Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[urmas66]

Urmas,ise kulutatud energia on suurem teenistus kui võrku müümine.

Ilmselgelt on, aga on keegi vastupidist väitnud? Lihtsalt seda energia tootmist on vaja samal ajal, kui kulutus on suurim, mitte vastupidi. Paneelidega on seda kahjuks jube raske kokku sättida. Suvel müüdud üks ühik ei kata talvel tarbitavat ühte ühikut kohe kuidagi ära, vaid jääb mitmekordselt sellele alla.

[franz125]

Urmas,ise kulutatud energia on suurem teenistus kui võrku müümine.

Ilmselgelt on, aga on keegi vastupidist väitnud? Lihtsalt seda energia tootmist on vaja samal ajal, kui kulutus on suurim, mitte vastupidi. Paneelidega on seda kahjuks jube raske kokku sättida. Suvel müüdud üks ühik ei kata talvel tarbitavat ühte ühikut kohe kuidagi ära, vaid jääb mitmekordselt sellele alla.

Siin on küll selline lause millest seda saab välja lugeda,eeldusel et tootmisvõimsus on sama.

Samas sina ,kes sa ei kasuta elektrit sel määral saad teenida märkimisväärselt suurema summa.

Summa-summarum on kasumlikum alati ise rohkem tarbida kui müüa(ehk maakeeli teenid rohkem).

[urmas66]

Samas sina ,kes sa ei kasuta elektrit sel määral saad teenida märkimisväärselt suurema summa.

Summa-summarum on kasumlikum alati ise rohkem tarbida kui müüa(ehk maakeeli teenid rohkem).

Äkki seletad lahti, et mismoodi saaks tarbida paneelis toodetud energiat talvel, kui paneel ei tooda suurt midagi? Või mida ma suvel tarbin, kui tootmine on tipus, aga mul pole ka tarbida seda kuskile? Siin tekibki ju vastuolu.

Üks näide: a´85 ruutu, maja katusele pandud paneelid
Päikesepaneelide arv 34tk
Päikeseelektrisüsteemi võimsus 12,4kW
Päikeseelektri aastane toodang 12 294kWh
Suvel müün ühes kuus (aprill kuni oktoober) keskmiselt (ilusa suve korral)umbes 0,05€/kwh 1500kwh=75€ ja talvel ostan kuus 0,15€/kwh 2000kwh=300€ enda Tarbimine suvel aprill kuni oktoober keskmiselt 900kwh ja talvel november kuni märts 2000kwh kuus. Suvel ma ka ei saa tarbida seda 900kwh oma paneelidest, sest kogu tarbimine ei ole päeval ehk päeval on tarbimine olematu. Öösel paneel minu teada ei tooda. Tegelikult need numbrid ei ole isegi sel määral ilusad, sest on ka suvel kuid, kui tootmist peaaegu pole.

[bitter]

Ma olen päris tõsiselt sellest vaakumtorudega päikesepaneelide teemast huviatatud ehk kasutada seda lisakütte allikana maasoojuspumbale.

Teoreetiliselt peaks saama vaakumtorusid kasutada koos maasoojuspumbaga. Kütteperioodil aitavad torud tõsta põrandaküttekontuuride temperatuuri. Väljaspool kütteperioodi minu arvates saab torude soojuse salvestada maakontuuri kaudu pinnasesse. Akupaak, soojusvaheti(d)... Torude arvu piirajaks v pudelikaelaks on ilmselt suvise tippvõimsuse efektiivne "maandamine".

[rannamees]

Kas keegi pikemalt fix hinda kasutanud kodanik avaldaks, et mis see keskmine kW hind on olnud?
5 aasta peale, 10 aasta peale. Näiteks?

[urmas66]

Kas keegi pikemalt fix hinda kasutanud kodanik avaldaks, et mis see keskmine kW hind on olnud?
5 aasta peale, 10 aasta peale. Näiteks?

Minu teada on siiani pikim jaetarbija leping 3a,rohkem ei saagi või ei tohigi.

[urmas66]

Ma olen päris tõsiselt sellest vaakumtorudega päikesepaneelide teemast huviatatud ehk kasutada seda lisakütte allikana maasoojuspumbale.

Teoreetiliselt peaks saama vaakumtorusid kasutada koos maasoojuspumbaga. Kütteperioodil aitavad torud tõsta põrandaküttekontuuride temperatuuri. Väljaspool kütteperioodi minu arvates saab torude soojuse salvestada maakontuuri kaudu pinnasesse. Akupaak, soojusvaheti(d)... Torude arvu piirajaks v pudelikaelaks on ilmselt suvise tippvõimsuse efektiivne "maandamine".

