Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[morse]

@Jalamees Lahe! Saan aru, et välisosa on tavaliselt õhk-õhk soojuspumbalt ja seal ei ole midagi muudetud.

Kas siseosa soojusvaheti on ise ehitatud või on see mingi muu seadme osa?

Ja kas juhtimine on sisuliselt õhk-õhk pumba oma, mille andurid on välja vahetatud/ümber paigutatud või on juhtimine täitsa ringi tehtud?

[Jalamees]

@Jalamees Lahe! Saan aru, et välisosa on tavaliselt õhk-õhk soojuspumbalt ja seal ei ole midagi muudetud.

Kas siseosa soojusvaheti on ise ehitatud või on see mingi muu seadme osa?

Ja kas juhtimine on sisuliselt õhk-õhk pumba oma, mille andurid on välja vahetatud/ümber paigutatud või on juhtimine täitsa ringi tehtud?

Ma ei mäleta enam väga detailselt kust mis tuli aga jah juhtimine, andurid jne õhk-õhk seadmelt... välisosa nagu välisosa ikka. Mul sõber pani kokku. Tagasivoolu tempi järgi sätib ennast. Põhimõtteliselt saaks igast vidinaid veel lisada ja progeda aga ma ei ole viitsinud tegeleda. Minujaoks tundvad kõik ülejäänud lisad juba sellinne kommerts tegevus milleabil seadmeid müüakse. Mul on ta töötanud seni väga hästi. Toona seadme soetamis kulu oli väga madal....

[will111]

väga viis asi. nagu näha on siin mindud seda teed, et siseosa on pandud nö. "päris asi" - ehk mitte aretatud mingit suuremat vedelikuanumut originaal siseosa ümber vaid vahetatud see välja õige v-v soojusvaheti vastu. ilmselt nii on ka mõistlikum see asi lahendada sest tegelikult neid soojusvaheteid saab samuti päris soodsalt...eriti veel kui kasutatud võtta, aga viimati kui vaatasin polnud ka uute hinnad midagi kosmilist.

kui oskad öelda siis mis mõõtmetega (umbkaudu) sul see vesi-vesi soojusvaheti on? ning kui suurt põrandapinda umbes seadmega kütad?

[urmas66]

See,et keegi on sellise valmis teinud sõbra abiga ei tähenda,et see on lihtsalt iagühele tehtav. See eeldab ikkagi erialaseid teadmisi ja tööriistu ning ka teatud spetsiifilisi oskusi.
@Jalamees Mis on selle seadme võimsus ja cop? Või mida sa sellega kütad? Tarbevett soojendad millega?

[joel]

Turist, ma pakun, et need on sul seal rasvased putukalaibad, mis hallitavad. Igasugused rasvased plönnid lähevad küll väga kergelt hallitama...kuigi jah, piisavalt niisket kliimat ja sobilikku temperatuuri on siiski ka selleks vaja

http://www.dpcalc.org/
Selle kalkulaatori järgi on korrosiooni risk alates ca 60%RH ja hallituse risk sõltuvalt temperatuurist alates ca 70-80%RH.

[Jalamees]

See,et keegi on sellise valmis teinud sõbra abiga ei tähenda,et see on lihtsalt iagühele tehtav. See eeldab ikkagi erialaseid teadmisi ja tööriistu ning ka teatud spetsiifilisi oskusi.
@Jalamees Mis on selle seadme võimsus ja cop? Või mida sa sellega kütad? Tarbevett soojendad millega?

