Arutelu - kuhu on kadunud tegijad?

[Macintosh]

.. suur osa Eesti töölised ei suuda kriitika taluda.

Loen ja imestan.
Kriitikat? 9/10 Eesti ettevõtjatest ei tea, mis loom see töötaja on (informatsiooniks: polegi loom, täitsa inimene on, tihti targem kui tööandjagi), kuidas temasse suhtuda ja mis asi on konstruktiivne kriitika ning kuidas seda esitada tuleb. Eksimuste või tööandja peas asuvatest proteduuridest kõrvale kaldumise pärast hurjutamine pole kriitika. See on tavaline võimetus vastutada ja lihtsate sotisaalsete oskusetga hakkama saada. Enamusel väiketteveõtjatest puudub udunegi ettekujutus, kuidas juhitakse suuremat hulka inimesi, kui üks (loe: rohkemat, kui iseennast). Töötajast lugupidamine tundub sageli kuuluvat ulemkirjduse valdkonda ja kõik ettevõtjad usuvad end olevat sündinud juhid. Tootmisvahendite omamine ja võime müüa kaupu-teenusid kolmandatele isikutele ei tee kellestki juhti ega liidrit ning ei anna talle automaatselt võimet konstruktiivselt kritiseerida või isegi oma mõtteid selegelt väljendada.

Ma muidugi kirjutan seda kontestis, kus ma tööalaselt puutun põhiliselt kokku ja ajan asju inimestega, kes on enamasti haritud, motiveeritud ja/või kõrge IQ-ga. Mõned neist oskavad ka end väljendada, teavad kuidas kritiseerida ja mõned suudavad juhtida rohkem, kui ühte inimest.
Lihtsamatel töödel, näiteks ehitusel näevad asjad ilmselt suures osas teistmoodi välja, sest seltskond, kes seal töötab ei läinud ehitajaks mitte seetõttu, et neil oli kutsumus. Või nagu mu õpetajast abikaasa tavatseb öelda: ma näen neid tulevasi ehitajaid seal tagumistes pinkides pidevalt tegelemas kõige muu, kui oma tuleviku ehitamisega.

Vanus ei mängi siin mingi tähtsus. Aga isegi kehv tegija soovib antud hetkel "Europa Liidu keskmist" - aga ei suuda kuidagi nende töönõuetega hakkama saada.

See, kui tööandja võtab endale tööle keskmisest viletsamad lupardid ja maksab neile keskmisest enam palka pole küll töövõtja süü. Ikka tööanajda peab peeglisse kiikama.