Tsikli füüsiline turvamine?
-
- Postitusi: 464
- Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
- Tsikkel: K-58, M103, jawa 360
- Asukoht: Rakvere
- Tänanud: 44 korda
- Tänatud: 121 korda
Re: Tsikli füüsiline turvamine?
Sai siin ka mõtiskletud ning väike huvi mingite meetmete vastu on olemas.
Sai ka netist vaadatatud (alati tasub neid vaadata, et teada mis nende taktika on) n.ö. varaste tegemisi ning silma jäi see, et:
1. Kiirus - st võimalikult kiirelt on vaja ratas saada enda kontrolliall olevasse piirkonda. Selleks ei hakata vaeva nägema lukkude muukimisega, pigem kas pekstakse asi lahti või lõigatakse - roolikulud on ka suht mõtetud, sest lenksu jõuõlg on sellest pisikesest metallpulgast jõulisem.
2. võtted on robustsed (vähemalt need, mis kaamera ette jäid) - praegu kiirelt teha, küll pärast aega vaadata mis juhtus. Seega varastel ei ole väga oluline kui terveks mingi detail jäi. Kui nad üldse ratast enda kätte ei saa, siis neil pole ju ka kahju. Kui saavad ning mõni detail on vigane - no ülejäänud asjad on ju korras - kasu seegi.
3. Kõrvalised inimesed üldjuhul ei sekku, vaid vaatavad-filmivad - põhjus pigem selles, et vargaid on üldjuhul rohkem
4. viiakse ära pea igalt poolt kuhu kergesti ligi pääsetakse. No need poest mitme ratta varastamsied ei ole siinne teema.
Siin Eestis on vargused küll tõusutrendis, kuid väga hull veel teema pole. Pigem on asi selles, et kui ratta parkimine on nädalaid/kuid ühes ja samas kohas, siis on ka varastel sama aeg ettevalmistada ratta ära viimist. Sellisel juhul tasuks ratta kohta jälgida ka kaameraga ning neid salvestusi mingi kindla perioodi tagant vaadata, et veenduda kas käiakse ratast uudistamas või mitte. Kiire äraviimise eest aitavad samas võtted, mis reisilgi, kuid pikalt planeeritud tegevust need ei heiduta.
Nüüd reisile minnes on keskkond natuke ärevam ja ratta kohapeal seismine ajaliselt lühike, samas sealsetel varastel on kogemus suurem ning ühiskond võõraste asjade suhtes ükskõiksem, mis tähendab keset reisi ei ole huvitav ilma sõiduvahendita jääda - isegi kui kasko on olemas või ratas ei maksa ka eriti palju...
Mis siis minu ajukeses ringi keerles:
1. ratta parkimise koht + seismisel välimuse neutraalsemaks tegemine ning uudistamise nähtavaks tegemine (nt kate peale ja selle liigutamisel juba alarm lõugama - kuigi tuul+vihm võivad ka seda teha, siis pigem katte kinnitamine koos alarmlukuga, et kinnituse eemaldamine paneb ratta lõugama). Parkimise koht pigem jah kuskil turvatud sisehoovis või administraatori vaateväljas. Mida raskem on ratas (2-3 inimest ei jäksaks tõsta) seda rohkem läheb vaja tõste/liigutamise jõudu + rataste blokeerimine (et ei saaks veeretada)
2. rahalise kahju minimeerimine, seega kasko kindlasti aga midagi võiks ka füüsiliselt ratta paigal hoida. Ka kõige turvalisemad vahendid ei taga, et ratas oma kohal püsib - tuleb kastiga sõiduk + millel ka tõstekraana ning ratas läinud ongi.
3. laiatarbe kaubana kasutatavad lukud pole kõige suurem tagatis, kuid neid lukke võiks olla vähemalt kaks. Üks tummine koos karjuva heliga nähtavamas kohas (täidab varga hoiatuse teemat, et ratas on mingis osas ikkagi kaitstud) ja teine pigem paigutatud kohta, kus on temani raske pääseda nii lõikurite, kui haamritega. Selle luku eesmärk on oluliselt raskendada masina liigutamist mööda maad ja kulutada varga aega.
Ideaalis võiks lukk olla ratarummu sisene nii esimesek. kui tagumisel rattal - kuigi see on lisaoht, et võib sõiduajal peale minna....
Pidurite peale panek on ka jama, sest 95% pidureid on hüdraulilised ning lõikad vooliku läbi ja voila.
