Rumalad või segased küsimused jms

[Vint]

Generaatori pinge on ujuv ja ebapuhtusi täis.
See arvatav null tuleb kindlasti ühendada maandusega. ( Kindlasti! kui pole, ära hakka leiutama. )
Järgnevalt- pistikud on eraldi gruppidena, kaasaegselt tehtud süsteemis on valgustus ja pistikud eraldatud.
Kolmandaks- kui saadad seina kontakti kaudu voolu võrku, kontrolli 100% et faas ja null lähevad sama alt, muidu saadad kogemat faasi kilbi raami, mis veel hullem- kui on nõuka aegne süsteem, tapad kellegi teise need vahetades ära, sest null tuleb otse kilbi raamist ja need on omavahel ühendatud. ( Nõuka aegsete kortermajade puhul )

Soe soovitus, parem ära tee. Liiga palju võimalusi lõpetada katastroofiga

[Vint]

Genekast veel nii palju et ei pruugi üldsegi aru saada kumb on faas ja null. Mõlemad otsad võivad olla tapvad. Kui nüüd ühendad sellise võrku, võid kellegi looja karja saata. Maandus aitab asja siluda.
Põhimõte- TN-C on enamus nõuka aegsetes paigaldistes kasutusel ja sellega kui vahetad kogemata faasi ja nulli ära, saadad kellegi looja karja.
*Märkus- Kusagilt vee toru pealt maandus teha on lollus.

[Tuuletallaja]

Kunagi panin klubihoones arvesti ja jaotuse vahele ABB manuaalse 3F rubilniku (päris tummine tükk). Normaalolukorras on rubilnik kogu aeg ühes kanalis aga kui ahvid peaks voolu ära võtma, läheb keegi angaari alla, kräunatab generaatori käima ja lükkab rubilniku teise kanali (sisendi) peale, kuhu tuleb genekas.

[Turist]

Invertergeneraator on kui see midagi mõjutab. Vaatasin kilbist järgi, liinist kilpi tulev null on kilbi korpuses ja kilbi korpusest on tuppa veetud ka maandus. Seega jah seda segi ajada ei tohi ja kui nulli ja faasi tavaolukorrast vastupidi paneks, oleks lisaks kilbi korpusele ka maanduseklemmis (ja sellega ühendatud seadmete korpuses) vool sees.
Pistikud ja valgustus on meil läbisegi, ei ole eraldi gruppidena. Rikkevoolukaitsmed puuduvad.

[Madlobster]

Nüüd aga jällegi küsimus, mida elektriarvesti sellest "arvab" kui talle tuleb kõikidest kolmest faasijuhtmest peale üks ja sama faas.

Ohtlikku mängu mängid
Aga nii kaua kuni vool arvestit ei läbi ei tohiks ta sellest mitte midagi arvata.

[Vint]

Inverter genekast ei oska kaasa rääkida, puudub kogemus. Üldse tuletan siin meelde mituteist aastat tagasi olnud asju, kui olin veel elektrik. ( Pädevus ammu läinud, kuna pole kohustuslike loba tunde kuulanud )
Turist, sul on siis vana süsteem kus loodeti posti maandusele. Vanasti oli iga teine post maandatud. Eraldi PJK ( pea jaotuskilp ) maandust ei peetud siis vajalikuks. Korduv maandamine on see mis päästab elusid ja kogu süsteemi.

Tavaline genekas tuleks siiski mingil moel maandada. 3 faasilisega on lihtsam, teise otsa faaside kogu summa on null ja asi üheselt selge, sinna läheb maandus.
Nö ühe faasilisega on lood keerulisemad, eriti kui eraldi maanduse klemmi pole korpuses. ( Peaks olema aga on olnud agasid ) Võib kontroll lambiga näidata et mõlemad pistiku augud on faas. St. kui nüüd sellise nikerduse ühendad võrkku ja toimiv maandus on kusagil kaugel, paned sedmete korpused pinge allla.

[Turist]

Sellel genekal on maanduse koht olemas küll (juhtme saab poldi alla keerata). Sinna reaalset maandust ühendada on vist keeruline, aga eks peab selle pilguga keldris ringi vaatama. Kui väga vaja, eks peaks olema võimalik õues ka mingi varras maasse peksta ja maandus sinna külge panna, aga talvel kõva külma võib seegi probleem olla. Ei tea kas reaalselt vaja läheb, aga peaks igaks juhuks arvestama võimalusega ja selle läbi mõtlema, kui on vaja generaatorit kasutada.

