Liiklusülesanne: kellel on eesõigus?

[Rasmusk]

Olukord:
Sõiduk A liigub mööda Männiku teed linna suunas ja soovib pöörata äärmisest, vasakpolsest reast vasakule P.Kerese tänavale.
Kuna linna poolt on tihe liiklusvool ja A ei saa pööret teostada siis jääb A stoppjoone taha seisma ja ootab foori punast tuld, mis laseks tal vasakapööret sooritada.

Sõiduki A juht ei pea jääma stoppjoone taha seisma ja ei pea jääma ootama punast tuld, vaid võib alustada manöövriga ka siis, kui põleb roheline tuli. Samuti võib alustada manöövriga siis, kui on fooris punane tuli. Stoppjoone taga seisma ei pea jääma. Kuna vastutulevatele autodele tuleb anda teed, siis sõidabki ristmikule välja ja annab teed. Siin ongi see konks.

Konkreetsel ristmikul on liikluskorralduslikult ainult üks viga ja see on stoppjoon kõige vasakpoolsemal sõidurajal. Seal ei ole stoppjoont vaja, kuna sealt sõidurajalt ei saa otse sõita ülekäigurajale. Võtke see stoppjoon oma mõttes ära ja kõik läheb palju selgemaks. Miks see stoppjoon seal on - ei tea.

Minu nägemus on, et kui soovin vasakule keerata siis peatun vasakpoolses reas stop joonel, veendun, et sõidukeid linnapoolt ei tule ja sooritan manöövri. Eesõigus on minul kuna olen peateel. Ja kui mõlemad peaks ristmikul kokku saama siis paremakäe reegel ehk ikka minul eesõigus.

Ei pea stoppjoone taga seisma jääma, kui on plaan pöörata vasakule. Stoppjoone taga peaks peatuma vaid siis, kui on plaan sõita otse ja punane tuli ei luba ees olevat ülekäigurada ületada. Paraku ei saa sealt sõidurajalt otse sõita.

Ja mis siis? Ma ju ei näe ega saagi näha kõrvaltee foori värve. Äkki on see parempööret lubav noolfoor vaid? Kõrvaltee foore nüüd küll teadma ei pea. Olen peateel ja asi ants.

Jah, olen nõus, et ei pea teadma, missugused fooritule värvid hetkel kõrvalteel asuval fooril on. Küll aga peaks ikka teadma ja märkama, mis liikluses toimub. See, et ollakse peateel ei tähenda veel seda, et võid sõita "tunnelis" ja ei huvita, mis mujal toimub. Liiklust ja liiklemist tuleks vaadelda ikka komplektsena, mitte ainult enda vaatest.

Nagu ma varemgi kirjutasin, siis juhi asi ei ole mõistatada, kas ristuv tee on reguleeritud fooridega või mitte ja ennustada, et kas see asi mis selt kuskilt posti tagant võib-olla paistab on foor, või mingi muu kast. Fooril ei ole mingit konkreetset kuju. Sellepärast on "anna teed" märk tehtud kõigist teistest märkidest erinev, et seda oleks võimalik ka tagantpoolt ära tunda.

On ikka juhi asi teada, kas ta liikleb enda vaates reguleeritud ristmikul või mitte. Muidugi oleks tore teada ka seda, mis võiks olla tõenäoline teiste sõidukijuhtide "vaade" ja tark oleks sellega samuti arvestada, kuid lähtuda tuleb ikka enda vaatest. Üldiselt liiklusseadus ei ole vastu võetud mitte selleks, et tagada õiguseid, vaid selleks, et reguleerida sõidukite liiklemist.

Rõhutan- ristmikutel pead alati andma teed neile kes on seal lõpetamas oma manöövrit!

Ei pea. See ei ole tingimusteta.

Tee andmise kohustusi reguleerib: § 17. Tee andmise üldised kohustused

Lisaks veel:
§ 35. Juhi kohustused jalakäija, jalgratturi, kergliikurijuhi, mopeedijuhi, pisimopeedijuhi ja robotliikuri ohutuse tagamisel
(2) Lisaks käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 sätestatule peab juht andma teed jalakäijale:
2) kes lõpetab sõidutee ületamist, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud liikumist lubava märguande.

§ 58. Sõitmine reguleeritud ristmikul
(2) Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale.