Jaa ega ma ise seda valmis ei teinudki. Sõber on spetsialist. Mul on see otse vesipõrandaküttega ühendatud. Mul ei ole hetkel andmeid käest võtta ja ega tegelikult siia netti üksikute numbrite paiskamine mingit tõde välja ei too ka kuna see kütte (energia tarbimise) teema on nii mitme muutujaga võrrand , et üksikute osade vaatlemine lihtsalt moonutab pilti.
Pilt pigem ilmestab näidet et saab teha kui on oskused ja tööriistad. Sai kunagi tehtud suht komplektsed arvutused ka ja toona tasus see numbrite järgi ära. Seda kas see on ka mõtekas tegu mujal peaks iga hoone puhul eraldi vaatlema. Mul näiteks energia raiskamine toimub pigem mujal (soe vesi, vent)
Ma kunagi läksin seda teed, kuna väljaehitamise kulud (natuke liialdades ca 6K eur poest vs 2,5Keur ise tehes) olid nii väiksed võrreldes poest ostmisega ja kui anda võimalus midagi ise aretada siis loomus juba käseb katsetada
Ma isegi lisasin süsteemi igaks petteks ioonkütte katla juhuks kui aretis ei õigusta ennast ja peaks keset külma alt vedama... õnneks pole pidanud seda peletist kunagi tööle panema.

[Ain]

Aga sisuliselt võiks ju olla sellise aretuse point ka näiteks soojavee tootmine(boiler). Et kui muidu on 150l boiler ala 2kw kui soojendab siis sarnane aretus õhksoojuspumba välisosaga aretades oluliselt soodsam? Kui nüüd õigesti aru sain..

[Jalamees]

Aga sisuliselt võiks ju olla sellise aretuse point ka näiteks soojavee tootmine(boiler). Et kui muidu on 150l boiler ala 2kw kui soojendab siis sarnane aretus õhksoojuspumba välisosaga aretades oluliselt soodsam? Kui nüüd õigesti aru sain..

Nii see tänapäevaste lahendustega käib.
Tehniliselt ei ole seal iseenesest ju midagi keerulist. Sama soojusvahetist tulev soe vesi talletatakse boileris ja vajadusel köetakse juurde õhksoojuspumbaga. Mina ei saanud nii teha kuna soojaveeboiler ja soojuspump asuvad maja erinevates otstes.

[Ain]

Aga mis temperatuuri sealt siis kätte saab?

[ranel]

Aga sisuliselt võiks ju olla sellise aretuse point ka näiteks soojavee tootmine(boiler). Et kui muidu on 150l boiler ala 2kw kui soojendab siis sarnane aretus õhksoojuspumba välisosaga aretades oluliselt soodsam? Kui nüüd õigesti aru sain..

Üks Daikini(hetkel parimaid õhk-vesi soojuspumpasid turul) tehaselahendusi suudab teha 0c välistemperatuuriga 1kWh-st 2kWh temperatuuril 55c.

[Ain]

Aga sisuliselt võiks ju olla sellise aretuse point ka näiteks soojavee tootmine(boiler). Et kui muidu on 150l boiler ala 2kw kui soojendab siis sarnane aretus õhksoojuspumba välisosaga aretades oluliselt soodsam? Kui nüüd õigesti aru sain..

Üks Daikini(hetkel parimaid õhk-vesi soojuspumpasid turul) tehaselahendusi suudab teha 0c välistemperatuuriga 1kWh-st 2kWh temperatuuril 55c.

No see jah valmislahendus. Tead mis selle hind umbes olla võiks? Selline isetehtud lahendus ilmselt oluliselt odavam. Aga mõtlen just et palju sellise ise aretatud asja vee temp umbes võiks olla.

[will111]

mingisuguseid teadmisi on loomulikult vaja, aga täiesti ilmselge on ka see, et 99,9% inimesi müstifitseerib ikka väga rämedalt üle seda, mis seal soojuspumpade "sees" toimub. see on külmkapp, millel soojusvaheti(te) küljes on ventilaatorid ning mõned andurid on rohkem.
ja kuna inimesed niivõrd meeletult seda asja müstifitseerivad siis eks puhtalt selle pärast saavad ka tootjad küsida õ-v ja maapumpade eest sedavõrd kosmilisi summasid ning sellele omakorda saavad veel edasimüüjad panna otsa sama kosmilise marginaali. reaalses elus on õ-õ ja õ-v soojuspump sisuliselt sama asi ning ma olen täiesti kindel, et ega ühe tootmine pole küll oluliselt kallim kui teise.