[Antt1]

Puuri kohe keldri põrandasse auk, tao sinna meetrine vasktoru ja parem ikka kui mitte midagi.
Uleüldse on muarust hirmus palju meelespidamist et "kui vool tagasi tuleb siis peab..." . Lihtsam tundub olema generaatorist jupp kaablit kilbi juurde vedada.

Ma tegin kunagi oma garaažile eraldi pistikust tuleva süsteemi. Ehitaja andis hoone niimoodi üle et seal oli kilp, arvesti ja kilpi oli ühendatud ainult üldvalgustus ja elektriradikas seina peal. Kauba sees olid veel kaks ühefaasilist pistikut ja üks kolmefaasiline 32A pistik.
Kogu garaaži kaabelduse tegingi sellesse 32A pistikusse niimoodi et sinna tuleb isane ots ja läheb sellistesse jaotuskilpidesse mida ehitustel kasutatakse. Kaablikanalites et vähe viisakam üldmulje oleks.
Kui võrguelekter peakski ära kaduma saab pistiku seinast välja tõmmata ja generaatori külge torgata. Siis pole muidugi enam laevalgustust ja seina küljes olevat radikat. Generaatoriga garaaži kütta on nagunii vähe karm.
Igal generaatori pole 32A pistikut aga selle vastu on insenerid vahetükid välja mõelnud.

Boonusena olen ära minnes selle pistiku seinast välja tõmmanud ja seda ohtu et kompressor käima jääb ja tuld võtab vms on vähem. Ja juba sellepärast et ise tegin selle aretise . Kusjuures sain ainult ühe korra särakat mida ma pean ikka keskmisest paremaks tulemuseks.

Nende kattide puhul on olulised kaal ja koostis. Algusaegade kattidesse oli väärismetalle rohkem pandud, kaalult ka kobakad ja materjali eest saab pea 1000 EUR. Uldiselt on neil korpustel koodid peal ja tabeliraamatud kust andmed võetakse.
Mu töö juures üks osakond tegeleb küll kattidega aga eraisikutelt ja ühekaupa ei osteta. Isegi mitte siis kui tal on uue ostmise kohta tsekk ette näidata.

[ranel]

Jummel, tellige elektrik ja las paneb kontaktori vahele. Genekast vool tuleb peale, ühendab automaatselt elektrilevi võrgust lahti. Tahate elektrikuid oma genekatega ära tappa käsitsi lülitamistega või?

[Antt1]

No kui need pädevad elektrikud just ootavad järjekorras, kruvikeerajad pihus et kui keegi tööd pakuks.
Pigem venitatakse kahtlevalt et vast veebruarikuus tekib vaba moment.

Käsitsi lülitamine on ka võimalik aga mitte ülemäära mugav. Mu aretisel saab isane pistik olla kolmes kohas: seinakontaktis ja siis tuleb vool seinast. Generaatori pistikus, siis tuleb vool sealt ja kogu elektrilevi süsteem lõpeb tühja seinapistikuga. Või ripub nagis ja siis pole üldse voolu. Elektrikud võivad rahulikult magada, keegi neid ära tappa ei taha.

[Turist]

Keegi suvaline elektrik ilmselt omaalgatuslikult kilbi kallale ei tule, aga selles mõttes on oht olemas, et kui pealüliti peale generaatori käivitamist sisse jääb (või enne generaatori välja lülitamist sisse pannakse), siis saab vool ka kilbist võrgu poole edasi minna. Seal on kokkuvõttes nii palju tarbijaid, et genekal on hetkega ülekoormus ning ilmselt lülitab tootmise välja, aga samas tasub arvestada võimalusega, et elektrik on kusagil kilbist võrgu poole kaabli lahti ühendanud ja tarbijaid järgi ühendatud ei ole. Seega risk on olemas. Hädaolukorras loomulikult või tekkida vajadus mingeid riske võtta kui tõesti muud võimalust poleks. Antud juhul ohutum alternatiiv oleks lihtsalt selle keldrist tuleva kaabli otsa pikendusjuhe panna ja siis sealt vajalikke tarbijaid toita. Kuna kaablil on isane ots, siis see lihtsalt standardsesse pikendusjuhtme pistikupesasse pannes läheks ka pikendusjuhtme isasele otsale vool peale ja see oleks jällegi üsna ohtlik. Sel juhul peaks selleks otstarbeks tegema ühe sellise pikendus"juhtme", millel juhet ja selle otsas pistikut ei oleks ehk siis sisuliselt lihtsalt mingi arv pistikupesasid on kokku ühendatud ja ühte neist generaatori kaabli ühendamisel on ka teistes elekter olemas.

