Tasakaaluliikurid ja tõuksid
Re: Tasakaaluliikurid ja tõuksid
Lisan ka siis paar mõtet, kogemust nendega alates esimesest rattast ehk Solowheel Classicust. Mis sõitis 16 km/h Siis saabusid hiina koopiad, mis olid alguses veel aeglasemad. 
Viimased aastad on aga hiinlased tegemas korralikku RD-d ja võimsused-kiirused juba ebamõistlikud, sest koos nendega suureneb ka mass jnejne. Linna(lähi)liikurina on kiire üherattaline täiesti omas klassis - nagu eespool öeldud, siis sõiduturvalisuse ja praktilisus osas pole tõuksiga midagi võrrelda. Ega üldse millegagi. Suur ratas, käed vabad jnejne. Lähed poodi, veeretad kõrval, kui vaja, viskad autosse jne. Kui kiirused 30 km/h +, on väga abiks amort. Kui kiirus 50+, hakkab paratamatult ratta portatiivsus olulisel vähenema - suured akud, massiivne, raske autosse tõsta jne. Samuti õhutakistus hakkab tunda andma, 60-70-80 km/h pole enam liiga mugav, vähemalt tsikliga harjunule.
Pikemate otsade ja lagedama tee puhul on sadul igati okei - õhutakistus oluliselt väiksem ja saab ka jalga puhata. Näeb natuke koomiline välja, tõsi. Samuti on sadulaga pidurdamine aeglasem, peab ruttu püsti hüppama enne, nii et sobib ohutus kohas. Mul on suht tihti ette tulnud Tallinn-Kohila otsi, ca 35 km, Männiku-Saku-Kiisa kergliiklustee, väga okei. Ja ökonoomne..
Üherattalise ainuke miinus - kui üldse nii võib öelda, on sõidu õppimine. Algus on raske, pärast kerge, aga kui liiga julgeks minna, võib valus olla. 20+ kiirustel tasub igal juhul vähem või rohkem kaitsvaid asju selga panna, pikema-kiirema otsa puhul on motoriided väga mõistlik valik. Kiivriks sobib vähe kergem lõuakaitsega jalgrattakrossikas, aga ettevaatlikumad mehed sõidavad ka motikakiivritega.
Autode sekka ei tasu jah ronida. Esiteks kogu see võimsate kergliikurite teema on pehmelt öeldes väga hall, teiseks pole suunatulesid, peegleid (viimase saab küll kiivrile kinnitada), kolmandaks pole see kuigi legaalne, jnejne. Pole vaja liigset tähelepanu.
Viimased aastad on aga hiinlased tegemas korralikku RD-d ja võimsused-kiirused juba ebamõistlikud, sest koos nendega suureneb ka mass jnejne. Linna(lähi)liikurina on kiire üherattaline täiesti omas klassis - nagu eespool öeldud, siis sõiduturvalisuse ja praktilisus osas pole tõuksiga midagi võrrelda. Ega üldse millegagi. Suur ratas, käed vabad jnejne. Lähed poodi, veeretad kõrval, kui vaja, viskad autosse jne. Kui kiirused 30 km/h +, on väga abiks amort. Kui kiirus 50+, hakkab paratamatult ratta portatiivsus olulisel vähenema - suured akud, massiivne, raske autosse tõsta jne. Samuti õhutakistus hakkab tunda andma, 60-70-80 km/h pole enam liiga mugav, vähemalt tsikliga harjunule. Pikemate otsade ja lagedama tee puhul on sadul igati okei - õhutakistus oluliselt väiksem ja saab ka jalga puhata. Näeb natuke koomiline välja, tõsi. Samuti on sadulaga pidurdamine aeglasem, peab ruttu püsti hüppama enne, nii et sobib ohutus kohas. Mul on suht tihti ette tulnud Tallinn-Kohila otsi, ca 35 km, Männiku-Saku-Kiisa kergliiklustee, väga okei. Ja ökonoomne.
.Üherattalise ainuke miinus - kui üldse nii võib öelda, on sõidu õppimine. Algus on raske, pärast kerge, aga kui liiga julgeks minna, võib valus olla. 20+ kiirustel tasub igal juhul vähem või rohkem kaitsvaid asju selga panna, pikema-kiirema otsa puhul on motoriided väga mõistlik valik. Kiivriks sobib vähe kergem lõuakaitsega jalgrattakrossikas, aga ettevaatlikumad mehed sõidavad ka motikakiivritega.
Autode sekka ei tasu jah ronida. Esiteks kogu see võimsate kergliikurite teema on pehmelt öeldes väga hall, teiseks pole suunatulesid, peegleid (viimase saab küll kiivrile kinnitada), kolmandaks pole see kuigi legaalne, jnejne. Pole vaja liigset tähelepanu.
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.