Moto ajakiri
-
Alvar
Sattusin päris juhuslikult siinset teemat lugema ja nii üle-ühe-postituse olen teemasse sukeldunud... Asjast - minu näol on tegemist ühe HobiKlubi idee algataja ja vedajaga, ning seega julgeksin välja tuua omad mõtted siin teemas.
Nagu enamus teist teab, siis on HobiKlubil olemas rubriik motohobi. Miks see HobiKlubisse sai? Sai selle pärast, et analoogseid teemasid (nagu käesolev siin) on olnud erinevates foorumites ja "saunalavadel" piisavalt kaua ja piisavalt palju. Ja kuna hetkel, mil HobiKlubi alustas, oli Motomaaniast ilmunud vist teine number (ja seda väga pika perioodi jooksul), siis arvasime asutajateringis (kellest üks võib end ka motomeheks nimetada), et seesugust infot vajavaid inimesi võiks Eesti pinnal olla piisavalt, et neile seda ka kindla intervalliga pakkuma võiks hakata. Lisaks inimesed, kes ajakirja letis ei vaevuks ainult kaherattalise kujutisega kaant omavat väljaannet kättegi võtma, kuid kui see muuhulgas koju tuua, siis ei jää needki teemad lugemata – siin on muidugi juba oluline roll artiklite sisul ja ülesehitusel, a see selleks.
Meie teooria ja arvutuste (sarnaselt siin juba toodud, aga reaalsemate numbritega) kohaselt tänases Eestis VEEL puhast motoajakirja välja ei vea (täpselt samuti, nagu muid HobiKlubi rubriike eraldi). Küll aga on piisavalt palju laia silmaringiga inimesi, keda muuhulgas mootorrattad huvitavad ning piisavalt palju ka rattureid, kel on laiem silmaring ka muude teemade jaoks.
Eelneva kokkuvõtteks saigi HobiKlubi motohobi rubriigi. Kas see on meil siiani hästi välja kukkunud? Ausalt vastates arvan, et ega ikka ei ole küll. Algselt sai planeeritud nii, et igast numbrit saaks “oma osa” iga motofänn, ükskõik, kas ta on bike`i , krossika, Custom`i/chopper`i või klassikalise ratta austaja. Lisaks do-it-yourself, reisilood, uudised jm... Kahjuks olen ise üsna võhik kaherattaliste maailmas (et neist kirjutada) ja seda, et oma ajakirja kaudu neist palju targemaks saaks ei ole veel juhtunud – erandina vast Märt Karu poolt kirja pandud Vene tsiklite ajaloost, Indiani ajalugu by Kaspar Noor, paar artiklit Heiti Kenderilt ja midagi näpuga veel... Aga seda on seniste numbrite peale kokku kindlasti vähe.
Probleem ei ole selles, et meil oleks lehepinnast kahju, vaid selles, et ei ole kirjutajaid. Vähemalt ei ole me neid leidnud... kellel ei ole aega, kellel ei ole tahtmist, kellel ei ole oskusi ja kes ei ole nõus pool-heategevuse korras seda tegema.
Lisaks meie mootorrataste müüjad, kellel läheb veel kurat-teab kui palju aega selleni, et jõuda automüüjate tasemeni – hea näide siinkohal: oli kokku lepitud proovisõit Jawa esindusega, pädev inimene läks kokkulepitud ajal kohale ja milles seisnes siis nende nägemus proovisõidust? Sellesama ettevõtte parkimisplatsil ringi tegemisest! Kes on tähele pannud, siis sellist lugu meil ei ole ilmunud ja kindlasti ei ilmu kah ühegi sellise suhtumisega ettevõtte poolt pakutavast rattast. Halbu näiteid mototeemadel on veel tuua, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida... Samas on loomulikult ka häid näiteid!
Tagasi asja kallale... siin on küsimuse all olnud teema – kas Eestile on vaja motoajakirja? Eks sellele on ka kahtepidi vastajaid, aga siinkohal on minu isiklik arvamus see, et vara veel... Miks? Huvilisi ei ole veel NII palju, reklaamiturg motovaldkonnas on väljakujunemata, ning muu valdkonna reklaamide jaoks on tegemist “tundmatu maaga”. Ehk kahest VÄGA olulisest koostisosast, millest koosneb siinses teemas kirjutajate võlukook nimega Eesti-oma-kvaliteet-motoajakiri, on puudu kaks. Põhjendaks ka seda “tundmatu maa” väljendit... mis seostub praegu keskmisele Eesti inimestele kui küsida tema nägemust tsiklimehest? Telesaate “Rooside sõda” stiilis julgeksin pakkuda, et 100-st 40 vastaksid kihutavad bikerid teedel ja 35 vastaksid midagi seoses suure tsikli, naha ja õllega... Ja siis veel tuleks ilmselt mingeid totrusi... Midagi tsiklikultuurist sealt ilmselt välja ei tuleks, või nagu mängus – ei mahu tabloole.