[urmas66]

Invertergeneraator on kui see midagi mõjutab. Vaatasin kilbist järgi, liinist kilpi tulev null on kilbi korpuses ja kilbi korpusest on tuppa veetud ka maandus. Seega jah seda segi ajada ei tohi ja kui nulli ja faasi tavaolukorrast vastupidi paneks, oleks lisaks kilbi korpusele ka maanduseklemmis (ja sellega ühendatud seadmete korpuses) vool sees.
Pistikud ja valgustus on meil läbisegi, ei ole eraldi gruppidena. Rikkevoolukaitsmed puuduvad.

Kuna sul 1 faasiga genekas kogu maja nii kui nii ära ei toida, siis tee peakibi juurde pesa, kugu saad ühendada omale eluks vajalike mõnede ühenduste plokk ja voolumõtjast tahapoole tee korrktne lahti-ümberühendus. Pole ju keeruline. Samas lihtsam on osta 3-faasiline genekas, mis saab olla siis peakaitsme järel korrektselt ühendatud. Omal on plaan selline osta, praegu olen kasutanud rendi genekat.
Mul endal on tehtud kaevupumba ja osalise sisevalgustuse ning külmiku pistiku tagant väljavõte(automaatide väljuv pool ja automaadi lülitan selleks ajaks välja) geneka jaoks nö pikendusjuhtmega. Ehk need kolm asja on kokku viidud ühe juhtme otsa ja selle saab genekaga ühendada. Pistiku isasele otsale on otsa pandud tühi pistik, mis on nö turvalisuse jaoks. Genekas annab voolu ainult nendele konkreetsetele asjadele. Sina saad oma keldri juhtme samamoodi ehk sama loogikaga peakilbis ümbe lülituse abil ära ühendada eluks vajalike seadmete taha,mitte et geneka taga on kogu elamine.

[roadriders]

Sai ka paanikaga kaasa mindud ja omandatud 2700 W invertergeneraator. Loomkatsed tehtud maakodus igaks juhuks. Juhe, mille otstes mõlemal pool isased pistikud, sai ühendatud suvalisse pistikupessa. Maja peakaitsmed välja ja genekas käima. Igaks juhuks käivitamise hetkel külmik välja lülitatud. Kõik töötas probleemideta, sh. külmik, mis sai käimise ajal sisse lülitatud. Külmiku sisse lülitamise hetkel korra tõmbas genekas pöördeid maha. Majas geneka käimise hetkel sai kõik valgustid (24 tk), telekas, raadio, külmik sisse lülitatud, mingeid anomaaliaid, pinge kõikumist jms ei täheldanud. Muidugi oleks turvalisem, kui oleks spets kilp vms ehitatud, aga häda korral saab ka nii.

[rannamees]

Invertergeneraator on kui see midagi mõjutab. Vaatasin kilbist järgi, liinist kilpi tulev null on kilbi korpuses ja kilbi korpusest on tuppa veetud ka maandus. Seega jah seda segi ajada ei tohi ja kui nulli ja faasi tavaolukorrast vastupidi paneks, oleks lisaks kilbi korpusele ka maanduseklemmis (ja sellega ühendatud seadmete korpuses) vool sees.
Pistikud ja valgustus on meil läbisegi, ei ole eraldi gruppidena. Rikkevoolukaitsmed puuduvad.

Kuna sul 1 faasiga genekas kogu maja nii kui nii ära ei toida, siis tee peakibi juurde pesa, kugu saad ühendada omale eluks vajalike mõnede ühenduste plokk ja voolumõtjast tahapoole tee korrktne lahti-ümberühendus. Pole ju keeruline. Samas lihtsam on osta 3-faasiline genekas, mis saab olla siis peakaitsme järel korrektselt ühendatud. Omal on plaan selline osta, praegu olen kasutanud rendi genekat.
Mul endal on tehtud kaevupumba ja osalise sisevalgustuse ning külmiku pistiku tagant väljavõte(automaatide väljuv pool ja automaadi lülitan selleks ajaks välja) geneka jaoks nö pikendusjuhtmega. Ehk need kolm asja on kokku viidud ühe juhtme otsa ja selle saab genekaga ühendada. Pistiku isasele otsale on otsa pandud tühi pistik, mis on nö turvalisuse jaoks. Genekas annab voolu ainult nendele konkreetsetele asjadele. Sina saad oma keldri juhtme samamoodi ehk sama loogikaga peakilbis ümbe lülituse abil ära ühendada eluks vajalike seadmete taha,mitte et geneka taga on kogu elamine.

