Keevitamisest, põhiliselt.

[Turist]

Lõikasin täna ühe 33,7 mm läbimõõduga ja 2 mm seinapaksusega roostevaba (316L) toru kümneks tükiks ja katsetasin elektroodiga. Elektroodiks Elga Cromarod 316L 1,6 mm. Vool oli 25 A, mis on pakil kirjas oleva info kohaselt ka minimaalne sellele. Keevitusaparaat on selline:

Välja tulid sellised käkid. Keevitamise järjekord oli vasakult paremale, viimase tegin meelega sellise paksu ja laia, see on muidugi veidi "overkill". Ei jäänud nii kena ja stabiilne kui võiks, aga vähemalt võin rõõmus olla, et seekord ei õnnestunud ühtegi auku sisse põletada. Võibolla millalgi huvipärast testin rõhu all (10 või 16 bar), saaks teada kas vett peavad. Ega see samal ajal ühe käega toru pööramine (massi klemm ka toru küljes) ja teisega keevitamine lihtne pole, eriti alguses pika elektroodiga, ei saa teise käega elektroodi kuidagi toetada, ots väriseb vahepeal hirmsasti, eriti peale süütamist.

Seest vasak ots:

Paremalt otsast vaadates:

Esimesed (vasakpoolsed) tegin nö. ettevaatlikumalt kuna kartsin auku sisse põletada, siis paremale poole edasi liikudes läksin juba natuke julgemaks. Võibolla veidi liigselt, nii palju läbikeevitust vist poleks vaja, et sisse nii paksult läheb ja samas see on ka ebaühtlaselt, mitte kogu ringi ulatuses ja näeb välja kole (kuigi toru sisse keegi ei näe kui asi paika pandud on). Ei tea kuidas siis sisemus välja näeks kui argooni täis laseks. Elektroodiga keevitades keegi vist sellist asja ei harrasta, aga huvipärast katsetada ju võiks.