Need on eelnevalt välja toodud tingimused, kus juht peab teisele liiklejale manöövri lõpetamisel teed andma. Muudel juhtudel ei pea.

Ristmiku ala piir on vasakule vaadates linnapool ülekäigurada. Ristmiku piirid on kõnniteede välimiste servade lõike kohad ehk see foor ei ole päris aritmeetilises ristmiku tsentris, aga ka mitte väga palju eemal. Kõnnitee läheb seal mööda sebrat ja seega sebra linnapoolne serv või kuskil seal on üks piir ja teine siis keresetänava parempoolse kõnnitee välimisest servast sirgjoon üle Männiku tee. Minu ajal oli see isegi autokoolis testis teema ja ka tänases LS on samamoodi defineeritud.
Punastest nurkadest sissepoole jääv osa pildil on ristmik. Samas see Kerese ristmik pole ruudukujuline ja seal on see ala natuke teist moodi kuid põhimõte ikka sama.

Kuna sõiduteel liiklevad sõidukid ja kõnniteel liiklevad jalakäijad, siis on need erinevad asjad. Kõnnitee ei ole sõidutee ja seetõttu ei kuulu kõnnitee ka ristmiku koosseisu.

Ristmik on samatasandiliste sõiduteede lõikumisala. Kõnnitee ei kuulu LS-i mõistes sõidutee koosseisu ja ei ole sõidutee osa, vaid on eraldi kõnnitee. See on lausa LS-is välja toodud.

Jah, kõnnitee on küll tee osa, aga ei ole endiselt sõidutee.


§ 2. Mõisted
25) kõnnitee on jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega;
68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;
78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;

@Ain hoopis sinul tuleks öelda, millise seaduse alusel sa selle foori toredaks lambiks tituleerid, mis vaatamata rohelisele tulele siiski eesõigust ei anna.

Foori roheline tuli lubab liikuda (LS §7 lg 1 p1), kuid see ei tähenda veel seda, et foori roheline tuli annab liiklemisel teiste liiklejate suhtes eesõiguse. Need on ikka erinevad asjad.

Sellist ristmiku ei saa olemas olla, et ühes suunas olev foor regullib ülekäigu rada ja teises suunas olev foor lubab sõita kuid ainult siis kui teisi pole. Kuidas selline loogika üldse tekkida saab on müstika.

Kustkohast on tekkinud arusaamine, et sellist ristmikku ei saa olemas olla, kus osadest suundadest ristmikule lähenedes on see reguleeritud ristmik ja osadest suundadest ei ole.

Männiku teelt suunaga linnast välja on tegemist reguleeritud ristmikuga, sest foor paikneb enne ristmikku ja enne ülekäigurada. Kerese tänavalt lähenedes on tegemist reguleeritud ristmikuga, sest foor paikneb enne ristmikku. Männiku teelt linna suunas lähenedes ei ole tegemist reguleeritud ristmikuga, sest foor paikneb peale ristmikku.

See on sama meelevaldne järeldus, et kui ma lähenen ristmikule ja minu ees on liiklusmärk "anda teed" (221), siis minu teega ristuv tee on automaatselt peatee? Ei pruugi olla. Ristuvate teede liikluskorraldus võib olla erinev.

Lugesin seda teemat algusest ja vahepealt nii tihedamalt kui diagonaalis, aga lõpuks jääb kipitama küsimus, et miks peaks Kerese tn-lt rohelisega (saan aru, et seal ei ole noolega lisasektsioon, vaid ainult põhituli) vasakpöördele startija arvama, et peab laskma läbi kõik Männiku teelt vasakule Keresesse pöörata soovijad, ka need kes on stopp-joone taga? Tundub täitsa ajuvaba! muidugi, stopp-joone ületanud tuleb ära oodata nagu seadus ette näeb, aga siin domineeriva arusaama järgi peaks ära ootama kõik peateelt keerata soovijad, kuigi fooris on roheline!? Vot sellest ei saa aru. Äkki keegi teab viidata mõnda pügalat? Ilmselt sellist ei ole. Ja ilmselt ei pea rohelise põhitulega liikumist alustaja ka juurdlema küsimuse üle, kas äkki ristuva tee foor reguleerib ristmikku või ristuva tee ülekäigurada ja seetõttu tuleb vaatamata rohelisele põhitulele anda hoopis teed kõigile peateelt tulijatele. Huh, ei paista loogikat.