Ole siis ettevaatlik, et 3F genekal ühte faasi täiega koormates teised tühjad poleks.
Ehitusfoorumis just jagatakse seda teemat, kus genekad saba annavad, kui faaside koormused normist oluliselt erinevaks lähevad.

[Turist]

Ei olnudki sellest asjast teadlik, aga oma autode lamellrehvid on kõik selle märgistusega.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12008 ... alla-panna

[Krl]

Tahaks garaazi teha ühte väikest lauda, mis oleks võimalikult tasapinnaline. Et seda siis keevitamisel kasutada.
Põhimõtteliselt on laud olemas, aga selle puidust lauaplaat ei ole kuigi tasapinnaline. See puidust plaat kaetud metallplaadiga.

MÕTE siis järgmine.
Kas puidust lauaplaadi tasandamiseks kannataks kasuta isetasanduvat põrandasegu. Jääks see puidu külge kinni(mingi krunt vist selleks). Sinna peale niikuinii metallplaat(ala 6mm äkki). Ja kas kuivab enamvähem tasaseks, et sellel mingit jumet üldse oleks?
Mingit täpsust sealt välja ajama ei hakka, aga et oleks nagu enamvähem.

Mida härrad arvavad?

[will111]

eks ta nii tasane jääb kui tasaseks sa ta ise rihid. kui loodad puhtalt isetasandusele siis pead ikka päris vesise segu tegema ning ilmselt ka siis jääb ikka mingi täitsa vabalt mõõdetav laine sisse.
ma võtaks küll palju lihtsama lahenduse ehk läheks ostaks poest a'la mingi suvalise püssiplaadi. saab odavamaltki, kui ei osta seda just nimelt poest. ja ilmselt saab tasutagi, kuigi siis äkki ei pruugi ka enam päris sirge ja sile olla

miks mitte osta lihtsalt üks a'la nurkraua jupp, lõigata sellest sobiva pikkusega tükid ning keevitada need selle olemasoleva plaadi alla kinni? ongi valmis. keevitus on sul ju olemas?

[Krl]

On olemas, aga eks selle keevituse omapära ongi see, et kõik mida sa keevitad, see ka mingitpidi kõveraks tõmbab.Ja kui pole ka millegi järgi seda algul sirgeks ajad, siis seda enam. Just sellepärast tundukski gravitatsioonil lasta see samma ära teha, kuidagi mugav.

Iseenesest jah võiks osta ka mingi 40mm liimpuit plaadi, aga kes teab kuidas needki vastu on pidanud, hoiustamisele, õhuniiskuse mõjule, transporditingimused jne

[Hiid]

Võimalikult paks (veekindel?) vineerplaat peaks üsna hästi kuju hoidma, sinna peale võib ju metallplaadi panna veel. Standardsed kuni 30mm paksud, saab vajadusel eritellimusena veel kuni 50 mm paksust lasta lõigata. Klavis teeb minu teada Jälgimäel valmis kui vaja.

Muidugi kui õnnestuks kuskilt saada metallist rihtlaud, siis see on kõige parem. Neid uuena müüakse ka aga maksab üksjagu.

[will111]

no nurkraud või näiteks nelikantraud mida kuskilt laost ostad pika tala kaupa on ikka reegline üsna sirge! ja ei tõmba seal mitte midagi kõveraks kui paari punktiga siit sealt need lõiked lauaplaadi külge punktid. kõveraks tõmbavad õhemast lehtmetallist tükid, millele keevitusega kõvasti ja pikalt kuuma annad.

liimpuitu küll ei tasu osta. kui siis ikka justnimelt mingi pressitud plaat (viiner on samuti täitsa okei nagu vahepeal jõuti välja pakkuda), mis ei hakka niiskusprotsendi järgi kaheksaks tõmbama. ja umbes nii 30mm piisab, selline on minu kogemus. keevituslaud on mul endal justnimelt nurkrauaga tehtud aga puitlaastplaate olen ka igasuguste projektide ja laudade jaoks kasutanud juba mitmeid kümneid aastaid. igasuguste erinevate mõõtudega kõlarikaste näiteks ehitanud oma poolsada tükki jne. see materjal ei tõmba kõveraks suurema õhuniiskusega ruumides.
ma ei tea kas täna kuskil müüakse aga mul omal on kodus 90ndatest ka sellist asja nagu lame eterniitplaat. selline oma 20mm paksune. see on samuti ikka päris sirge ja ka väga tugev

[Krl]

Lähen vaatan homme, kuidas need plaadid välja näevad. Kui tunduvad piisavalt tasapinnalised, siis võibolla saab sellest midagi.
https://www.bauhaus.ee/graniitplaat-60- ... -hall.html

[Jesper]

Ma pole küll hetke hindadega kursis, aga viimati lahendas 5mm paksune mõõtu lõigatud terasplaat Enimorist sama probleemi ilma ehitusmaailma sukeldumata, odavamalt...

