Kuidas pingeregulaatorid (ja akud) surevad?
Re: Kuidas pingeregulaatorid (ja akud) surevad?
kuna teadust ja fakte nõuti, mis siis ikka...tuleb kirja panna 
pingeregulaatoreid on tsiklitel kahte tüüpi, shunt ja series. tööpõhimõte on neil täiesti erinev aga minule teada olevalt shunt tüüpi on selgelt enamlevinud. omakorda on 2 tüüpi shunt regulaatoreid, mis erinevad selle poolest millist "lülitit" seal sees kasutatakse, kõige tavalisem on scr (türistor) ja uuemad ning efektiivsemad kasutavad mosfet transsi nö. ümber lülitamiseks.
ümber lülitamine ongi shuntimine ehk staatori toodetava voolu maandamine. seda tehakse kaitsmaks akut ning muid komponente ülepinge eest, mis tõuseks vastasel juhul liiga kõrgeks ja keedaks ära aku, põletaks läbi pirnid. (kõrgemad mootori pöörded=kõrgem väljundpinge)
edasi on see koht, kus ilmselt enamus inimesi pingeregulaatori tööpõhimõttest valesti aru saab. nimelt arvatakse (ekslikult), et regulaator ise muudab staatorist nö. ületoodetud energiat lihtsalt soojuseks, umbes nagu mingi lihtne takisti. midagi sellist ei tee aga ei vanakooli shunt regulaator ega ka mitte uuemat tüüpi mosfet. tegelikult muutub see staatori "üle toodetud" energia soojuseks staatoris endas + juhtmestikus + connectorites. mingis osas ka regulaatoris, kuid regulaator vaid lülitab/suunab vooluringi ümber kas akule või siis maha, kui pinge liiga kõrgeks kasvab. kuna lülitusi teostab transistor ja transistorid kuumenevad justnimelt voolu ümber lülitamise tulemusena siis regulaatori toodetud soojus tulenebki nendest lülitustest ning selle sagedusest.
scr tüüpi transsi kasutavad regulaatorid lülitavad aeglaselt ja suure vooluga, seega on "ebaefektiivsemad" ehk toodavad ise sisemiselt rohkem sooja selle lülituse ebaefektiivsuse tõttu. mosfet tüüpi regulaatorid lülitavad palju kiiremini ning efektiivsemalt ehk väiksemate nö. kadudega. seega on need oluliselt jahedamad, kuid seetõttu peab ka staator hajutama veel natuke suurema koguse sooja.
väikse video leidsin ka illustratsiooniks
series tüüpi regulaatorid lülitavad staatori vooluringi lahti, mitte ei lühista seda maha. seega nende tööpõhimõte on hoopis teistsugune ja selliseid regulaatoreid saab kasutada väga erineva/kõikuva koormuse puhul...näiteks rinkatsiklid, millel tuled täielikult puuduvad ja mitte mingit üleliigset elektrit peal ei ole.
seega, mis on kokkuvõte? pingeregulaator on tegelikult sisemiselt väga lihtne asi. mis seda kahjustada võib ja saab...kuumus, ülekoormus, aladimensioneeritus ja kehv jahutus ehk tootja enda kehv tehniline disain. ülekoormus tekitab kuumust, kuumus omakorda võib tekitada ülekoormust. täiesti läbi aku võib samuti kindlasti tekitada mingisuguseid "soodsaid tingimusi" ülekoormuse ja liigse kuumuse genereerimiseks. samas ühtegi otsest ja selgelt defineeritavat põhjust ei ole miks üks niinimetatud poolpidune aku (see on selline aku mis veel toimib, käivitab, on laetav aga on selgelt halvenenud seisus ja vajab varsti vahetust) peaks pingeregulaatori läbi põletama.