Vot see ongi nüüd lõpuks võtmeküsimus. Kerese tänavalt tulija teab, et tegemist on tema jaoks reguleeritud ristmikuga ja kuna roheline tuli lubab liikuda, siis ta eeldab, et teised sõidukijuhid ei tohiks samal ajal ristmikul liigelda. Vajadusel annab teed juba ristmikul manöövrit sooritavale-lõpetavale vasakpöörde tegijale. Siis aga tuleb paremalt suure hooga vasakpöörde sooritaja ja pauk käib.

Männiku teel sõidab vasakpöörde sooritaja, kes läheneb ristmikule, mis ei ole reguleeritud ning alustab vasakpöörde sooritamist. Kuna tegemist ei ole reguleeritud ristmikuga, siis ei ole tal ka kohustust Kerese tänavalt tulijale teed anda ning samuti ei ole tal kohustust lubada tema manöövri lõpetamist. Ainuke kohustus on tal anda teed vastutulevatele sõidukitele. Käib pauk.

Ehk siis minu vaates lahendaks kokkuvõtlikult asja ära väga lihtsalt stoppjoone eemaldamine parempöörde sõidurealt. Siis ei teki ka segadust seismajäämise vajalikkuse osas. Kerese tänavalt tulija peab manöövri sooritajale igal juhul andma teed (lubama manöövri lõpetada) sõltumata sellest, kas talle põleb roheline tuli, või mitte.

Antud juhul annavad nad ju selge juhise stoppjoont eirata. Ehk siis tuled hoiad vasakule ja jääd keset ristmiku seisma.

See juhis on täiesti korrektne. Stoppjoone taga ei pea seisma jääma, kui ei ole kavatsust ülekäigurada ületada. Stoppjoon ei ole stoppmärk.

Liiklusjärelevalve keskuse vastus tule ka on selline:

Tere! Lahendus on lihtne: Männiku teed mööda linna poole liikuv ja vasakpööret teha sooviv sõiduk ei jää lubava tulega seisma mitte stoppjoone taha, vaid sõidab ristmiku keskele välja ja ootab seal vasakpöörde võimalust. LS § 58 lg 1 kohaselt foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. P. Kerese tänavalt vasakpööret sooritav juht peab foori lubava tule süttimisel LS § 58 lg 2 kohaselt andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist. Kui Männiku teelt vasakpööret teha sooviv juht jääks seisma stoppjoone taga ja liiklustihedus tänaval on nii suur, et lubava tule ajal pööret teha ei õnnestu, siis peab juht ootama järgmist rohelist tuld, kuna keelava tulega ristmiku ületamist alustada ei tohi.

Siin vastuses on nüüd midagi väga valesti ja väga nihu läinud. Sisuliselt väidab Liiklusjärelevalvekeskus praegu seda, et tegmist on reguleeritud ristmikuga ehk siis nad räägivad iseendale vastu. Mina viitaks nende varasematele postitustele ja küsiks, miks nad annavad endale vastukäivaid selgitusi.

Stoppjooned toimivad koos üle ristmiku asuva fooriga. Kui fooris on punane tuli, siis stoppjoont ületada ei tohi ei otse sõitmiseks, ei vasakule keeramiseks ega ka tagasipöörde sooritamiseks.

Ole nüüd hea ja toeta oma seisukohti ka vastavate LS-i sätetega, sest mina ei ole selliseid nõudeid sealt välja lugenud. Mina loen välja hoopis seda, et stoppjoont ei tohi ületada vaid siis kui:

§ 35. Juhi kohustused jalakäija, jalgratturi, kergliikurijuhi, mopeedijuhi, pisimopeedijuhi ja robotliikuri ohutuse tagamisel

10) Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.

Probleem on nimelt selles, et Männiku teel suunaga linna poole sõites ei asu foorid mitte ristmikul (tegemist on reguleerimata ristmikuga selles suunas oleva sõitja jaoks) ja seega ta ei pea stoppjoone taga seisma jääma, kui on punane tuli, sest ta ei plaani ületada vasakpöörde sooritamisel ees Männiku teel olevat reguleeritud ülekäigurada.