[Macintosh]

Kui mul on vaja etherneti kaabel 7m pikkusesse kõrisse ajada siis millega kaablit määrima peaks, et paremini libiseks ja hõõrdega pöördekohtadesse kinni ei jääks?

[mx77]

Kui mul on vaja etherneti kaabel 7m pikkusesse kõrisse ajada siis millega kaablit määrima peaks, et paremini libiseks ja hõõrdega pöördekohtadesse kinni ei jääks?

Silikoon

[Turist]

Osad kõrid on traadiga- kinnitad traadi kaabliga ja tõmbad kõrist läbi. Kui kõri juba on kusagil paigas, siis muidugi teine jutt.

[Madlobster]

aja traat sisse või kui traati pole puhu suruõhuga nöör sisse (kõrisse)
siud pisikese tuti nööri külge, tõmmate kahe mehega/naisega kõri sirgeks, annad lõdvalt nööri järgi ja puhud suruõhupüssiga kõrisse.

Edasi on juba kõik selge.
Kui on 7m kõrguse erinevust võtta siis saab ndm kaabli sisse ajada

Kui aga kõri on sinkvonkadi seina sees, siis on spetsiaalsed klaaskiud materjalid, mida saab kõrisse ajada.

[Ivoonu]

Tõmba tolmuimejaga peenike nöör kõrisse ja nööriga tõmba kaabel teist pidi sisse.

[Macintosh]

Mul tuleb kaabli jaoks katuselt toru alla ca 7m. Läbimõõt 5cm, kaks käänet sees ja päikesepaneelide jaoks on sinna juba kaks kaablit ehituse käigus varem pandud.
3mm nailonist kabel fish ei taha lükates minna jääb ühe käänaku juures kinni. Alternatiiv oleks jämedam tõmbefiiber, see ei paindu nii palju läbi ja ehk õnnestub lükata nii, et ei lähe kahekorra. Aga algatuseks mõtlesin tolmuimejaga "tuti" ja nailonööri läbi tõmmata. Nööriga veaks siis omakorda nailonfiibri (kabel fish) ja sellega tõmbaks siis kaabli sisse. Ilmselt oleks tark ühtlasi koos kaabliga ka mingi traat/nöör sisse vedada, et järgmine kord oleks vaev väiksem.
Kaablit määrin siis tõmbamise ajal silikoonmäärdega? Mis see asi, mida ma torusse varuks tõmban võiks olla? Kas peenike, kiuline vaskjuhe võiks teema olla? (mul siin niiduroboti kaablit jäi vastava pikkusega jupp üle)

[rannamees]

Mul tuleb kaabli jaoks katuselt toru alla ca 7m. Läbimõõt 5cm, kaks käänet sees ja päikesepaneelide jaoks on sinna juba kaks kaablit ehituse käigus varem pandud.
3mm nailonist kabel fish ei taha lükates minna jääb ühe käänaku juures kinni. Alternatiiv oleks jämedam tõmbefiiber, see ei paindu nii palju läbi ja ehk õnnestub lükata nii, et ei lähe kahekorra. Aga algatuseks mõtlesin tolmuimejaga "tuti" ja nailonööri läbi tõmmata. Nööriga veaks siis omakorda nailonfiibri (kabel fish) ja sellega tõmbaks siis kaabli sisse. Ilmselt oleks tark ühtlasi koos kaabliga ka mingi traat/nöör sisse vedada, et järgmine kord oleks vaev väiksem.
Kaablit määrin siis tõmbamise ajal silikoonmäärdega? Mis see asi, mida ma torusse varuks tõmban võiks olla? Kas peenike, kiuline vaskjuhe võiks teema olla? (mul siin niiduroboti kaablit jäi vastava pikkusega jupp üle)

Lükates ei lähe sinna midagi.
Parim variant oleks tolmuimeja + kaabli otsa mingi kilekotis nuustik.
Näiteks 50mm tühja kõrisse, kus teises otsas oli tolmar, läks kiles svammvärvirull nii kiirelt, et ei jõudnud nööri järgi anda.

[rannamees]

Kui mul on vaja etherneti kaabel 7m pikkusesse kõrisse ajada siis millega kaablit määrima peaks, et paremini libiseks ja hõõrdega pöördekohtadesse kinni ei jääks?

roheline seep või fairy.