Aku laadimine

[lauri.j??rgen]

Will111 selles mõttes on sul jälle õigus et enamus rakendustes saab aku lihtsalt vanaks enne kui tal tsüklid otsa saavad või et teda on kasutatud liiga karmilt, kui teda just enne ära ei rikuta sellega et ta täiesti tühjaks on lastud . Need erilised Li-iot keemiad millest kusagil ajakirjades räägitakse ei ole suurtes kogustes saadavad. Isegi kaitsetööstus ei kasuta neid. Viimastel aastatel on suurtes kogustes olnud probleeme saada üks kõik mis kvaliteetseid Li-ion celli. Üldiselt on tänapäeval kasutusel nelja erinevat laetavat akut lisaks pliile:
NiMH - odavad rakendused kus laadija kogu aeg järgi, näiteks elektrihambaari, mänguasjad, raadiosaatjad jne. Element ise pigem kallis, aga lihtne kasutada. Kõige vanem tehnoloogia nendest neljast.
LiPo - droonid ja muud rakendused kus vaja suurt erivõimsust, tegemist väga ebastabiilsete akudega, võivad süstida kui saavad viga, kui saavad liiga tühjaks, kui saavad liiga täis, kui on lihtsalt halvas tujus, Eestis vähemalt üks maja maha põlenud sellise akupakki pärast. Enda koju neid ei too ja laste puldiautodes kasutan NiMH.
LIFePO4 - suur erivoimsus, väike mahtuvus, võib laadida sarnaselt pliiakule, üpris turvaline. Kui nael sisse taguda käitub sarnaselt plii akule - tuld pritsib ja kuumaks läheb tänu lühisele, keemia ise ei sütti. Tsikli starterakud kasutavad seda tehnoloogiat. Külmas võimsust välja ei anna, tahab väiksema tarbijaga natuke soojendamist ja siis paneb mootori käima. Laadimise kohta
ma täpselt ei tea. Eluiga pigem lühike, vananeb ka siis kui ei kasuta. Element kallis. Vähemalt vaikses koguses lihtsalt saadav.
Li-Ion - kõige tavalisem keemia põhineb mingil liitiumi ühendil ja söel, kõik need liitium titaanid ja muud vähem tuntud keemiad kuuluvad siia alla aga ma pole kunagi nende eksootilisteks kokku puutunud. Kvaliteet sõltub sellest kui ühtlase kihi suudab tootja rullida, kui puhast materjali kasutab ja mida vähem niiskust sees seda parem. See on see aku mida leiab telefonist elektriautoni. Neid on laias laastus kolme sorti: suure mahtuvusega, suure võimsusega, vahepealsed. Erinevus sõltub kas kiht on pressitud õhemaks ja pindala on rohkem või kiht on paksem ja pindala vähem. Erinevaid pakendeid väga palju, nii pehmeid kandilisi kui kõvasid silindreid. Teatud temperatuuril süttib ja siis kustutada ei õnnestu, aga kui elekroonika korralik ja lühiseid ei ole siis pigem turvaline. NASA võttis sellised akud kasutusele 90ndatel ja kontrollitud tingimustes väga kvaliteetselt tehtud cellid pidid neil siiani olema 90ndate algusest saadik kosmoses kasutusel. Kommerts kasutuses loetakse celli elueaks tootmisest viis aastat ja pärast seda celli tootja ei vastuta mahtuvuse eest - arvatavasti lihtsalt isolaator vananeb ja korpusest tuleb niiskust sisse. Külmas laadimine tekitab nii mehaanilist kui keemilist stressi - kui vaadata Jaapani celli tootjate OMidele jagatavat infot siis alla 10 kraadi piiravad laadimisvoolu ja alates viiest kraadist keelavad laadimise. OMid nagu makita või teised sarnased võivad lubada pikemat eluiga, laadimist madalamal temepratuuril või mida iganes aga see on täpselt sama olukord nagu agrekaaditootjad ja autotootjad - ZF enda andmelehtedes nõuab kõigi käigukastid oli vahetamist ja autotootjad lubavad eluaegset õli. Telefoni ja arvuti akudel olen ise küll tunnetanud et juba ühe kordne külm või täiesti tühjaks saamine vähendab mahtuvust tuntavalt. Tööriistade pärast ei põe aga näiteks telefoni aku vahetamine on kallis lõbu.