Ehk keskmine Eesti inimene on mootorrataste teemal täiesti võhik. Aga mitte väga loll ja mitte väga laisk... kui ette antakse, siis tarbitakse, õpitakse ja haritakse ennast. Neile tuleb see suutäis lihtsalt piisavalt söödavaks teha.
Kuhu ma oma väga pika jutuga tahtsin jõuda? Selleni, et selle asemel, et siin foorumis kurta, et näe kurat ei ole midagi lugeda ja see mis on, on jama, tuleks ehk ise ka paar sammu vastu teha... Ehk mina pakun välja, et kui keegi teist tunneb, et ta natukenegi oskab ja tahab, siis on meie uks lahti ja me teeme hea meelega inimestega koostööd. Kirjutage omale südamelähedasest rattast, kirjutage sõbra rattast, või rattast mida te netis sobrades leidsite või mis iganes muul teemal. Võtke ühendust ja räägime läbi. Rikkaks ei saa, vähemalt esialgu, aga huvitavaid kogemusi võib saada küll. Ja nii endale, kui teistele saab ajakirja, millest aastapeale koguneb ikka hea mitme ajakirja jagu materjali, SAMAS harides ka täielikke võhikuid ning viies “käsipidi talutades” mootorrattad ka nende inimesteni, kes hetkel ei oska neist mitte midagi arvata. Seeläbi huviliste hulka kasvatades saate te endale ka ühel heal päeval oma kauaoodatud “kaunikese”... Kes leidis minu jutust mõttetera ja soovib midagi ära teha, siis minu meil on alvar@hobiklubi.ee Ja kui üksi ei julge ei taha, siis võte ka mitmekesi tulla... teeme väikese ajurünnaku ja vaatame, kuhu see viib.
Ps. Kasutajate Spinna ja Priidik` poolt õhku paisatud idee, et HobiKlubi ja Motomaania võiks “kurameerida”... kommentaariks võib öelda, et ka ilma tänase foorumikülastuseta oleme ka ise sinnamaale jõudnud, et on juba sõbralikult ühe laua ääres istutud, ning mõtteid vahetatud. Siinkohal ei julgeks aga veel mitte-kui-midagi mitte-kuhugi suunda spekuleerida.
Igatahes, ei tahtnud ma teie rahulikku foorumielu rikkuda ja vabandan ette kui mõni motoväljend ei ole korrektne
Aga natuke mõtteainet ehk teema jätkuks igaljuhul? 
Nagu enamus teist teab, siis on HobiKlubil olemas rubriik motohobi. Miks see HobiKlubisse sai? Sai selle pärast, et analoogseid teemasid (nagu käesolev siin) on olnud erinevates foorumites ja "saunalavadel" piisavalt kaua ja piisavalt palju. Ja kuna hetkel, mil HobiKlubi alustas, oli Motomaaniast ilmunud vist teine number (ja seda väga pika perioodi jooksul), siis arvasime asutajateringis (kellest üks võib end ka motomeheks nimetada), et seesugust infot vajavaid inimesi võiks Eesti pinnal olla piisavalt, et neile seda ka kindla intervalliga pakkuma võiks hakata. Lisaks inimesed, kes ajakirja letis ei vaevuks ainult kaherattalise kujutisega kaant omavat väljaannet kättegi võtma, kuid kui see muuhulgas koju tuua, siis ei jää needki teemad lugemata – siin on muidugi juba oluline roll artiklite sisul ja ülesehitusel, a see selleks.
Meie teooria ja arvutuste (sarnaselt siin juba toodud, aga reaalsemate numbritega) kohaselt tänases Eestis VEEL puhast motoajakirja välja ei vea (täpselt samuti, nagu muid HobiKlubi rubriike eraldi). Küll aga on piisavalt palju laia silmaringiga inimesi, keda muuhulgas mootorrattad huvitavad ning piisavalt palju ka rattureid, kel on laiem silmaring ka muude teemade jaoks.
Eelneva kokkuvõtteks saigi HobiKlubi motohobi rubriigi. Kas see on meil siiani hästi välja kukkunud? Ausalt vastates arvan, et ega ikka ei ole küll. Algselt sai planeeritud nii, et igast numbrit saaks “oma osa” iga motofänn, ükskõik, kas ta on bike`i , krossika, Custom`i/chopper`i või klassikalise ratta austaja. Lisaks do-it-yourself, reisilood, uudised jm... Kahjuks olen ise üsna võhik kaherattaliste maailmas (et neist kirjutada) ja seda, et oma ajakirja kaudu neist palju targemaks saaks ei ole veel juhtunud – erandina vast Märt Karu poolt kirja pandud Vene tsiklite ajaloost, Indiani ajalugu by Kaspar Noor, paar artiklit Heiti Kenderilt ja midagi näpuga veel... Aga seda on seniste numbrite peale kokku kindlasti vähe.
