Hundiratta Honda "Hondoora" Deauville NT700VA 2012

[Hundiratas]

Kurat, ma padukaga niimõnigi kord kinni pidand, kuna kui ikka ei näe, kuhu sõidad, on väga niru sõita. Ja kiirust allalastes on "lootus", et mõni pime tagant sissesõidab, eriti 110 alas. Tundub kuidagi ebatervislikult.
Viimane siuke jama oli augustis itta minnes - Kuusalust Jõhvini oli ikka totaalne padukas äiksega, Haljalas vahepeal andis järgi, kui tankimispausi tegin, aga võta näpust - miski aeg tuli ikka miskisse Alexelasse sissekeerata ja hullema möödumist oodata.
Nahk kuivas pärast seda trippi 3 päeva ...

Eks see ole väga rattast sõltuv. Sinu aliases oleva rattaga on max sõidukiirus 4 realisel sealmaal, kus peaks tegelikult olema baaskiirus, et seal üldse ellu jääda. Samas on ka variant ju sul teha kolmas rida parempoolse sõidurea ja haljasala vahele, kuigi jah, seal sodi sees sõita ei soovita. Üleüldse on vaja ikkagi raskemat ratast, et sõita vihmas ja häid rehve. Täitsa soovitan minna ja testida kuskil ohutus lombis, et kas tekib vesiliug või mitte, mine lase sealt 100ga läbi ja tee omad järeldused.

Ootamatu bassein maanteel võib olla kus iganes padukaga ja siis on hea teada nii enda kui ka ratta võimeid. Sealjuures päris situatsioonis tasub siiski arvestada ka sellega, et kui on vaja mööda sõita, siis on eesoleva masina pritsmetest tingitult nähtavus seal kuskil 10 meetri piires ehk tuleb olla väga situatsiooniteadlik ning sellepärast ma leiangi, et padukaga sõites tagasi ei hoita. Möödasõit tuleb sooritada kiirelt ja ohutult, mis ei pruugi muidugi kaasliiklejate jaoks seda teps mitte tunduda. Aga tsikli peal valvad nagunii ise oma elu, seega süüdistada võib vaid iseennast, kui midagi peaks juhtuma. Ahjaa, padukaga ei näe sind keegi, seega, vahet pole mis kiirusega sõidad, abiks on mõistagi helkurvest mingil määral, muusosas oled nagu kummitus kahel rattal.

Ja ega sõitmiseks ei peagi nägema nagu mõnel sel suveööl selgus, kui Hondooral esituli täiesti suvalistel hetkedel ära kadus. Võtsin seda kui märguannet, et keegi üritab kontakti saada

Kusjuures, kui Tallinnast sageli startinud olen, siis olen näinud 20 km eemalt juba ära kuidas vihmasein varsti vastu võtab. Ja seal maanteel on need padukad vägagi võimsad, aga mul on tsikkel ka võimas, 48kw siiski.

Ma vist täitsa mäletan seda augustipadukat. Millegipärast olin otsustanud läbi Rakvere naasta too päev, muidu ikka Piibe aga ju siis oli asjaajamist. Jõelähtmelt-Rakvereni leotusprogramm toimis nagu valatult, pärast neljarealiselt mahakeeramist koheselt päike ja chill.

Seismajäämist ma ei harrasta, pärast uuesti liikuma hakkamine on minu jaoks tunduvalt vaevalisem kui lihtsalt sellest jamast end läbi sõidutada ja mida kuradit ma seal bussipeatuses või tanklas ikka vahin. Kodu ju ootab!