Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[joel]

Vaatasin just oma detsembri arvet. Börsipakett, maaküte jne.
Näiteks olin tarbinud öist elektrit 926,973 kWh hinnaga 14,827 s/kWh. See maksis kokku 137,442 eurot (muidugi pluss käive ja ülekandetasu). Kokku oli 744 erineva hinnaga tariifi. Hinnad seejuures olid erinevatel tariifidel väga erinevad.
Aga mõtlen siin endamisi, et huvitav mis see minu konkreetse tarbimise juures keskmine hind tuleks ühe kWh kohta. Ega see viimati 14,827 s/kWh ei ole? See pidi ju kindlalt vale vastus igatähes olema ja ma mõtlengi pingsalt, et kuidas see keskmine kilovattunni hind nüüd välja arvutada. Või mis hind see 14,827 s/kWh on? Mingi konkreetse tariifi hind?

Millest Urmas valesti aru sai?

Kerides seda lõime veidi tagasi või vaadates õhksoojuspumpade teemat, kust see arutelu algas, võib leida näiteks selliseid Urmase väiteid:

Aga nagu ikka unustatkse, et seda hinda ei panda arvele tunni kaupa vaid on kuu keskmine ja see mõni tund ülikõrget teatud hetkel suurt pilti ei muuda.

Mingis artiklis maasoojusest rääkisid kohalikud spetsialistid erinevatest ettevõtetest sellest bõrsihinda jälgivast pumbast ja üldine arusaam oli, et see ei anna mitte mingut rhaliselt tajutavat soodust. Maksimum mida saavutada võib on 10% kuid see on siis nn tunnihinnast, aga selle "ilusa" nullib ära see eraiskutele tehtav hind arvel ehk nn keskmine börsihind kuus.

Ei saa, keegi arvet tunnitarbimise järgi, saad oma kasutuse järgi(tunnipõhise) päeva keskmise ja sealt omakorda kuu keskmise ehk arvel on üks number mis on personaalselt sinu tarbimise järgi arvutatud keskmine.

See Urmase mõttekäik meenutab mulle väga anaalstomatoloogiat, aga kui sellised suure ringiga mõttemängud meeldivad, siis võib ju veel näiteid konstrueerida. Näiteks kui ma ostan ühes kuus toosi tikke 0.3€ eest ja auto 30000€ eest ja lisaks veel 742 asja kokku 1273.63€ eest, siis ma võin ju kuu lõpuks kokku lüüa, et ma kulutasin 744 asja ostmiseks kokku 31279.93€ ja kõikide ostetud kaupade keskmine ühikuhind oli 42.0348521505376€. Tikutops keskmise hinnaga 42.0348521505376€ tundub rämedalt kallis, aga õnneks saan seda oma tarbimisega muuta, ostes sama auto teise edasimüüja käest, kes pakub soodushinda 28000€. Siis tuleb tikutopsi keskmiseks hinnaks kõigest 39.3466801075269€. Ikka rõvedalt kallis tikutopsi kohta, seega 2000€ säästu ühe kalli eseme pealt mõjutab keskmist hinda vähe ja suurt pilti ei muuda? Tegelikult saavad ilmselt kõik aru, et see, mis hinnaga ma auto ostan, ei mõjuta seda, mis hinnaga ma ostan tikutopsi, leivapätsi, piimapaki või ükskõik millise neist 743st asjast, mida ma sel kuul peale auto ostsin.

Urmase kirjeldatud kuu keskmine hind, mida mõjutab ühe kalli tunni tarbimine ja mis omakorda mõjutab kõigi teiste selle kuu tarbimise hinda, on küll matemaatiliselt õige ja annab kokkuvõttes sama tulemuse, aga sisuliselt ja loogiliselt on see seletus vale. Põhjuslikult puudub otsene seos ühe kalli tunnihinnaga ostetud elektrienergia hinna ja teiste odavamate tunnihindadega ostetud elektrienergia hinna vahel, mille põhjal lõpuks see kuu keskmine ühikuhind arvel moodustub.

Kogu eelnev jutt käis tunnitarbimist mõõtva arvestiga börsipaketi kohta. Igasugused fikseeritud hinnad, nn muutuvhinnad, kus elektrimüüja arvutab tõesti tüüptarbimise järgi kuu keskmise hinna (näiteks kui on mingil põhjusel veel vana arvesti, mis tunnitarbimist ei mõõda) jms on täiesti omaette teema. Lisaks võib ühel kallil tunnihinnal olla tõepoolest põhjuslik seos tulevastele tunnihindadele, aga need seosed on juba väga palju keerulisemad kui kuu keskmise kaudu ja toimivad pigem turumajanduslikul ja ühiskondlikul tasemel. Näiteks motiveerivad kallid hinnad uutesse tootmisvõimsustesse investeerima jne. Üsna selge põhjuslik mõju tulevastele hindadele on kasvõi see, et valitsus otsustas osa arvest kompenseerida. Aga sedalaadi kõrge hinna mõjud on (vähemalt esmase loogika põhjal) pigem vastupidise mõjuga, s.t. pigem vähendavad tulevasi arveid, mitte ei suurenda keskmise hinna kaudu ka kõigi sama kuu eelnevate ja järgnevate tundide hindasid.