Keevitamisest, põhiliselt.

[mx77]

Võite ballooni välja ka osta. Odavama otsa vahetatava antakse ju ~120 eur eest.

Täidistraadiga pritsib nagu gaasipuudus oleks. Arvestades rulli hinda, siis ma ei näe mingit mõtet seda kasutada, kui just jube tuulises kohas keevitada pole vaja. 1kg täidistraati=5kg gaasiga keevitamiseks suurusjärk. Lisaks võibolla see oli ainult minul, aga täidistraat läks kuivas garaažis lisaks veel roostetama pooli peal olles. Cedost ostetud.

Täidistraadiga keevitades tuleb polaarsus ära muuta. Seda tegid?

[Irual]

Vaatan/katsetan veel, kuidas teen, ilmselt peab veel prooviks tegema mõned ühendused kummagi variandiga. Ühes firmas töötav keevitaja ütles, et teevad kõik roostevabad torud elektroodiga ja enamasti on 2 mm seinapaksusega (torudes voolab aur/kondensaat), neil on seal omad tööstuslikud süsteemid, mida korras peavad hoidma, remontima ja vajadusel ümber ehitama. 2 mm roostevabale ei pidavat ka vahet sisse jätma, nagu tavatorude korral tehakse. Proovisin- TIG-ga pole probleem kui väike vahe jätta ja/või otsad on faasitud, elektroodiga oli siis aga peaaegu võimatu ilma auku sisse laskmata hakkama saada. Elektroodiks kasutasin 1,6 mm, vool oli kusagil 20-30 A vahel (pigem 20 lähedal).
Kui TIG-il peale reduktorit teha argooni väljavõte, siis ei saa enam gaasi kulu näha õigesti, ei tea kui palju põletile tuleb, sest mingil määral peaks seda jääma sisse jooksma ka keevitamise ajal kuna keevitamata otste vahelt tuleb välja/õhk läheb sisse?

Minul kunagi sarnane sellega tehtud, täiesti toimetab.


Edu, L

[MustVälk]

Võite ballooni välja ka osta. Odavama otsa vahetatava antakse ju ~120 eur eest.

Täidistraadiga pritsib nagu gaasipuudus oleks. Arvestades rulli hinda, siis ma ei näe mingit mõtet seda kasutada, kui just jube tuulises kohas keevitada pole vaja. 1kg täidistraati=5kg gaasiga keevitamiseks suurusjärk. Lisaks võibolla see oli ainult minul, aga täidistraat läks kuivas garaažis lisaks veel roostetama pooli peal olles. Cedost ostetud.

Täidistraadiga keevitades tuleb polaarsus ära muuta. Seda tegid?

Odavam täidistraat kipub sama tegema. Kord keevitab nagu siidi ja siis kord on tõesti nagu gaasi puudus ja auklik.
Aga jah soovitus on hea. Parem normaalne traat ja gaas. Muidugi mõni parem meister saab selle kalli traadiga ka kenasti hakkama. Kui ei viitsita suurt aparaat ja gaasi ballooni kaasa vedada kuskile objektile.

Vahepeal keevitasin (üritasin keevitada) MIG'ga alumiinium kümblustünni kahekestalisi ahjusid. Seal küsisin ka, et miks MIG ja mitte TIG.
MIG kiirem ja keevitab tugevamalt liigselt läbi kuumutamata. Huvipärast lasime tükid samasuguse kiiruse juures kokku ja proovisime lahti murda. MIG keevituse kõrvalt andis materjal järgi, aga TIG murdus keevituse keskelt. Kiirus alla viia ja pedaaliga lasta, siis saaks ilusama/tugevama TIG tulemuse, aga 1000+ ahju aastas oleks TIG'iga ligi 3 aastat hoopis.

Jutu mõte, et võibolla meister teab ka miks elektroodiga roostevaba on parem keevitada teatud tingimustes.
Võibolla on torude keeviste kestvus parem.

[Turist]

Kaldun arvama, et seal on põhjuseks pigem kiirus ja mugavus võrreldes ballooni igale poole kaasa vedamisega. Enamasti nad ei saa keevitada laua taga asju valmis ja ballooni võib olla vajadus ikka päris ebamugavasse kohta vedada, mööda treppe jne, samuti elektroodiga pääseb kehvematesse/kitsamatesse kohtadesse ligi.
Kui juba MIG-ile jutt läks, siis meenus, et on ju olemas ka MIG-le roostevaba traati. Mul küll MIG aparaati ei ole (vähemalt hetkel veel), aga kas muidu sellega on OK roostevaba keevitada?

