Väärt mõtteid teemal "Sõidukimaks kaks tuhat kakskümmend kolm/neli"

[M.T.]

Samas maakodu on olemas, kuhu asfalttee ei vii, metsas-looduses tahaks ka käia, jne. Minu arust see pargimaastur just paras toode sellistele peredele. Tavalise sõiduauto kliirens jääb aegajalt madalaks, Länkar või mõni muu suurem 4x4 on jällegi mõtetu priiskamine. Ja lapsi turvatooli sättida ja välja võtta ka tunduvalt mugavam kui tavalisse "pereautosse".

Mugavus maksab! Käi maakodus ning metsas-looduses kastirattaga ja pole mingit sõidukimaksu vaja tasuda.

Absoluutselt nõus, et mugavus maksab. Kastirattaga nüüd talvel koos 2 lapse ja naisega minna on vast natuke ekstreem ja ka eluohtlik meie liikluses ja kliimas.
Eks autode puhul olegi, et me teeme oma valikud mugavusest, mitte vajadusest lähtuvalt. Mul ka pole tegelikult 4 uksega sedaankerega autot tarvis, sest enamus sõite üksi, vahel 2 inimest autos ja väga harva on 3 ning haruharva 4 inimest. 5 pole vist kunagi. Seega tegelikult peaks sõitma max. miski Toyota Yaris suguse punniga ning mitte kurtma automaksu kui sellise üle. Aga h.i ma seda pisikest kökatsit ostan.