Täiega kammib ära

[harleydimevad]

Eile nägin ma Eestimaad, mu vennad ja õed, täies hiilguses! Suvilaid, kus mootorrattaid putitatakse ja saunades leili visatakse – ikka Soome moodi, et higi lendaks ja mõtted klaariks saaksid. Nägin baare, kus külm õlu pärast pikka sõitu januse hinge kosutab ja plaaže, kus tsiklid on pargitud otse liiva äärde, et kiirelt vette hüpata. Ja garaažid… oh, need uhked garaažid, kus iga detail on paigas ja kroom läigib nagu uus!

Eile nägin ma Eestimaad! Nägin laiu, siledaid asfalteid, mis lausa kutsuvad gaasi andma ja kurve võtma. Ja tee peal kohtasin teksapükstes ja nahkvestides sõitjaid, mõnel nailonis vihmakombinesoon seljas, sest Eesti ilm on teadagi ettearvamatu. Nägin ka prinke rindu ja pepusid, mis peegeldasid vabadust ja rõõmu – seda tunnet, mis ainult kahe rattaga teel olles tekib.

Eile nägin ma Eestimaad! Nägin õliseid laineharjasid – mitte meres, vaid teel, kus kütuse- ja õliplekid räägivad möödunud seiklustest (harrikamehed ärge kujutage ette) Ja nummereid kandvaid noorkarjasi, kes alles avastavad mootorrattamaailma võlusid, silmis sära ja gaasikäsi sügelemas. See on ilus aeg, vennad, aeg, kus pole varjusid, ainult puhas sõidurõõm ja avastamisrõõm!

Eile nägin ma Eestimaad! Ja näen seda iga kord, kui sadulasse istun.