Honda DCT kasutusmugavus ja vastupidavus?

[kristjankk]

Minu poolt on testisõitu tehtud DCT Twinni ja Goldwingiga.
Sõidumugavus ja muretu kulgemine on DCT juurest meelde jäänud. Eriti linnaliikluses ja möödasõitudel.

Mis aga ei meeldinud oli masinate käitumine aeglasel kiirusel. Tagasipöörded kitsal maanteel, kus lenks lõpuni välja pööratud, seal tahaks, et sidur oleks, sest selles olukorras on vaja veojõudu küllalt täpselt doseerida ning vaid tagapiduri ja gaasiga on see kuidagi konarlik. Sama käib ka igasugu nn parklaharjutuste kohta. Küllap saab harjuda.
Seda on ka koolitajad Bret Tkacs ja Jerry Palladini öelnud, et DCT on petlik, sest liiklusvoolus on temaga tõesti lihtne ja mugav sõita, kuid täppissõitmine nõuab tavapärasest teistsuguseid sõiduvõtteid.

Siin hea ülevaade Breti poolt.


Mõnda DCT Twinni tean ka, mis on jõudnud 50000-60000 juurde ilma probleemideta.

Kui uue ratta ostja oleksin, siis võib-olla mõtleks DCT peale, aga kasutatud ratta ostjana seda ei tee. Kui osta 50000 sõitnud DCT masin ja on plaan seda 10 aastat pidada, siis on see tõenäosus täiesti olemas, et temaga midagi juhtub. Asi polegi niiväga selles, et mis see maksab, aga masina korda saamine võtab ilmselt aega ka nii läheks reis või hooaeg nahka. Vigase manaaliga kannatab tuhandeid sõita kui mõni käik sees ei püsi või ära kaob, automaat aga jätab ilmselt teele.

Kui on quickshifteriga manual masin, siis see juba annab mugavust juurde. Ja võib ka Rekluse automaatse siduri panna, mis on töökindel ja lisab mugavust. Rekluse sidurit igale rattale pole, kuid Twinnile peaks saama.

Kõige tähtsam küsimus võib-olla ongi, et miks tahta DCTd? Pikamaa reisideks pole nagu väga vaja, sest seal väga palju käiku ei vahetagi. Raskel maastikul vast ka siduriga parem. Üle jääbki linnaliiklus või muu tihe liiklus, kus oleks nõme pidevalt käike vahetada.