Nozzu Kawasaki KLR 650 (s.1999)

[Nozzu]

Palju lehti ja lund on langenud sest ajast kui viimase postituse tegin. Seda aega olen kasutanud ka ratta parendamiseks.

Juba sügisel sai installeeritud uued rehvid. Ehkki mõtted käisid ka kärnasema suunas, jäin ikka äraproovitud 50/50 rehvi juurde. Ehk siis Mitas E07 nii ees kui taga.
Sai proovitud seda kodue garaazi tingimsutes teha. Esimene isegi õnnestus. Aga tagumisele ei hakanud jõud peale, kuna rumala peaga võtsin tubeless rehvi ja see on jäigem kui tavaline. Nii jäik, et katsetuste kägus väändus heebel kõveraks. Aga sõber tegi tööjuures ära. Kummardus.

Vastu talve sai ära vahetatud ka kett ning koos sellega ka esimene ja tagumine hammasratas. Selle tööga sain päris ise hakkama. Pea aegu. Esimest hammakat oli võimatu lahti saada. Proovisin küll erineva pikksuega kange ja mida iganes aga no ei. Aga siis saabus kaasmootorrattur võimsa momentmutrivõtmega ja lahti see hammakas tuligi.

Nüüd on all ilus kuldne DID kett.

Nüüd kevadel paigutasin rattale uue navigeerimissüsteemi. Power Armor 14 ja Q-mount hoidik. Vana Garmini GPS läks pensile. See oli väikse ekraaniga ning ei suutnud normaalselt TETi järgida. Kasutuses olnud telefon aga oli pidevalt kas külmunud, ülekuumenneud või pani mõnel muul põhjusel pildi tasku. Nüüd siis peaks navigeerimismured lahendatud olema.

Lõpeks sai ka välja vahetatud ka murdunud ning sõidu ajal hirmsasti värisenud ja kolisenud siduriheebel ning paigaldatud ka uus siduritross. Veel parem - mitte ei saanud paigaldatud vaid paigaldasin. Päris ise. Üllatavalt lihtne oli see operatsioon.

Spidomeetritrossi pidin samuti ära vahetama. Jälle. Eelmsie hooaja lõpus läks see keskelt pooleks. Kummaline aga nii on. Nüüd on uus.

Lapendavad küljeplastid kinnitasin käepäraste vahenditega. Ehk siis algsetl plastikuid küljes hoidnud ja juba murdunud plastist kõrvade asemel ostsin K-Rautast miskid pleksit kõrvad ja kruvisin külge.

Nüüd ootavad veel paigaldamist progresseeruvad vedrud esiamortidesse. Vaja on, sest amordid käisid ka väiksemast lohust läbi sõites põhja. Tundub kah täitsa jõukohane ülesanne algajale motomehhaanikule.

Ja siis ongi ratas hooajaks valmis. Tegelikult olen sel aastal juba paar korda sõitmas käinud. Millaski jaanuari esimeses pooles kui lumi korraks ära sulas.