Mootorratturite reisikirjad

[borx]

nonii,
otsustasin minagi oma esimese "suure" sõidu teha. Vaatasin pingsalt kogu eelmise nädala ilmateadet ja lõpuks tundus laupäevane ilm- "vähese ja vahelduva pilvitusega, vihma võimalus väike" bro olevat ja otsus küpsenud- pisut Eesti peal ringi vaadata. Hommikul ärgates ilm nagu lubatud- vähe külmavõitu aga muidu komps. Korjasin kodinad kokku ja ratas garaazist välja. Siis hakkas sadama vihma... . Kuna plaanid tehtud ja jonn ka kõva sees, siis kuradile kõik ja teele. Peale Rakveret olin ma kaotanud kogu oma lugupidamise limajaama ja ülemise korruse vana vastu, Jõhvi jõudes jõudsin ma veendumusele, et ta PEAB olema lätlane- taevast tuli seenekat, siis padukat, siis rahet(valus), siis äikest ja jälle padukat. Peipsi ääres sai tal ilmselt vesi otsa, kuid ta pakkus kiirelt samaväärse meelelahutuse- korraliku tormituule ja otse loomulikult...täpselt vastu. Tartuks oli mul tunne, et keegi on kaelast läbi ajanud kaks rauast armatuuri ja need tuliseks ajanud. Edasi läks sõit Valka läbi Võru, kus mind järjekindlalt seiras üks pilvejupp, kust tuli vahelduva eduga rahet kui ka vihma. Siis sai mõõt täis, otsus- suund kodu poole, Läbi Pärnu Tallinna. Kuna kõik polnud veel proovitud, siis vahelduseks oli liiklus suunatud Karksist kuni Pärnu- Jaagupini poristele, auklikele ja liivastele külavaheteedele, kus cruiseriga sõitmine on üks vahva ja mõistusepärane tegevus. Egas midagi, õhtul kell 23:30 olin kodus tagasi, väsinud ja üllatavalt rahulolev. Päeva läbisõiduks sai 745 km. Kirja panema seda sõidujuppi pani mind mitte niipalju soov jagada oma muljeid kui see, et ma lõpuks hakkasin aru saama, mida tähendab sõita pikka maad ja tegelikult kui fun see on, olenemata mõningatest ebamugavustest teel. Müts maha teie ees, mehed ja naised, kes te niisuguseid vahemaid "hommikusöögiks" sõidate!! Nüüd ega midagi muud kui- kas ostma tuuleklaasi ja kinnist kiivrit või talv läbi kätekõverdusi ja kaelaharjutusi, et järgmisel aastal vähe pikemaid sõite ette võtta. Kummardus ka minu naisele, kes terve selle tee nurisemata ja huumoriga vastu pidas!

Alar