4. Väga tugev alarm + see heli/märguanne võiks jõuda juhini. Lisaks GPS tracker ka. Tean, et neid saab n.ö. võrgust väljalülitada ehk signaali "tappa". Kuid kui singaal on kahepoolne, siis seadme liikumisel (jammimise korral viib GPSi siglaani krt teab kuhu), GSM katkemisel annab alarmi juhipoolne seade - ehk siis juht ise peaks hakkama masina poole liikuma ning kui masin on lähedal jõuab ta mootorratta piisava füüsilise tõkete paigalduste korral õigeaegselt kohale ehk...
5. Eriti hea oleks, kui saaks n.t. koos alarmiga (mis kisaks "varastatakse, varastatakse...) tekitada ratta ümber paksu suitsu musta värvi, mis ei lase varastel näha ega ratta ligi olla. nt selline: https://enolagaye.com/products/sd75/ ALati võiks juures olla ka pisargaas
See tekitab kindlasti ümbruskonnas äreva tähelepanu (ehk keegi helistab n.t tuletõrjesse...) + vähemalt viivitab 1...3min varaste rattavarguse aega
Paaril korral on hotellipidaja meid hoiatanud, et selles piirkonnas on mootorrataste vargus suhteliselt suur - nt varssavis... Kuid üldjuhul oleme samuti oma ööbimiskohad vaadanud sellsied, et seal oleks märgitud "turvatud parkla", kuid pigem on olnud sõidurattad sellised, et väga suurt rahalist kahju poleks. Lihtsalt väga kehv tunne oleks olnud, kui keset reisi lihtsalt sõiduratast pole...
Minu ajukeses ei leidu rohkem mõtteid, kuidas masinat saaks veel kaitsta - ehk ei soeta ratast, siis pole vajadust ka selle kaitsmiseks ehk teisisõnu võtad varastelt ära võimaluse sult midagi võtta
, samas loobud väga suurest võimalusest ise midagi kogeda.
Sai ka netist vaadatatud (alati tasub neid vaadata, et teada mis nende taktika on) n.ö. varaste tegemisi ning silma jäi see, et:
1. Kiirus - st võimalikult kiirelt on vaja ratas saada enda kontrolliall olevasse piirkonda. Selleks ei hakata vaeva nägema lukkude muukimisega, pigem kas pekstakse asi lahti või lõigatakse - roolikulud on ka suht mõtetud, sest lenksu jõuõlg on sellest pisikesest metallpulgast jõulisem.
2. võtted on robustsed (vähemalt need, mis kaamera ette jäid) - praegu kiirelt teha, küll pärast aega vaadata mis juhtus. Seega varastel ei ole väga oluline kui terveks mingi detail jäi. Kui nad üldse ratast enda kätte ei saa, siis neil pole ju ka kahju. Kui saavad ning mõni detail on vigane - no ülejäänud asjad on ju korras - kasu seegi.
3. Kõrvalised inimesed üldjuhul ei sekku, vaid vaatavad-filmivad - põhjus pigem selles, et vargaid on üldjuhul rohkem
4. viiakse ära pea igalt poolt kuhu kergesti ligi pääsetakse. No need poest mitme ratta varastamsied ei ole siinne teema.
Siin Eestis on vargused küll tõusutrendis, kuid väga hull veel teema pole. Pigem on asi selles, et kui ratta parkimine on nädalaid/kuid ühes ja samas kohas, siis on ka varastel sama aeg ettevalmistada ratta ära viimist. Sellisel juhul tasuks ratta kohta jälgida ka kaameraga ning neid salvestusi mingi kindla perioodi tagant vaadata, et veenduda kas käiakse ratast uudistamas või mitte. Kiire äraviimise eest aitavad samas võtted, mis reisilgi, kuid pikalt planeeritud tegevust need ei heiduta.
Nüüd reisile minnes on keskkond natuke ärevam ja ratta kohapeal seismine ajaliselt lühike, samas sealsetel varastel on kogemus suurem ning ühiskond võõraste asjade suhtes ükskõiksem, mis tähendab keset reisi ei ole huvitav ilma sõiduvahendita jääda - isegi kui kasko on olemas või ratas ei maksa ka eriti palju...
