Motokross... Kuidas edasi?
Re: Motokross... Kuidas edasi?
Ma esimese asjana soovitaks otsida mitte treenerit vaid sõpruskonda kuhu sulanduda ja kes käivad sõitmas.
Eriti hea kui enamvähem sama tase või pisut osavamad ja siis on treenimisest rõõmu, põnevust, väljakutseid ja konkurentsi moment.
Kes on mõttega vaadanud õppevideoid teab nagunii seda mida laiatarbetreener räägib, et põlvedega hoiad paagist kinni, seisad varvastel ja pidurdades ajad end taha ning kiirendades ette.
Isegi rajal ei pea rahaeest käima vaid piisab kui leida kuskil maalapp kus rehv jälje maha jätab, paar autokummi ja sõita kolmnurka, ovaali ja kaheksat.
Kiirus, ehk hoog krossisõidukeeles tuleb ikka kurvidest ja seda eriti jõuetu rattaga sõites kui on käepärast konkurent!
Üksinda kärutades tundub mingi hetk olema väga osav ja tundma kõiki võtteid aga pärast tuleb ebameeldiv üllatus...
Hüpped ja muud elemendid tulevad ise kui hoog tekib ja hea tunnetuse tekkimiseni poleks ka mõtet üle 10 meetri hüpata.
Räägin muidugi oma kogemustest, kus oli tore seltskond kes tahtis teha ja käisime siis paar korda nädalas kasvõi maal põllul kurvitamas.
Paar huvilist olid klass kõrgemad ja need olidki edasiviiv jõud kellel proovida järgi püsida või leppisime kokku et sõidame kuni ringiga saame ja kõigil oli tore ja konkurentsimoment.
Tunnen, et oleks see seltskond veel aasta püsinud oleks ikka poolteist klassi osavam praeguseks, kuid kahjuks hajus see laiali.
Ise sain insuldi, sõber sai lapsed ja pere, kõvemad sõidumehed läksid välismaale ja nii ma siin kahetsen et trennikaaslasi pole enam Võrumaal...
Füüsiline on ka muide väga tähtis sest kui üritad kiiremini sõita lähed oma mugavustsoonist välja, hakkad rabelema ja ei tule seda kiirust ka.
Õigemini tuleb aga see võtab aega enne kui õpid järgmisel levelil sõitma end vabalt tundes ja energiat säästes.
Füüsilisest poolest on parim efekt üldfüüsilistest vastupidavusaladest nagu jooksmine, rattasõit, suusatamine jne.
Raskusi tõsta pole erilist mõtet kui jõuad tsikli pukile ja maha tõsta.
Rohkemat jõudu pole sõites kindlasti vaja vaid sitkust, vastupidavust ja painduvust, milleks peaks erinevaid venitusharjutusi tegema sest painduv inimene läheb oluliselt vähem katki kaherattalisega sõites.
Võibolla spetsiifilistest harjutustest teha harja ja kükke, kuna jalad ei tohi väsida ja käed vedelduda, kuna need on põhilised ohutuse tagamise faktorid et tsikkel näpust ei lähe ja mingile elemendile istudes ei satu nagu meil viimasel ajal on näha algajate klassides...
Ehk siis varrega hari, sinna keskele nöör maani et käed on sirgelt ees ja nööriotsa pudel, kas 2 liitrit või 1,5 ja siis seda kerid käed üleval kokku ja lahku.
Kui jõuad juba 20 korda kerida võiks krossi ka sõita mõnuga.
Kükke võiks ka jõuda 100-150 teha ja muu tuleb sõites.
Ma muidugi treeneriharidusega pole, niiet tarbida seda teksti omal vastutusel, kuid ise tundsin, et see viib edasi...
Eriti hea kui enamvähem sama tase või pisut osavamad ja siis on treenimisest rõõmu, põnevust, väljakutseid ja konkurentsi moment.
Kes on mõttega vaadanud õppevideoid teab nagunii seda mida laiatarbetreener räägib, et põlvedega hoiad paagist kinni, seisad varvastel ja pidurdades ajad end taha ning kiirendades ette.
Isegi rajal ei pea rahaeest käima vaid piisab kui leida kuskil maalapp kus rehv jälje maha jätab, paar autokummi ja sõita kolmnurka, ovaali ja kaheksat.
Kiirus, ehk hoog krossisõidukeeles tuleb ikka kurvidest ja seda eriti jõuetu rattaga sõites kui on käepärast konkurent!
Üksinda kärutades tundub mingi hetk olema väga osav ja tundma kõiki võtteid aga pärast tuleb ebameeldiv üllatus...
Hüpped ja muud elemendid tulevad ise kui hoog tekib ja hea tunnetuse tekkimiseni poleks ka mõtet üle 10 meetri hüpata.
Räägin muidugi oma kogemustest, kus oli tore seltskond kes tahtis teha ja käisime siis paar korda nädalas kasvõi maal põllul kurvitamas.
Paar huvilist olid klass kõrgemad ja need olidki edasiviiv jõud kellel proovida järgi püsida või leppisime kokku et sõidame kuni ringiga saame ja kõigil oli tore ja konkurentsimoment.
Tunnen, et oleks see seltskond veel aasta püsinud oleks ikka poolteist klassi osavam praeguseks, kuid kahjuks hajus see laiali.
Ise sain insuldi, sõber sai lapsed ja pere, kõvemad sõidumehed läksid välismaale ja nii ma siin kahetsen et trennikaaslasi pole enam Võrumaal...
Füüsiline on ka muide väga tähtis sest kui üritad kiiremini sõita lähed oma mugavustsoonist välja, hakkad rabelema ja ei tule seda kiirust ka.
Õigemini tuleb aga see võtab aega enne kui õpid järgmisel levelil sõitma end vabalt tundes ja energiat säästes.
Füüsilisest poolest on parim efekt üldfüüsilistest vastupidavusaladest nagu jooksmine, rattasõit, suusatamine jne.
Raskusi tõsta pole erilist mõtet kui jõuad tsikli pukile ja maha tõsta.
Rohkemat jõudu pole sõites kindlasti vaja vaid sitkust, vastupidavust ja painduvust, milleks peaks erinevaid venitusharjutusi tegema sest painduv inimene läheb oluliselt vähem katki kaherattalisega sõites.
Võibolla spetsiifilistest harjutustest teha harja ja kükke, kuna jalad ei tohi väsida ja käed vedelduda, kuna need on põhilised ohutuse tagamise faktorid et tsikkel näpust ei lähe ja mingile elemendile istudes ei satu nagu meil viimasel ajal on näha algajate klassides...
Ehk siis varrega hari, sinna keskele nöör maani et käed on sirgelt ees ja nööriotsa pudel, kas 2 liitrit või 1,5 ja siis seda kerid käed üleval kokku ja lahku.
Kui jõuad juba 20 korda kerida võiks krossi ka sõita mõnuga.
Kükke võiks ka jõuda 100-150 teha ja muu tuleb sõites.
Ma muidugi treeneriharidusega pole, niiet tarbida seda teksti omal vastutusel, kuid ise tundsin, et see viib edasi...
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.