Aa nojah, seal metsas kus mina sõidan, pole ju ühtegi oksa...ega puud, ega kivi. Seal on ainult suhkruvatt

Ning ju need kohad, kus ma käisin siis ei olnudki krossirajad. Ju seal oli lihtsalt looduslikult ja juhuslikult tekkinud selline krossiraha laadne moodustis. Või no mis me räägime, loomulikult ma tegelikult ei olegi kunagi metsas sõitnud, ega üldse tsikliga sõitnud. Ega tsiklisõitu lähedalt näinud. Hea, et see ikka selgeks sai.
Aga Prets sina (ja loomulikult ka absoluutselt kõik teised siin) oled ju sõitnud kohe emakast välja kukkumisest alates ja juba vähemalt 50 aastat, iga päev ja igas metsas. Äkki sa palun spetsialistina selgitad, et mismoodi see alla sõrme jämedune oks siis täpsemalt kõik jalad ära murrab? Ja ma loomulikult sinu jutu põhjal eeldan, et sa tead ja räägid ikkagi konkreetselt omast kogemusest - ehk siis mõni selline oks on sul luid murdnud. Siin jah tõesti, jällegi pean silmad maha lööma ning tunnistama allajäämist...mina olen elu jooksul murdnud luu vaid korra. Aga see ei oli kõigest ranne ning juhtus enne kui oma lennuga metsani jõudsin. Ehk veel teeserva ning metsa vahel kraavis. Seega ilmselt ei lähe arvesse. Loomulikult ega ma mootorrattaga ei sõitnud ka, jooksin. Oksi oli seal kuhu maandusin muidu küll, päris palju isegi ja jämedamad kui sõrm. Mingil põhjusel aga õnnestus mul nende otsas mitte ühtegi jalaluud murda kuigi mul ei olnud jalas jooksmiseks kõige mugavamaid jalanõusid ehk krossisaapaid. Aga eks see jääbki seletamatuks müstikaks, et kuidas mul nii läks.
Mis nurga all seda oksa tabada tuleb proovida, mis kiirusega? Kas oks peaks olema ka mõne puu küljes kinni või vedelema kuivanuna maas? Kas oks peaks olema otsast teravaks lõigatud ja poolviltu maasse püsti löödud nagu oda keskaegses lahingus? Järgmine kord kui metsa (jooksma) lähen siis prooviksin ära, kui teaks mida ja kuidas täpselt tegema peab