Mis siis minu ajukeses ringi keerles:
1. ratta parkimise koht + seismisel välimuse neutraalsemaks tegemine ning uudistamise nähtavaks tegemine (nt kate peale ja selle liigutamisel juba alarm lõugama - kuigi tuul+vihm võivad ka seda teha, siis pigem katte kinnitamine koos alarmlukuga, et kinnituse eemaldamine paneb ratta lõugama). Parkimise koht pigem jah kuskil turvatud sisehoovis või administraatori vaateväljas. Mida raskem on ratas (2-3 inimest ei jäksaks tõsta) seda rohkem läheb vaja tõste/liigutamise jõudu + rataste blokeerimine (et ei saaks veeretada)
2. rahalise kahju minimeerimine, seega kasko kindlasti aga midagi võiks ka füüsiliselt ratta paigal hoida. Ka kõige turvalisemad vahendid ei taga, et ratas oma kohal püsib - tuleb kastiga sõiduk + millel ka tõstekraana ning ratas läinud ongi.
3. laiatarbe kaubana kasutatavad lukud pole kõige suurem tagatis, kuid neid lukke võiks olla vähemalt kaks. Üks tummine koos karjuva heliga nähtavamas kohas (täidab varga hoiatuse teemat, et ratas on mingis osas ikkagi kaitstud) ja teine pigem paigutatud kohta, kus on temani raske pääseda nii lõikurite, kui haamritega. Selle luku eesmärk on oluliselt raskendada masina liigutamist mööda maad ja kulutada varga aega.
Ideaalis võiks lukk olla ratarummu sisene nii esimesek. kui tagumisel rattal - kuigi see on lisaoht, et võib sõiduajal peale minna....
Pidurite peale panek on ka jama, sest 95% pidureid on hüdraulilised ning lõikad vooliku läbi ja voila.
4. Väga tugev alarm + see heli/märguanne võiks jõuda juhini. Lisaks GPS tracker ka. Tean, et neid saab n.ö. võrgust väljalülitada ehk signaali "tappa". Kuid kui singaal on kahepoolne, siis seadme liikumisel (jammimise korral viib GPSi siglaani krt teab kuhu), GSM katkemisel annab alarmi juhipoolne seade - ehk siis juht ise peaks hakkama masina poole liikuma ning kui masin on lähedal jõuab ta mootorratta piisava füüsilise tõkete paigalduste korral õigeaegselt kohale ehk...
5. Eriti hea oleks, kui saaks n.t. koos alarmiga (mis kisaks "varastatakse, varastatakse...) tekitada ratta ümber paksu suitsu musta värvi, mis ei lase varastel näha ega ratta ligi olla. nt selline: https://enolagaye.com/products/sd75/ ALati võiks juures olla ka pisargaas

See tekitab kindlasti ümbruskonnas äreva tähelepanu (ehk keegi helistab n.t tuletõrjesse...) + vähemalt viivitab 1...3min varaste rattavarguse aega
Paaril korral on hotellipidaja meid hoiatanud, et selles piirkonnas on mootorrataste vargus suhteliselt suur - nt varssavis... Kuid üldjuhul oleme samuti oma ööbimiskohad vaadanud sellsied, et seal oleks märgitud "turvatud parkla", kuid pigem on olnud sõidurattad sellised, et väga suurt rahalist kahju poleks. Lihtsalt väga kehv tunne oleks olnud, kui keset reisi lihtsalt sõiduratast pole...
Minu ajukeses ei leidu rohkem mõtteid, kuidas masinat saaks veel kaitsta - ehk ei soeta ratast, siis pole vajadust ka selle kaitsmiseks ehk teisisõnu võtad varastelt ära võimaluse sult midagi võtta

5aastat 50+ vanuste ratastega (Iz jupiter3, Iz49, Iz Planeta Sport, Kovrovets K58, Jawa360) sõidud Balkanil ja selle lähistel https://www.facebook.com/groups/471167806998913
Riga7 (1972) 49cc -> Kovrovets K58 (1958) 124,7cc -> K58@100 173,7cc-> Minsk M103 (1963) 124,7cc -> Jawa 360 + velorex 560 (1972) 344cc -> Jawa 559 (1965) 248,9cc -> Kovrovets K-175 (1958) 173,7cc -> Triumph Bonneville T100 (2019) 900cc
Riga7 (1972) 49cc -> Kovrovets K58 (1958) 124,7cc -> K58@100 173,7cc-> Minsk M103 (1963) 124,7cc -> Jawa 360 + velorex 560 (1972) 344cc -> Jawa 559 (1965) 248,9cc -> Kovrovets K-175 (1958) 173,7cc -> Triumph Bonneville T100 (2019) 900cc
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.