Mul ei ole siiani olnud aega tegeleda, aga sellel süsteemil on olemas mingi seade, millega ühildatakse soojuspump. Suvel oleks kasutuses boiler ja sinna tarbevee tegemine, talvel toetaks kütet. See lahendus toimib väidetavalt ka pilves ilmaga ja poolpilves ilmaga lausa maksimumilähedaselt. Mul vaja enne katusekivi välja vahetada ja siis saab ka selle koos kõigega paigaldada. Investeering on kordades võiksem kui el.paneelidel ja tulemus ei pruugi olla kehvem. Vajab muidugi täpsemalt uurimist.

[bitter]

Ma olen päris tõsiselt sellest vaakumtorudega päikesepaneelide teemast huviatatud ehk kasutada seda lisakütte allikana maasoojuspumbale.

Teoreetiliselt peaks saama vaakumtorusid kasutada koos maasoojuspumbaga. Kütteperioodil aitavad torud tõsta põrandaküttekontuuride temperatuuri. Väljaspool kütteperioodi minu arvates saab torude soojuse salvestada maakontuuri kaudu pinnasesse. Akupaak, soojusvaheti(d)... Torude arvu piirajaks v pudelikaelaks on ilmselt suvise tippvõimsuse efektiivne "maandamine".

Mul ei ole siiani olnud aega tegeleda, aga sellel süsteemil on olemas mingi seade, millega ühildatakse soojuspump. Suvel oleks kasutuses boiler ja sinna tarbevee tegemine, talvel toetaks kütet. See lahendus toimib väidetavalt ka pilves ilmaga ja poolpilves ilmaga lausa maksimumilähedaselt. Mul vaja enne katusekivi välja vahetada ja siis saab ka selle koos kõigega paigaldada. Investeering on kordades võiksem kui el.paneelidel ja tulemus ei pruugi olla kehvem. Vajab muidugi täpsemalt uurimist.

Jah, muidugi - tarbevee soojendamine on msp jaoks väiksema efektiivsusega tegevus kui põrandate küte. Seega esmajoones vaja torudega tarbevesi soojendada Vaakumtorud on (sooja)tootlikkuse poolest päris kindlasti efektiivsemad kui pv-paneelid. Aga suvine ületootlus vaja lahendada.

[ranel]

Tegelikult need numbrid ei ole isegi sel määral ilusad, sest on ka suvel kuid, kui tootmist peaaegu pole.

Oot, misasja?

[franz125]

Äkki seletad lahti, et mismoodi saaks tarbida paneelis toodetud energiat talvel, kui paneel ei tooda suurt midagi? Või mida ma suvel tarbin, kui tootmine on tipus, aga mul pole ka tarbida seda kuskile? Siin tekibki ju vastuolu.

Sa ei saa siiamaani aru et mind ei huvita selle nö.vaidluse puhul üldse see mis moodi ja kui palju sa suvel või talvel seda elektrit sealt kätte saad.Ainus asi mis ma öelnud olen et ise tarbida on kasumlikum kui müüa.Ei ole enam vaja vastata sest üks räägib aiast ja teine aiaaugust,nii et las ta olla.
Aga mis vaakum torudesse puutub siis mul endine töökaaslane Raplast pani omale need majale üles ja ütles et tarbevee saab sealt mittekütteperioodi ajal kätte,mis üle jäi lükkas maakütte kaudu maha.Palju tal neid torusi oli ei mäleta.

[urmas66]

Tegelikult need numbrid ei ole isegi sel määral ilusad, sest on ka suvel kuid, kui tootmist peaaegu pole.

Oot, misasja?

Just seda sama asja,et meil on ka suvel kuid, kui päevad ainult pilves. Mõned aastad tagasi olid sellised suved täitsa olemas.

[ranel]

Tegelikult need numbrid ei ole isegi sel määral ilusad, sest on ka suvel kuid, kui tootmist peaaegu pole.

Oot, misasja?

Just seda sama asja,et meil on ka suvel kuid, kui päevad ainult pilves. Mõned aastad tagasi olid sellised suved täitsa olemas.

Räägi palun veel midagi päikesepaneelidest

[701]

Võiks jah selle teema ära lõpetada ja mingi uue kondi põõsasse visata.