[will111]

jah

[franz125]

Lisan Willile et tavalise RV traadiga näeb õmblus kole välja,täidisega traati kasutades on juba vaadatav,kõige parem jääb elektroodiga.

[MustVälk]

Lisan Willile et tavalise RV traadiga näeb õmblus kole välja,täidisega traati kasutades on juba vaadatav,kõige parem jääb elektroodiga.

Oleneb kui hea keevitaja ja aparaat on millega keevitada.
Mu käest on käinud läbi ka väga kenasid MIG'iga lastud roostevaba detaile.
Ma ei tea kes ja kus neid teeb. Klient saadab valmis jupid ja meie vaid koostame masinaid.

Nõus, et hästi seadistatud elektrood keevitus näeb roostevabal ilusam välja kui mig.

[will111]

väga palju ikka oleneb nii masinast, seadistusest (oskusest õigesti seadistada) kui keevitajast tõesti. ja noh, eks sinna lisaks nagunii veel traadist, gaasist ja tarvikutest ka. ühesõnaga suht seinast seina...aga minumeelest saab ka kena rv keevitust teha migiga. või no ma ei tea, äkki siis see mis mulle tundub täitsa kena on mõne jaoks jube hirmus

Mustvälk, kas voolud olid siis ka mõlemal masinal samad? Ehk mig ja tig alumiiniumit tegite sama vooluga ning õmbluse valmis täpselt sama ajaga? huvitav...migi puhul kasutasid äkki DCEN varianti? (toimib vist ainult heeliumiga)

[Forumist]

Räägime siis asjast ka, keegi teist sumpsi ja küljekarpe jne ka viitsib keevitada? Harjumaal.
Näitusele ei plaani minna, aga mõned aastad võiks ikka vastu pidada.

[MustVälk]

Mustvälk, kas voolud olid siis ka mõlemal masinal samad? Ehk mig ja tig alumiiniumit tegite sama vooluga ning õmbluse valmis täpselt sama ajaga? huvitav...migi puhul kasutasid äkki DCEN varianti? (toimib vist ainult heeliumiga)

Ei tea ei vaadanud. Lasin TIG'iga tunde järgi ilma pedaalita, et läbi ei sulataks.
Seal niipalju vaja punktida ja keerata igasse asendisse, et TIG jääks tõsiselt ajahätta niikuinii.

Seal firmas oli üks ABB robot ka olemas mis suutis keevitada MIG'iga sama ilusalt kui TIG.
Ja kaks meest suutsid käsitsi ka sama teha.
See selleks.

[Turist]

Lõikasin täna ühe 33,7 mm läbimõõduga ja 2 mm seinapaksusega roostevaba (316L) toru kümneks tükiks ja katsetasin elektroodiga. Elektroodiks Elga Cromarod 316L 1,6 mm. Vool oli 25 A, mis on pakil kirjas oleva info kohaselt ka minimaalne sellele. Keevitusaparaat on selline:

Välja tulid sellised käkid. Keevitamise järjekord oli vasakult paremale, viimase tegin meelega sellise paksu ja laia, see on muidugi veidi "overkill". Ei jäänud nii kena ja stabiilne kui võiks, aga vähemalt võin rõõmus olla, et seekord ei õnnestunud ühtegi auku sisse põletada. Võibolla millalgi huvipärast testin rõhu all (10 või 16 bar), saaks teada kas vett peavad. Ega see samal ajal ühe käega toru pööramine (massi klemm ka toru küljes) ja teisega keevitamine lihtne pole, eriti alguses pika elektroodiga, ei saa teise käega elektroodi kuidagi toetada, ots väriseb vahepeal hirmsasti, eriti peale süütamist.

Seest vasak ots:

Paremalt otsast vaadates:

Esimesed (vasakpoolsed) tegin nö. ettevaatlikumalt kuna kartsin auku sisse põletada, siis paremale poole edasi liikudes läksin juba natuke julgemaks. Võibolla veidi liigselt, nii palju läbikeevitust vist poleks vaja, et sisse nii paksult läheb ja samas see on ka ebaühtlaselt, mitte kogu ringi ulatuses ja näeb välja kole (kuigi toru sisse keegi ei näe kui asi paika pandud on). Ei tea kuidas siis sisemus välja näeks kui argooni täis laseks. Elektroodiga keevitades keegi vist sellist asja ei harrasta, aga huvipärast katsetada ju võiks.

