Väärt mõtteid teemal "Sõidukimaks kaks tuhat kakskümmend kolm/neli"

[M.T.]

Peab ikka suht ekstreemne maakodu tee olema, et nelivedu ja kliirensi vaja. Saan aru, kui haagis veel taga, aga kui ainult auto, siis tasuks panustada sobilikku rehvi. Eriti veel arvestades, et erinevalt Lõuna-Eestist Põhja-Eesti on suht tasane. Eks mugav muidugi on nelivedu, aga öelda nüüd, et ilma selleta hakkama ei saa, saavad päriselt kaduvväike osa rahvastikust öelda.

Mis seal ekstreemset peab olema. Meil talvel sajab lund kah ja ei lükata meil kõiki külateidki pärast lumesadu kohe lahti. Ja kui su maakodu on paarsada metra suurelt teelt eemal, siis Passatiga tulles ongi sul valik, kas jätad auto sinna tee äärde ja tassid oma kompsud jala või hakkad lumelabidaga üldfüüsist treenima. Mis muidugi on igati kasulik.
Nädalavahetusel käisin objekti vaatamas. Minu Passat jäi tee äärde ja majani sõitsime kliendi Allroad-iga, Passat oleks kõhu pealt kinni olnud või siis vähemalt mõned plastikud kaotanud.
Ja ma ei ütlegi, et iga eestlane vajaks pargimaasturit, loomulikult mitte. Ma ei nõustunud lihtsalt sellega, et sellist autoklassi pole üldse vaja, aga vot mini van on must be. Pigem oli küsimus, et miks see 2-lapselise pere puhul miski pühaduseteotus on ja nad kindlasti tavalise 4-kohalise pereautoga peaks sõitma? Palju meil neid 4- ja rohkem lapselisi peresid on, kes kindlasti minibussi vajavad? Äkki veel väiksem %.