleva tsikli piloot kurvis külje maha kallas ja seljakott teisele poole oma külje maha kallas.
Ehk tasuks analoogilist sõidustiili proovida

reimps kirjutas:

Sa mõtled seda vanakooli äädikapudelikorki? Olen näinud Koduextras hängides

Ei, ma mõtlen sellist plastist punni millel oli metallist kahviga saba ja millega kannatas ka õlle- ja limonaadipudeleid ööseks kinni panna.

Just sedasama ma mõtlengi. Mu traumavabas lapsepõlves käis peamiselt äädikas sellega kinni, limonaadipudelid ei jäänud ööseks poolikuks ja õlut mul ei lubatud juua.

neid oli erineva suurusega limpsile oli väiksem ja piimapudeli jaoks suurem
Kangesti tundub, et neid võiks magaziinist leida. (kindel pole)

Raits66 kirjutas:

neid oli erineva suurusega limpsile oli väiksem ja piimapudeli jaoks suurem
Kangesti tundub, et neid võiks magaziinist leida. (kindel pole)

Just-just, täpselt nendest käib jutt. Mis loom see magaziin on?

Magaziinis ja koduekstras olen näinud.
Magaziin on Raudalus, Viljandi mnt linnast välja. On sellone pood, kus müüakse vist kõike, mida saab

Põnevakraami kaubamaja http://www.magaziin.ee Lasnas Tähesajus.
Kui magaziinis või Reimpsi pakutud asutuses pole siis kannatab Agrotarbesse tsekkida.

Või keskturule, sealt leiab ka igast imeasju.

Macintosh kirjutas:

Kas tänapäeva kaubanduses leidub selline asi nagu joogipudeli "avariipunn" ja kuidas seda sellisel juhul nimetatakse?

Tavalises selveris leidub isegi selliseid õllesid, millel on see punn. Jood õlle ära ning pesed pudeli puhtaks ja saad ka pudeli. Win-win.
Ma ise pakuks, et saksa õlled on neis sees, kuna saksamaal olid tumedad õlled puha sellistes pudelites.