[franz125]

Ma pole ammu massiliselt RV elektroodiga keevitanud aga kunagi 90-ndatel sai kõvasti tehtud.Ja kui ma ei eksi siis nende samade pulkadega.Kui õieti mäletan siis need pulgad süttisid sigahaästi ja neid sai toetada õmbluse vanni sisse,1,6-st elektroodi pole niimoodi proovinud.3,2-ne oli põhiline mõõt.

[MustVälk]

@Turist Päris kena. Keskmine on ligi ideaalne, aga läbikeevitatus on ka vist juba palju. Keeramiseks agitaatorit vaja ja head kontakti mis keerab toruga kaasa.

Edit: Käe alla võid mingi toe ka panna. Mingi enamvähem kõrgus, et keset keevitust elektrood lühikeseks ka ei jääks.

[ranel]

Võite ballooni välja ka osta. Odavama otsa vahetatava antakse ju ~120 eur eest.

Täidistraadiga pritsib nagu gaasipuudus oleks. Arvestades rulli hinda, siis ma ei näe mingit mõtet seda kasutada, kui just jube tuulises kohas keevitada pole vaja. 1kg täidistraati=5kg gaasiga keevitamiseks suurusjärk. Lisaks võibolla see oli ainult minul, aga täidistraat läks kuivas garaažis lisaks veel roostetama pooli peal olles. Cedost ostetud.

Täidistraadiga keevitades tuleb polaarsus ära muuta. Seda tegid?

Ikka. Võrreldes gaasiga jäi endiselt tulemus väga niru.

[Turist]

Ma pole ammu massiliselt RV elektroodiga keevitanud aga kunagi 90-ndatel sai kõvasti tehtud.Ja kui ma ei eksi siis nende samade pulkadega.Kui õieti mäletan siis need pulgad süttisid sigahaästi ja neid sai toetada õmbluse vanni sisse,1,6-st elektroodi pole niimoodi proovinud.3,2-ne oli põhiline mõõt.

Täpselt sama asja tundsin. Sai toetada sinna küll, seda ka vahepeal üritasin teha ja siis tuligi läbikeevitus suurem. Süttivad väga hästi ja üldse on hea lihtne keevitada nendega. Seetõttu kasutan seda ka tavaterasest asjade keevitamisel, nii harva kui seda ette tuleb, iga kuu ei keevita midagi, mõned korras aasta mingid väikesed asjad on tavaliselt. Üks põhjus nende kasutamiseks on ka see, et ükskord kui poest 1,6 elektroodi tahtsin osta, siis need olid ainukesed 1,6 mõõduga mida kohapeal oli ja 1,6 oli vaja just seetõttu, et vahel kui maal on vaja keevitada, siis jämedamaga hakkab automaati välja lööma (vene nö automaatkorgid on seal, linnas garaazis on parem olukord).

Käe alla võid mingi toe ka panna. Mingi enamvähem kõrgus, et keset keevitust elektrood lühikeseks ka ei jääks.

Pigem tundus probleem olema mitte selles, et kätt ei suuda paigal hoida, vaid et lihtsalt see peenike 1,6 elektrood, kui ta veel pikk on, peale süütamist jääb tükiks ajaks värisema. Mul keevitamiseks tingimused on sellised, et selleks on lihtsalt sile betoonpõrand, põlvede alla panen pehme mati ja nii siis kuidagi küürutan või pooleldi pikutan seal, keevitatavad detailid on alati põrandal. Laua taga oleks muidugi parem, aga selle jaoks ei ole seal praegu ruumi.

[MustVälk]

Pigem tundus probleem olema mitte selles, et kätt ei suuda paigal hoida, vaid et lihtsalt see peenike 1,6 elektrood, kui ta veel pikk on, peale süütamist jääb tükiks ajaks värisema. Mul keevitamiseks tingimused on sellised, et selleks on lihtsalt sile betoonpõrand, põlvede alla panen pehme mati ja nii siis kuidagi küürutan või pooleldi pikutan seal, keevitatavad detailid on alati põrandal. Laua taga oleks muidugi parem, aga selle jaoks ei ole seal praegu ruumi.

Seda jah. 1.6 on paras värisev hambatikk küll. Lõika elektrood pooleks.