üsna lühidalt saab ära kirjeldada ka selle, mida on vaja ühest õ-õ'st õ-v tegemise juures arvestada või muuta. kui tahad siseosa soojusvaheti välja vahetada siis on vaja hankida selline sobiv vaheti. koguda gaas välisosasse kokku (manualides täpselt kirjeldatud protsess). eemaldada tehase siseosa vaheti ning monteerida sealt plastikkarbist välja vajalik elektroonika ning andurid. installida selle asemele uus vaheti ning süsteemi taas täites teha kindlaks, et sisse saaks õige kogus gaasi. edasi on juba ainuke asi kasvõi näiteks katseeksitus meetodil seadistada ära andurid ja asja juhtimine, kuigi eks need võib ilmselt ka välja vahetada või teha manuaalseks. siis on kindlasti erinevad raskusastmed aga mitte midagi võimatut tehnilise taibuga inimese jaoks.
originaal siseosa aga suudab samuti anda sooja ära otse vette. selleks tehakse selle ümber vastava suurusega anum vedeliku jaoks ning projekteeritakse õige koha peale in/out ühendused. et asi efektiivsem oleks, võib sinna anumasse sisse ehitada veel mingisuguse "vee segaja" ning jaoturid, mis sisse tulevat külma vett võimalikult ühtlaselt läbi kõikide ribide suunaks. kas ja kuipalju sellise lahenduse cop kokkuvõttes erineb nö. päris soojusvahetiga variandist, raske öelda, kuid ega see soojusvaheti pind nüüd iseenesest väiksem küll ei ole. mis puudutab aga sellise ise tehtud õ-v pumba COP'i üleüldiselt siis see ei ole kindlasti mitte väiksem kui samal asjal õ-õ konfis, pigem on ta suurem sest vesi viib sooja palju paremini ja efektiivsemalt minema ning siseosa ja välisosa temp erinevus peab pigem olema väiksem.

ainult tarbevee kütmiseks soojuspumpa kasutada või hankida või ehitada on minumeelest täiesti ajuvaba. esiteks on see cop nii olematu, teiseks kui palju sa seda sooja (kuuma) vett siis ikka päevas ära kasutad. samas, võibolla mingites majapidamistes, kus 4 erinevat inimest käib igaüks 2 korda päevas end keeva vega loputamas mingi 15 minutit tükk ja surve on selline, et nahka ikka lendaks...äkki tõesti siis juba mõju elektriarvele on sadades ja sadades sel juhul tasuks paremat "copi" otsida ehk natuke mõistlikumast ressursside kasutamisest. ja soojusvaheti saab muide edukalt vahele pista ka kanalisse voolavale veele

[Ain]

Ainult soe vesi jah ajuvaba aga kui juba aretama hakata siis põrandaküte ka juurde võtta ikka.

[will111]

no pigem ikka niipidi, et põrandaküte on ilmselge asi ja põhjus ja prioriteet number üks miks sellist asja aretama hakata. tarbevee ette soojendamist (a'la temperatuurini 30c) võib sinna siis loomulikult juurde lisada, kui on viitsimist sellega tegeleda. aga no kuivõrd me räägime siin hetkel ikkagi õ-õ pmbast ümber ehitamisest siis tuleb arvestada ka sellega, et ega need pumbad tavaliselt ei ole nii suured ja võimsad, et nad suudaksid katta külmal ajal nii sinu maja kogu soojavajaduse kui lisaks veel ka kuuma tarbevee tootmise kui seda on arvestatav kogus. minumeelest kõige mõistlikum süsteem tarbevee tegemiseks oleks sellisel taoline, kus soojuspump tõstab maa seest peale tuleva vee tempi suuremas säilituspaagis 30 kraadinin ning sealt edasi on juba läbivooluküttekehaga "boiler" mis siis vastavalt vajadusele tõstab selle temperatuuri veel omakorda näiteks 50 kraadini ja töötab ainult sel ajal kui vett kasutatakse. see on juba ultimate kokkuhoid

[urmas66]

Aga sisuliselt võiks ju olla sellise aretuse point ka näiteks soojavee tootmine(boiler). Et kui muidu on 150l boiler ala 2kw kui soojendab siis sarnane aretus õhksoojuspumba välisosaga aretades oluliselt soodsam? Kui nüüd õigesti aru sain..

