lermo kirjutas: ↑27 Sept 2015, 20:12
Pole küll otseselt (ei hälvikute ega muud) ratturite teema, aga mulle alati on selliste parkimiste arutelude juures tekkinud küsimus - miks arvatakse, et võõra vara kasutamine tasuta on justkui põhiõigus? Ma saan aru, kui tasu küsimine on peidetud või kuidagi muud moodi arusaamatult esitatud, aga teadlikult tasulises parkas parkida ja siis vara omanikku üle lasta ei tundu mõislik.
Kui sul on sulle kuuluv maaala ja sa ei soovi, et keegi käsitleks seda parklana, pane märk sissesõidu keeld ette. Kui sa annad seda teatud tingimustel ka parklana kasutada, siis pane sinna slangpoom ette ning juurde selge sõnum, millistel tingimustel ja mis hinnaga saab sisse või välja.
Selline praktika, kus igaüks saab vabalt nn eraparklasse (mis on tihtilugu rendile võetud maalapp) sisse sõita ning kuhu sissesõidul või parkimisel loetakse sõlmituks mingi leping (kuna kuskil posti otsas on kribukirjas mingi tekst) mille alusel hakatakse sult hiljem raha välja pressima, ei ole normaalne ega vastuvõtav praktika. See on sisuliselt heausksuse ära kasutamine, ehk petmine.
Näiteks, aegu tagasi parkisin tsikliga Tallinna Sõpruse puiesteel asuva söögikoha nn eraparkas, kus oli 2 h parkimist tasuta. Oli ärikohtumine antud söögikohas, mis lõppes ca 15...30 min hiljem. Lollilt agar parkimiskontrolör oli suutnud selle aja peale tsiklile parkimistrahvi teatise monteerida. Küsimus: mida ma seal parkides kelleltki siis varastasin? Tegin antud söögilkohale hoopis pisut käivet. Mis sa arvad, kas ma selle kogemuse võrra rikkama nüüd enam antud söögikohta kohtumisi lepin?
