Õnnetused 2025

[Sam55]

Mulle vanasti väga meeldis öösiti sõita, kuniks mingite kitsede vahelt sajaga läbi sõitsin. Ja siis nagu vastavalt mignile seadusele, nädal hiljem sõitis sõber ühe kitse pea otsast ära nii, et isegi külili ei käinud. Võttis öösõidu isu ära küll, eriti nähes tema verist ja karvast tsiklit.

Jap...sama siin. Abikaasaga olime sõidus pimedas, nägin kraavis rebast, ütlesin, et ole igaksjuhuks valmis reageerima, aga vaevalt jõudsin lõpetada kui endale samal hetkel kits sülle jooksis. Jõudsin vaevalt 90 peale pidurdada, järgmisel hetkel mina maas, tsikkel maas, kits maas...kõik käis enda jaoks aegluubis- jõudsin oodata kuni teega üheks saan, ratta jalgadega eemale lükata, käed laiali, pea ja jalad üles ja siis järgnes igavikuna tunduv libisemine. ausalt ei tea, kuidas kaasa meist kõigist mööda jõudis laveerida. Pärast seda enam öösel väga sõitma ei kutsu- kui, siis väga rahulikult. Endal läks õnnelikult- varustus peale kiivri läks uuendamisele ( peaga maad ei puutunud, kiiver kriimudeta). Rattal mõned jupid vahetusse ja 3 nädala pärast olin sangas.