[outlaw]

võiks tõesti

[rannamees]

Kas keegi pikemalt fix hinda kasutanud kodanik avaldaks, et mis see keskmine kW hind on olnud?
5 aasta peale, 10 aasta peale. Näiteks?

Minu teada on siiani pikim jaetarbija leping 3a,rohkem ei saagi või ei tohigi.

Ma ei mõtle ühe lepingu pikkust, vaid aega, mil on olnud pidev fix hind.

[franz125]

Mul on olnud ainult fixpakett(õigemini eidel)kas sealt mingit statistikat teha saab peab uurima.

[urmas66]

Kas keegi pikemalt fix hinda kasutanud kodanik avaldaks, et mis see keskmine kW hind on olnud?
5 aasta peale, 10 aasta peale. Näiteks?

Minu teada on siiani pikim jaetarbija leping 3a,rohkem ei saagi või ei tohigi.

Ma ei mõtle ühe lepingu pikkust, vaid aega, mil on olnud pidev fix hind.

Kui börs tuli oli meil enne seda valitsuse määratud hind kõigile ja siis kui sai börsi valida oli fixpakettide hind EE-l päev 0,058 ja öö mingi 0,04+ kanti. Börsil oli sel hetkel üsna stabiilne 0,03-0,04 vahel ka alla selle. Ma päris mitu aastat jälgisin, et mis vahe on fix hinnal ja börsil, kuid igal ajahetkel oli minu tarbimise juures börsil võit igakuiselt üle 1/4 arvest. Põhimmõtteliselt oli see nii ka kuni eemise aasta keskpaigani. Sealt edasi hakkas hind kerima ja ka fix hinnad hakkasid igakuiselt tõusma.

[urmas66]

Kohe saame kätte jaanuari arved ja seal on meid valitsus "megalt" toetanud ehk elu saab lill olema

[rannamees]

Kui börs tuli oli meil enne seda valitsuse määratud hind kõigile ja siis kui sai börsi valida oli fixpakettide hind EE-l päev 0,058 ja öö mingi 0,04+ kanti. Börsil oli sel hetkel üsna stabiilne 0,03-0,04 vahel ka alla selle. Ma päris mitu aastat jälgisin, et mis vahe on fix hinnal ja börsil, kuid igal ajahetkel oli minu tarbimise juures börsil võit igakuiselt üle 1/4 arvest. Põhimmõtteliselt oli see nii ka kuni eemise aasta keskpaigani. Sealt edasi hakkas hind kerima ja ka fix hinnad hakkasid igakuiselt tõusma.

Sama minulgi, pidev ainult börs ja seepärast olekski huvitav teada, et kas see talv viib fix hinnaga kodanikud pikemas ajaühikus võitu või on ikka börs summana odavam olnud. Praegu ju fixitakse nii kõrgel, et tarbimist veidi juhtides on ikka börs vist odavam

[Ivoonu]

Kohe saame kätte jaanuari arved ja seal on meid valitsus "megalt" toetanud ehk elu saab lill olema

See toetus on selline valikuline, tunnipõhiste hindadega kliendid maksavad ikka üle, kuna toetus on ööpäeva keskmise hinna alusel.

[urmas66]

Kohe saame kätte jaanuari arved ja seal on meid valitsus "megalt" toetanud ehk elu saab lill olema

See toetus on selline valikuline, tunnipõhiste hindadega kliendid maksavad ikka üle, kuna toetus on ööpäeva keskmise hinna alusel.

Mul on tunnipõhine arvestus,aga arvel on ikkagi kuu keskmine hind,mitte tundide hinnad. Ja toetus on minu teada ka kuu hinna põhine ehk kui hind ületab selle totetatva summa.

Edit:

MKM kodukal selgelt lahti kirjutatud
Uue toetusmeetmena kehtestab valitsus kodutarbijatele kuni märtsini elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri, millest alates riik kompenseerib energiakulud. Elektritarbimise puhul on hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta. Sellest piirist kõrgema hinna korral kompenseerib riik elektriarve kuni 650 kilovatt-tunni ulatuses. See tähendab, et kui elektri kuu keskmine hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kilovatt-tunni kohta, maksab seda hinda ületava osa elektriarvest kinni riik. Näiteks kui kodune kuine tarbimine on 650 kilovatt-tundi ja arve 150 eurot, on inimese keskmine kulu 23,08 senti kilovatt-tunni kohta. Seega on tarbija kulu koos riigipoolse abiga mitte rohkem kui 650 kWh x 12 senti/kWh + km = 93,6 eurot ehk riik kompenseerib 150 eurosest arvest 56,4 eurot.

