Väärt mõtteid teemal "Sõidukimaks kaks tuhat kakskümmend kolm/neli"

[Madlobster]

Kindel pauk, et trammis tööle sõitvad tegelased saavad kõik õõvastavaid mõtteid mõlgutada ja jagada kui akna taga külmaga (hullult) auravaid sumpse vahivad, need võiks kõik räigelt maksutada on tõeäoline konsensus igas vagunis.

Ega pikali kuku ka keskmisest nata üleval pool olev tegelane, kellel naisega kahepeale yotota rav 4 hübriidikas liisingus, millega sõitmist vaid jõuluks ning jaanipäevaks maale ning ndl vahetusel marketisse. Stock üle nädala liidli vastu vahetada on selle sõiduki aastamaks kokku hoitud.

Tegelikult on olemas teisi ka. Mõni samasugune nata üle keskmise on soetanud endale ATV saani, mitu autot, kogu töö, hobi ja ka muidu liikumisvõimalus sõltub sõidukitest. Pere noored, kes ise veel ei teeni aga õppima pääsevad vaid sõidukiga jne.

Teisel versioonil tuleb stockman ja nii mõnigi asi veel täielikult ära jätta ning tugevalt kaaluma hakata, kas hobi on tõesti vajalik.