Probleem ei ole selles, et meil oleks lehepinnast kahju, vaid selles, et ei ole kirjutajaid. Vähemalt ei ole me neid leidnud... kellel ei ole aega, kellel ei ole tahtmist, kellel ei ole oskusi ja kes ei ole nõus pool-heategevuse korras seda tegema.
Lisaks meie mootorrataste müüjad, kellel läheb veel kurat-teab kui palju aega selleni, et jõuda automüüjate tasemeni – hea näide siinkohal: oli kokku lepitud proovisõit Jawa esindusega, pädev inimene läks kokkulepitud ajal kohale ja milles seisnes siis nende nägemus proovisõidust? Sellesama ettevõtte parkimisplatsil ringi tegemisest! Kes on tähele pannud, siis sellist lugu meil ei ole ilmunud ja kindlasti ei ilmu kah ühegi sellise suhtumisega ettevõtte poolt pakutavast rattast. Halbu näiteid mototeemadel on veel tuua, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida... Samas on loomulikult ka häid näiteid!
Tagasi asja kallale... siin on küsimuse all olnud teema – kas Eestile on vaja motoajakirja? Eks sellele on ka kahtepidi vastajaid, aga siinkohal on minu isiklik arvamus see, et vara veel... Miks? Huvilisi ei ole veel NII palju, reklaamiturg motovaldkonnas on väljakujunemata, ning muu valdkonna reklaamide jaoks on tegemist “tundmatu maaga”. Ehk kahest VÄGA olulisest koostisosast, millest koosneb siinses teemas kirjutajate võlukook nimega Eesti-oma-kvaliteet-motoajakiri, on puudu kaks. Põhjendaks ka seda “tundmatu maa” väljendit... mis seostub praegu keskmisele Eesti inimestele kui küsida tema nägemust tsiklimehest? Telesaate “Rooside sõda” stiilis julgeksin pakkuda, et 100-st 40 vastaksid kihutavad bikerid teedel ja 35 vastaksid midagi seoses suure tsikli, naha ja õllega... Ja siis veel tuleks ilmselt mingeid totrusi... Midagi tsiklikultuurist sealt ilmselt välja ei tuleks, või nagu mängus – ei mahu tabloole.
Ehk keskmine Eesti inimene on mootorrataste teemal täiesti võhik. Aga mitte väga loll ja mitte väga laisk... kui ette antakse, siis tarbitakse, õpitakse ja haritakse ennast. Neile tuleb see suutäis lihtsalt piisavalt söödavaks teha.
Kuhu ma oma väga pika jutuga tahtsin jõuda? Selleni, et selle asemel, et siin foorumis kurta, et näe kurat ei ole midagi lugeda ja see mis on, on jama, tuleks ehk ise ka paar sammu vastu teha... Ehk mina pakun välja, et kui keegi teist tunneb, et ta natukenegi oskab ja tahab, siis on meie uks lahti ja me teeme hea meelega inimestega koostööd. Kirjutage omale südamelähedasest rattast, kirjutage sõbra rattast, või rattast mida te netis sobrades leidsite või mis iganes muul teemal. Võtke ühendust ja räägime läbi. Rikkaks ei saa, vähemalt esialgu, aga huvitavaid kogemusi võib saada küll. Ja nii endale, kui teistele saab ajakirja, millest aastapeale koguneb ikka hea mitme ajakirja jagu materjali, SAMAS harides ka täielikke võhikuid ning viies “käsipidi talutades” mootorrattad ka nende inimesteni, kes hetkel ei oska neist mitte midagi arvata. Seeläbi huviliste hulka kasvatades saate te endale ka ühel heal päeval oma kauaoodatud “kaunikese”... Kes leidis minu jutust mõttetera ja soovib midagi ära teha, siis minu meil on alvar@hobiklubi.ee Ja kui üksi ei julge ei taha, siis võte ka mitmekesi tulla... teeme väikese ajurünnaku ja vaatame, kuhu see viib.
Ps. Kasutajate Spinna ja Priidik` poolt õhku paisatud idee, et HobiKlubi ja Motomaania võiks “kurameerida”... kommentaariks võib öelda, et ka ilma tänase foorumikülastuseta oleme ka ise sinnamaale jõudnud, et on juba sõbralikult ühe laua ääres istutud, ning mõtteid vahetatud. Siinkohal ei julgeks aga veel mitte-kui-midagi mitte-kuhugi suunda spekuleerida.
Igatahes, ei tahtnud ma teie rahulikku foorumielu rikkuda ja vabandan ette kui mõni motoväljend ei ole korrektne
Aga natuke mõtteainet ehk teema jätkuks igaljuhul? Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.