Eksisin sõnaga. Andke andeks mul miljon muud muret ka.
Mitte agitaator vaid manipulaator.

[Turist]

See kah variant jah, siis küll tuleb jätkamise kohti rohkem ja need tihti ei kipu väga kenad tulema mul. 33,7 toru puhul sai esimese ja võibolla ka teise õmbluse napilt 1 elektroodiga hakkama, teistele kulutasin natuke rohkem.
Peab lähiajal hakkama tegema ja vist argooniga nö. läbipuhke võimalusega praegu ei saa arvestada. Kui valida kahe variandi vahel, kumb parem oleks, TIG ilma toru sisse argooni laskmata või elektrood? Kui toru otsad koos on, siis TIG-ga vist ei teki toru sisse sellist "läbu" nii palju kui elektroodiga.

[MustVälk]

Või siis ikkagi paksem elektrood ja gramm voolu juurde. Näha on,et oskad ringi peale teha ja sul vaja ikka vastupidavat lekkekindlat toru.
Mul ka algus ja lõpp kippusid lekkima.

[Turist]

Ilmselt nädalavahetusel proovin veel ka 2,0 elektroodiga teha. Sellega on juba suurem oht auk sisse lasta.

[fomoco]

Gaasikulu mõõtjaid on ka selliseid mis saab panna korraks põleti otsa. Vist 16 eur maksis stokkeris.

[margus.kask]

Kui mõni järsku ei tea, siis elektroodid peavad olema kuivad. Selleks on spetsiaalsed ahjud tehases, kus neid hoitakse. Kinni jääb ja jamabki niiskuse pärast. Kuiva elektroodiga saab iga algaja tule lahti ja kui tahta sügavamalt läbi põletada paksu metalli, siis elektrood on parem kui traadiga poolautomaat. Tuli on ägedam.

[margus.kask]

Pigem tundus probleem olema mitte selles, et kätt ei suuda paigal hoida, vaid et lihtsalt see peenike 1,6 elektrood, kui ta veel pikk on, peale süütamist jääb tükiks ajaks värisema. Mul keevitamiseks tingimused on sellised, et selleks on lihtsalt sile betoonpõrand, põlvede alla panen pehme mati ja nii siis kuidagi küürutan või pooleldi pikutan seal, keevitatavad detailid on alati põrandal. Laua taga oleks muidugi parem, aga selle jaoks ei ole seal praegu ruumi.

Seda jah. 1.6 on paras värisev hambatikk küll. Lõika elektrood pooleks.

Eksisin sõnaga. Andke andeks mul miljon muud muret ka.
Mitte agitaator vaid manipulaator.

Teise käega hoia elektroodi kinni kui pikk on.

[KXBTVL]

Kaldun arvama, et seal on põhjuseks pigem kiirus ja mugavus võrreldes ballooni igale poole kaasa vedamisega. Enamasti nad ei saa keevitada laua taga asju valmis ja ballooni võib olla vajadus ikka päris ebamugavasse kohta vedada, mööda treppe jne, samuti elektroodiga pääseb kehvematesse/kitsamatesse kohtadesse ligi.
Kui juba MIG-ile jutt läks, siis meenus, et on ju olemas ka MIG-le roostevaba traati. Mul küll MIG aparaati ei ole (vähemalt hetkel veel), aga kas muidu sellega on OK roostevaba keevitada?

Enamlevinud odavate MIG idega ei tule midagi head.Roostevaba traadi tarvis on vaja MIG PULSS reziimiga aparaati ja tavakasutajal selliseid väga harva.Väga kallis,5-6-7 tuhhi.

[KXBTVL]

Lisan Willile et tavalise RV traadiga näeb õmblus kole välja,täidisega traati kasutades on juba vaadatav,kõige parem jääb elektroodiga.

Oleneb kui hea keevitaja ja aparaat on millega keevitada.
Mu käest on käinud läbi ka väga kenasid MIG'iga lastud roostevaba detaile.
Ma ei tea kes ja kus neid teeb. Klient saadab valmis jupid ja meie vaid koostame masinaid.

Nõus, et hästi seadistatud elektrood keevitus näeb roostevabal ilusam välja kui mig.

Nõus!Lisaks on ka korrosioonikindlus parem.Tig iga on oht üle kuumutada ja siis põleb osa legeerivaid (roostetamisvastaseid )elemente välja.Alt juuregaasi lisamine tasapinnalistele õmblustele ka ebamugav.Torude puhul asi lihtsam.