[Erci]

Olen kätte saanud.

[oil]

Kohe saame kätte jaanuari arved ja seal on meid valitsus "megalt" toetanud ehk elu saab lill olema

See toetus on selline valikuline, tunnipõhiste hindadega kliendid maksavad ikka üle, kuna toetus on ööpäeva keskmise hinna alusel.

Mul on tunnipõhine arvestus,aga arvel on ikkagi kuu keskmine hind,mitte tundide hinnad. Ja toetus on minu teada ka kuu hinna põhine ehk kui hind ületab selle totetatva summa.

Edit:

MKM kodukal selgelt lahti kirjutatud
Uue toetusmeetmena kehtestab valitsus kodutarbijatele kuni märtsini elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri, millest alates riik kompenseerib energiakulud. Elektritarbimise puhul on hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta. Sellest piirist kõrgema hinna korral kompenseerib riik elektriarve kuni 650 kilovatt-tunni ulatuses. See tähendab, et kui elektri kuu keskmine hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kilovatt-tunni kohta, maksab seda hinda ületava osa elektriarvest kinni riik. Näiteks kui kodune kuine tarbimine on 650 kilovatt-tundi ja arve 150 eurot, on inimese keskmine kulu 23,08 senti kilovatt-tunni kohta. Seega on tarbija kulu koos riigipoolse abiga mitte rohkem kui 650 kWh x 12 senti/kWh + km = 93,6 eurot ehk riik kompenseerib 150 eurosest arvest 56,4 eurot.

Kui kodanik A on börsihinnaga klient ja kodanik B on ka börsihinnaga klient ning mõlemil on kuu tarbimine 1000 kWh, võib nende kuu keskmine börsihind olla erinev. Kodanik A tarbib rohkem päevasel ajal (kallim tunnihind) ning kodanikul B on jällegi tarbimine 50/50. Nende keskmine tunnihind võib tulla suvalisel kuul (A) 26 senti vs (B) 21 senti. Arve erinevus 260 vs 210 €.

[grahv]

Börsikatel on mu arust ka erinevus - nö. vanad bõrsikad e. üldteenuse tarbijad saavad päeva keskmisega, need kes hiljem tegid tunnipõhise arvestusega paketi need nii ka saavad...

G

[urmas66]

Börsikatel on mu arust ka erinevus - nö. vanad bõrsikad e. üldteenuse tarbijad saavad päeva keskmisega, need kes hiljem tegid tunnipõhise arvestusega paketi need nii ka saavad...

G

Ei saa, keegi arvet tunnitarbimise järgi, saad oma kasutuse järgi(tunnipõhise) päeva keskmise ja sealt omakorda kuu keskmise ehk arvel on üks number mis on personaalselt sinu tarbimise järgi arvutatud keskmine. Üldteenusel on börsi kaalutud keskmine. Need on erinevad asjad.

[will111]

kas sa päriselt ise ka usud seda juttu?

[joel]

Ei saa, keegi arvet tunnitarbimise järgi, saad oma kasutuse järgi(tunnipõhise) päeva keskmise ja sealt omakorda kuu keskmise ehk arvel on üks number mis on personaalselt sinu tarbimise järgi arvutatud keskmine.

Ehk siis arve saad mitte oma tarbimise järgi vaid hoopis oma tarbimise järgi. See on vist jälle selline koht, kus klassik ütleks, et elementaarne...

[Madlobster]

ma arvan, et nüüd peaks küll hakkama järgi jätma

[urmas66]

@joel ja @will111 äkki googel aitab teid,ma ei viitsi kõiki elektrimüüjaid läbi kammida, aga kõigi kodukatel on see arve loogika teema lahti kirjuatatud. Kui teil omal pole börsi paketti,siis võiks leida kellegi sõbra või tuttava oma ja paluda tal näidata arvet. Ma ka tahaks näha kuidas kõik kogu kuu tunnid on arvel eraldi välja toodud ja siis joone alla kokku löödud. Ma väga tahan sellist arvet näha PLIIIS

Üks näide tunnipõhise arvestusega börsi hinnaga Elektrumi lepingu arvelt ja neile hindadele lisandub käibemaks 20%

[Raitsraisk]

Aga mis poindiga siis öösel kell 4 pesu pestakse? Kui tuleb keskmine hinne, siis võid ju sama vooluhulga ka tipptunni ajal tarbida ?