ja Vint, ära end nüüd liiga meelitatult ka tunne...ma panin selle jutu siia kirja eelkõige iseenda jaoks kuna otsustasin natuke värskendada mälu ja paari kolme aasta pärast on hea vaadata ning kiire vastus saada, selle asemel, et pikemalt googeldada

pingeregulaatoreid on tsiklitel kahte tüüpi, shunt ja series. tööpõhimõte on neil täiesti erinev aga minule teada olevalt shunt tüüpi on selgelt enamlevinud. omakorda on 2 tüüpi shunt regulaatoreid, mis erinevad selle poolest millist "lülitit" seal sees kasutatakse, kõige tavalisem on scr (türistor) ja uuemad ning efektiivsemad kasutavad mosfet transsi nö. ümber lülitamiseks.
ümber lülitamine ongi shuntimine ehk staatori toodetava voolu maandamine. seda tehakse kaitsmaks akut ning muid komponente ülepinge eest, mis tõuseks vastasel juhul liiga kõrgeks ja keedaks ära aku, põletaks läbi pirnid. (kõrgemad mootori pöörded=kõrgem väljundpinge)
edasi on see koht, kus ilmselt enamus inimesi pingeregulaatori tööpõhimõttest valesti aru saab. nimelt arvatakse (ekslikult), et regulaator ise muudab staatorist nö. ületoodetud energiat lihtsalt soojuseks, umbes nagu mingi lihtne takisti. midagi sellist ei tee aga ei vanakooli shunt regulaator ega ka mitte uuemat tüüpi mosfet. tegelikult muutub see staatori "üle toodetud" energia soojuseks staatoris endas + juhtmestikus + connectorites. mingis osas ka regulaatoris, kuid regulaator vaid lülitab/suunab vooluringi ümber kas akule või siis maha, kui pinge liiga kõrgeks kasvab. kuna lülitusi teostab transistor ja transistorid kuumenevad justnimelt voolu ümber lülitamise tulemusena siis regulaatori toodetud soojus tulenebki nendest lülitustest ning selle sagedusest.
scr tüüpi transsi kasutavad regulaatorid lülitavad aeglaselt ja suure vooluga, seega on "ebaefektiivsemad" ehk toodavad ise sisemiselt rohkem sooja selle lülituse ebaefektiivsuse tõttu. mosfet tüüpi regulaatorid lülitavad palju kiiremini ning efektiivsemalt ehk väiksemate nö. kadudega. seega on need oluliselt jahedamad, kuid seetõttu peab ka staator hajutama veel natuke suurema koguse sooja.
väikse video leidsin ka illustratsiooniks
series tüüpi regulaatorid lülitavad staatori vooluringi lahti, mitte ei lühista seda maha. seega nende tööpõhimõte on hoopis teistsugune ja selliseid regulaatoreid saab kasutada väga erineva/kõikuva koormuse puhul...näiteks rinkatsiklid, millel tuled täielikult puuduvad ja mitte mingit üleliigset elektrit peal ei ole.
seega, mis on kokkuvõte? pingeregulaator on tegelikult sisemiselt väga lihtne asi. mis seda kahjustada võib ja saab...kuumus, ülekoormus, aladimensioneeritus ja kehv jahutus ehk tootja enda kehv tehniline disain. ülekoormus tekitab kuumust, kuumus omakorda võib tekitada ülekoormust. täiesti läbi aku võib samuti kindlasti tekitada mingisuguseid "soodsaid tingimusi" ülekoormuse ja liigse kuumuse genereerimiseks. samas ühtegi otsest ja selgelt defineeritavat põhjust ei ole miks üks niinimetatud poolpidune aku (see on selline aku mis veel toimib, käivitab, on laetav aga on selgelt halvenenud seisus ja vajab varsti vahetust) peaks pingeregulaatori läbi põletama.
ja Vint, ära end nüüd liiga meelitatult ka tunne...ma panin selle jutu siia kirja eelkõige iseenda jaoks kuna otsustasin natuke värskendada mälu ja paari kolme aasta pärast on hea vaadata ning kiire vastus saada, selle asemel, et pikemalt googeldada
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.