Cordura pole kordura või siiski on?

[Prets]

► Näita Spoilerit

2. Seda nahktagi juttu ma ei saa eriti aru, mul pole kunagi mingit nahast tagi olnud va 30 aastat tagasi ostetud mantel.

Ei ole veel olemas nii hea kaalu-mugavuse-hinna-kaitse (rõhutatult kaitse) suhtega tekstiili kui on nahk. Tunduvalt kaitsvam päriselus löögiga hõõrdumisele kui ükski Dyneema, Cordura (mis ei tähenda enam mitte kui midagi, puhtalt kaubamärk mida võib ükskõik mis koostisega asjale panna) või kevlar. Eriti, kui seda riiet on üks õhuke puuvillaseguga kihike ainult põlvede kohal.

Uued rõivastandardid on täielik nali. AA serdi saavad tavalised puuvillased teksad. Seda ei tasu üldse usaldada ja vaadata, testimiseks pannakse betoonile OP120 liivapaberi alla ja vaadatakse kaua vastu peab. Ilma löögi või raskuseta võib suht iga tekstiil seal suht igavesti libiseda. AAA tase on nõrgem kui vana CE level-1 rõivastele, ehk igatpidi alla lati tehtud standard. Maaletoojate nõudel, sest muidu stiilsed riided ei saaks läbi. Ja tagajärg ongi, et iga tekstiil on ühekordseks kasutuseks. Samal ajal kui nahast kombet kannatab lappida ja remontida ja mitmeid kordi matsu panna ringrajal ainult kerge kriimuga.

Näita palun mulle neid puuvillaseid teksasid, mis saavad AA serdi.
Mi puudutab seda testi, siis seal on ka ikka teatav koormus pinnale kah ette nähtud, mis vastab keskmise inimese kaalule. Ja mis puuduatb CE level-1'te, siis sa ajad ilmselgelt hõõrdetesti löögisummutustestiga segamini.

Aga palun. CE-Level 1 proffessional motorcycle clothing - https://satra.com/ppe/EN13595.php
Kasutusel selles versioonis aastast 2002, mõõdetakse nii impact abrasionit kui õmbluste tugevust ja veel paljut veel.
EN13595-st on Level 1 ja Level 2 tasemed, kasutusel politseinike ja muude ametialaste (professionaalide) tegelaste riiete kaitsetaseme hindamiseks. Ainus hea asi, mis uuel EN17092 tasemel on parem on see, et on nõutud vähemalt kaheastmelised õmblused. Põhjus, miks seda nii vähe kasutatud, on lihtne - tekstiilriided lihtsalt ei suuda kuidagimoodi seda vajalikku kaitsetaset saavutada. Tootjate nõudmisel loodi uus, lahjem, "üldkasutatav" standard - EN17092, mille kätte saamine on täielik nali. Pükstel näiteks on sääreosa, reied ja tagumiku osa tsoon 2, ehk lubatud nõrgem kaitse kõigel alla AAA. Igaüks, kes vähegi kordagi matsu pannud on, teab, et tagumiku peale libisema sattumine ei ole üldse harv nähtus.
Shameless repost standardite võrdluseks BKS kodukalt, kuna see briti tootja, kes toodab ka politseivorme mootorratturitele on üks väga vähestest, kes püüdleb ülima turvalisuse poole:




Puuvillased teksad, mis saavad AA serdi: https://www.revitsport.com/en/motorcycl ... -grey-used
Okei, pole 100% puuvill. Aga tänasel päeval sa ei saa mitte üldse kuskilt tänavalgi kandmiseks 100%, kõigil on mingi osa lycrat, nailonit või muud sees, kasvõi selleks, et kotti ei vajuks põlved ja et natukenegi veniks. Cordura on tänasel päeval on täiesti mõttetu väljend - kaubamärk, mis võib tähendada ükskõik millist toodete või kiudude või kanga segu, millele Invista peab heaks nimetada, et see on "robustsem" kui tavaline versioon. Kui ma punun puuvilla 15% tihedamalt ja tugevamalt kui tavaline Levi'se või kelle iganes teksa, olles ka seeläbi mingi % tugevam, võib samamoodi Invista öelda, et ööö, Cordura riie, supertugev, pls wear.

Tulles nende teksade juurde tagasi - https://www.cordura.com/en/Fabrics/denim-fabric
The Cordura Denim fabrics are based on an 88/12 blend of Invista’s T420 nylon 6,6 fibre and cotton.

88% tavaline puuvill. Ühes kihis. Ilma tugevduseta kuskilt pidi. No palun andke andeks, aga mina küll ei julgeks seda kuidagi märkimisväärselt "tugevamaks" või vastupidavamaks pidada kui tavalist puuvillast teksat.

Üldse, kõigile, kes natukenegi tunnevad huvi just tänapäevaste mootorrattarõivaste (puudulike) kaitseomaduste kohta üks täiesti kuldaväärt teema kümnete erinevate kanganäidiste proovidega ja väga sügava ja teadusliku aruteluga advrideris on siin.

Kui nüüd vaadata, kas kuskilt saab usaldusväärseid hinnanguid rõivaste kaitseomaduste suhtes, tasub vaadata austraallaste Motocapi poole. Teevad päriselus dummydega katseid, küll aeglasel kiirusel. Aga juba sellestki tulemused on silmiavavad.

Kuidas saavad riided omale EN17092 tähised?

The AART method simulates the process of abrasion by orienting 3 fabric samples in 3 directions (warp-, weft- and 45°) on a road surface. The 3 samples are simultaneously accelerated rotationally to a predefined number of rounds per minute (147 to 707 rpm) and then dropped from a height of 10 mm on a tile which represents a German concrete road surface. The fabric sample is dropped with a force of 36,8 N and a surface pressure of 1,875 N/cm². The abrasion testing is carried out until the samples come to a standstill on the tile. One assessment of a fabric consists of 3 runs where a total of 9 samples are evaluated. The test result is a pass-fail criterion based on a visual inspection of the 9 samples. Whereas none of the samples is allowed to have a hole larger than 5 mm in any direction for a pass.

German concrete road surface analoog on päriselus OP120 liivapaber, mis on tunduvalt siledam kui suvaline meie tee, ehk tunduvalt ohutum. 36,8N on alla 4 kg kaalu peal suure rõivatüki peal. Mitut neljakilost sõitjat sa tead? Kui suur on ala, mille peale sa maandud oma keharaskusega?
Huvitatutele veel üks ametlik teadusartikkel, kus ka mootorrattarõivaste ja mootorrattatootjate esindajad ka ise leiavad, et praegune standard on tegelikkuses kasutu - siin.