Üks Daikini(hetkel parimaid õhk-vesi soojuspumpasid turul) tehaselahendusi suudab teha 0c välistemperatuuriga 1kWh-st 2kWh temperatuuril 55c.

No see jah valmislahendus. Tead mis selle hind umbes olla võiks? Selline isetehtud lahendus ilmselt oluliselt odavam. Aga mõtlen just et palju sellise ise aretatud asja vee temp umbes võiks olla.

See odav hind nendele asjadele tekibjuhul kui sa ise omad paljusid sõlmesid juba nö mingi töö jäägina ja omad ka oskusi ning tööriistasid, et seda kõike kokku panna. Kui seda kõike kellegi lased nö teenusena teha, siis ei pruugi see võit alles jääda. Pahatihti paljud nö varuosana müüdavad sõlmed(soojusvaheti või kompressor) maksavad vahel üsna ebaloogiliselt palju. Lisaks on sul vaja oskusi vasejootmisel,freoooniga süsteemi täitmisel, süsteemi tööle seadistamisel jne. Freoon näiteks maksab täna mitu korda rohkem, kui ta maksis mõned aastad tagasi. Lisaks jääb ka võimalus, et sinu süsteem ei ole ökonoomne ehk tarbib liialt elektrit ning selle juhtimine on keeruline. Vee temp on neil selgelt seotud kompressori ja soojusvaheti võimekusega. Üldjuhul annavad nad kõik 55kraadi ja peale ka.

[Madlobster]

Freooni müüakse ainult litsenseeritud ettevõttele. Eraisik või freooni käitlemise luba mitte omav ettevõte freooni osta ei saa.
No ok, alati leiab võimaluse, aga ametlikult siis on nii.

[will111]

jah, ametlikult ei saa ka eraisik mig keevitada ehk co2'te osta oma ballooni sisse

see ametlikult ei saa ja muu säärane pudi jutt on lihtsalt järjekordne hea näide jälle õpitud abitusest. õhksoojuspumpasid paigaldatakse eestis iga päev, ka uninstallitakse neid iga päev. teisisõnu, tegelasi, kes nende gaasidega mängivad leidub küll ja veel. võta suvaline pumba paigaldus, kus on pikemad "juhtmed" välis ja siseosa vahel ning tuleb teatud kogus gaasi lisada...mis te nüüd siis arvate, et siin saab? tuleb minna otsima kuskilt läti metsadest mitteametlikku underground paigaldajat ja gaas on nii kallis, et pump jääb paigaldamata?
nagu ma kirjeldasin siis iga õ-õ pumba manualis on selgelt kirjas protseduur, mille abil kogutakse külmagaas välisosasse kokku, ühendatakse süsteem lahti ning believe me sellel gaasil on täiesti ükskõik kas sa ühendad hiljem sinna torude külge tagasi samasuguse või erineva kujuga aretise. karmilt kirjeldatud "freeoniga süsteemi täitmine" mille jaoks on vaja erioskusi - on siis vaakumpumbaga tühja toru tühjemaks imemine ning peale seda kraani avamise pidulik tseremoonia. tohutult keeruline asi, mis on jällegi step by step manualis kirjas aga tarkade klubi jaoks eeldab see muidugi erioskusi ning doktorikraadi.

