Roheline või joobes?

Kasutaja avatar

Macintosh
Maagia ja nõidumine
Postitusi: 7415
Liitunud: 11 Mai 2011, 21:47
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 1095 korda
Tänatud: 1117 korda
Kontakt:

Re: Roheline või joobes?

Lugemata postitus Postitas Macintosh »

Madlobster kirjutas: 04 Juul 2022, 11:06
Et huvitav, kui mingil põhjusel oleks jäänud omal ajal nafta puurimata või sellest kütus valmistamata ning edissonid oleks kõik palju kiiremini avastanud ning massidesse toonud, st maailm oleks nende "särtsupeldikute" peal üles kasvanud.

Ja täna oleksime setõttu (millest iganes seda särtsu siis ka toodeti) üleilmse jahtumise/soojenemise vms äärel ning onu Elon tooks turule V8 ja ütleks, et vot see tulevik. Et, kui palju oleks siis seda nuttu? Kuidas head vaiksed ratastel sõidukid mingite tossavate ja lärmavate peldikute vastu tahetakse vahetada. Tsikli sõit ei saa enam kunagi olema nii mõnus ja vaikne. Samuti tuleb hakata käike kobama jne.
On üldlevinud valearusaam, et põhiline probeem on inimkonna poolt õhku paisatavas CO2-s ja eriti sõiduatodes ning eleketriautod on imeliseks päästerõngaks. Inimkonna poolt loomulikule ringlusele lisatav CO2 on kõiges 3-5% kogu ringlusest. 5.9 miljardit tonni tonni on emissoon inimetegevusest, sellest 11% moodustab transport, milles omakorda 50-60% sõiduautod. Põhihäda on muus, loomulikul teel atmosfääri paisavas süsihappegaasis ning teistes, inimtegevuse tulemusena tekkivates erinevates kasvuhoonegaasides ning nende ringluses. Ringluses, mille inimetgevus on niivõrd tuksi keeranud, et see ei suuda end enam loomulikul teel uuesti siduda.

Me haugume täna täiesti vale puu all. Me oleme üles kündnud ja perse keeranud kõik kõik kohad, mis loomulikul viisil kasvuhoonegaase seovad. Ookeanid ja mered, vihmametsad, rohtmaad. Ainult nimeta koht ja võib julgelt öelda, et inimkond on selle perse keeranud. Ahnusest ja üksõiksusest.

Tõeline saatan aga peitub mitte süsinikdioksiidis vaid erinevates kloori sisaldavates ühendites (mõtle polüvinüülkloriidile, plastikühenditele, sünteetilisele kautšukile tootmisele, millest millest omakorda valmistatakse: sõidukite rehve, juhtmeid, aknaprofiile, pakkematerjale, rõivaste ja jalatsite isolatsiooni, põrandkatteid, lakke, värve, seadmeid, polüstüreeni, mänguasju, instrumentide osi, ehitusmaterjale jne.). Kuigi see moodustab vaid 2% kogu üldisest hetimest siis selle GWP (global warming potential) mõju on on võrrelduna CO2 mõjuga umbes 1000-10000x; teisena siia juurde metaan GWP 25x, emissioon 16%; kolmandkas dilämmastikoksiid ehk naerugaas GWP 300x, emissioon 6%.
See, kas me vahetame bensiinisõidukid (nagu ma olen aru saanud siis diisel on hulllem) elektrisõidkite vastu või mitte ei muuda asja. See on abiks aga pigem on see fassaadi värvimine ajal mil vundament katus vajavad viivitamatult kapitaalremonti.

Seega, neelake alla see mõru pill ja sõitke elektrisõidukitega. Veel parem on kui "tarvitate lõpuni" oma olemasoleva bensiinisõiduki(d), see on kõvasti kliimasõbralikum, kui nende vahetamine elektrisõidukite vastu. Ja veel parem on kui te ei ehita kivimaju ei pane sinna ette plastaknaid, remondite vähem kodu ja sõidate võimalikult vähem nende sõidukitega, mis teil juba olemas on. Tarbige vähem, ükskõik mida, mille valmisatmisel paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Ainult see aitab. Kui ikka aitab.
🧢 👕 🏍 T-särgid, pusad, mütsid ja kingitused mootorratturile . 🚀🚀 🍀 VAATA LÄHEMALT

Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Uudiseid ja teateid kogu maailmast”