[Turist]

Jäin siis praegu selle töö puhul TIG-i juurde, ilma toru sisse argooni laskmata. Elektroodiga ei ole kuidagi kindlustunnet, et jääb kohe kenasti vett pidama. Seda ilmselt näitab aeg kuidas (liigselt) kuumutatud lõikude vastupidavus on. Lihtsalt tahtsin katsetada selle roostevabaga kuna tavaterasest torude/liitmike korral on vastupidavus kehv, messing on enam-vähem OK, aga tihti on valupraaki (mullid sees vms?), tihti paari aasta pärast mõni koht kergelt immitseb juba.
Väga ilus vaatepilt pole, aga seda keegi eriti imetlemas käia ei tahagi, peaasi kui normaalselt vastu peaks. Kohati võib jääda mulje, et 2 erinevat inimest on seal keevitanud, keevised näevad veidi erinevad välja. Mõni näide piltidel.

[Irual]

Oled veidi liiga suure vooluga keevitanud, detailid ja õmblus on üle kuumutatud. Asjaarmastajal on lihtsam väiksema vooluga aeglasemalt keevitada, suur vool nõuab kiiret õmblust.

Edu, L

[Turist]

Mulle jäi pigem mulje, et eriti vähemaks ei saanud võtta, lihtsalt tegin liiga aeglaselt. 2,4 mm elektrood, toru 2,0 paksusega, umbes millist voolu kasutaksite (või soovitaks algajale)? Tegin ka mitu korda selles mõttes, et esialgu ühe ringi lasin lihtsalt kiirelt kokku ilma traati lisamata, teist korda lasin traadi peale, aga "koledalt" ja pärast kolmandat ringi käisin veel üle, et natuke ilusamaks saada. Üldiselt lasin ka vahepeal natuke jahtuda. Mõne õmbluse äkki sai ka 2 ringiga tehtud, näiteks muhvi ei saanud peale kinni keevitada ilma traadita kuna see on toru kumeruse järgi enam-vähem lõigatud ketaslõikuriga, aga ei istu päris täpselt peal ja lasin muhvi otsale ka faasi sisse, seega see esimene ring jäi ära, võibolla isegi muhvi korral ei "silunud" pärast enam üle. Pildil alumised on kindlasti mitu korda tehtud, ülemise vasakpoolse pildi vasakpoolne õmblus ka, parempoolne vist ei ole üle silutud, aga mõnda kohta olen natuke parandanud või täitnud.

[MustVälk]

Oleneb käest ja harjumusest. Ma olen kuni 70A selliseid asju lasknud.

5mm flants ja keskel 25mm puks. 5mm kett. Puksi keevitatav osa 15mm läbimõõt.
Flantsil feesitud süvised keti lihtsamaks paigalduseks.
Kusjuures lasin pool ketilüli ja pool ketilüli. Lülid keskelt traadita punktitud.
Mingi hetk sai lihtsalt proovitud puksi ühe korraga keevitada.

See on ka natuke ülekuumutatud. Ma ei kasutanud siis käpalt programme lülitatava masinaga.
Lasin lülid ja puksi mingi keskmise vooluga. Võis olla,et lasin lõpuks neid mingi 120A'ga.

Spoiler

Või os sul gaasivool liiga väike.

Mingi hetk hakkasime elektroode pikkupidi teritama. Saime voolavuse ja elektroodi kestvuse paremaks.

[Turist]

Mul oli 40-45 A enamik ajast. Põleti miinuses, detail plussis. Peaks olema 2,4 mm elektroodi kohta suhteliselt miinimum vist juba (ja ka arvestades materjali paksust?). Muidu olen 1,6 mm elektroodiga ka proovinud, aga seda peab nii tihti teritama, megakiirelt läheb ots käest ära, ei viitsi sellega mässata enam. Traat 2 mm. Gaasi kulu olen pannud 6 l/min, vahel läheb ka ise 7 l peale kui balloon hakkab tühjemaks saama ja balloonis rõhk langeb, siis justkui hakkab rohkem peale andma. Mu aparaadil ega käpal mingeid muidu seadistamise võimalusi ei ole kui lihtsalt aparaadilt ampreid keerata, süütamine käib nö. kraapimisega.

[MustVälk]

Ahaa siis raske jah. Kraape süüde ei ole just hea asi tõesti ja siis vaid paksem elektrood ja nürim teritus.
Gaas oli mul 8-9.