ega seda kõike juttu ei ole mõtet siin ilmselt pikemalt jätkata sest ilmselgelt on ports isikuid, kelle jaoks millegi ise tegemine või ümber tegemine on lihtsalt põhimõtteliselt täiesti välistatud ning ei mahu ega hakka kunagi pähe mahtuma, sõltumata sellest kui lihtne või keeruline see tegelikult on. oma silmi ei usuta isegi siis kui keegi sõna otseses mõttes näitab ette, et näed siin, selline asi, töötab. vabandusi ja põhjuseid midagi mitte teha või proovida leiab alati ja lõputult. küll pole kodus õiget kruvikat või siis võib gaas silma pritsida...eks kõik see langeb kokku ka muude teemadega. nii mõnegi jaoks siin teatavasti on ka lihtsamad tsiklihooldused kodustes tingimustes ulmevaldkond. kui sa ikka keti määrimise või õli vahetusega ise hakkama ei saa siis sry aga jah, soojuspumba ümber ehitamine ILMSELGELT ei ole sinu jaoks

[AnTyx]

Sain arve. Üllatavalt norm. Tundub et päikesepaneelidest on ikkagi abi.

[Loadära]

Sain arve. Üllatavalt norm. Tundub et päikesepaneelidest on ikkagi abi.

Sama siin...kuigi natuke kripeldama jäi, et isegi sotti ei tulnud kokku! Või noh, tegelikult küll tuli (...ja inverterisse jõudis isegi 378kWh), aga pisut olin sunnitud ikkagi ka ise ära tarbima

PS! Arvel näha olev on siiski reaalselt kuu aja, pm. ööpäevaringse kohaloleku kulutus...lihtsalt sooja ja söögi sai ka puupliidiga tehtud, külmkapiks muutus üks kütmata ruum jne...ehk siis seinast tuligi ainult valgustuse ja multimeedia tarbeks, lisaks siis mõned möödapääsmatud tööriista kasutused ja akude laadimised, aga needki kannatas paari eurose taimer-stepsliga kopkaid maksnud el. hinnaga öötundidele sättida!

[urmas66]

Sain arve. Üllatavalt norm. Tundub et päikesepaneelidest on ikkagi abi.

Sama siin...kuigi natuke kripeldama jäi, et isegi sotti ei tulnud kokku! Või noh, tegelikult küll tuli (...ja inverterisse jõudis isegi 378kWh), aga pisut olin sunnitud ikkagi ka ise ära tarbima

Screenshot_20220104-114844_Drive.jpg

PS! Arvel näha olev on siiski reaalselt kuu aja, pm. ööpäevaringse kohaloleku kulutus...lihtsalt sooja ja söögi sai ka puupliidiga tehtud, külmkapiks muutus üks kütmata ruum jne...ehk siis seinast tuligi ainult valgustuse ja multimeedia tarbeks, lisaks siis mõned möödapääsmatud tööriista kasutused ja akude laadimised, aga needki kannatas paari eurose taimer-stepsliga kopkaid maksnud el. hinnaga öötundidele sättida!

No olgem ausad,siin pole ju tarbimist. Selles mõttes pole, et elektriga ei ole eluline tegevus peaaegu seotud. Mul emal,kes elab üksinda keskküttega korteris, oli ka kulutus natuke suurem.

[urmas66]

nagu ma kirjeldasin siis iga õ-õ pumba manualis on selgelt kirjas protseduur, mille abil kogutakse külmagaas välisosasse kokku, ühendatakse süsteem lahti ning believe me sellel gaasil on täiesti ükskõik kas sa ühendad hiljem sinna torude külge tagasi samasuguse või erineva kujuga aretise. karmilt kirjeldatud "freeoniga süsteemi täitmine" mille jaoks on vaja erioskusi - on siis vaakumpumbaga tühja toru tühjemaks imemine ning peale seda kraani avamise pidulik tseremoonia. tohutult keeruline asi, mis on jällegi step by step manualis kirjas aga tarkade klubi jaoks eeldab see muidugi erioskusi ning doktorikraadi.

Mul oli ühe seademe välisosas freoon nö hoiul paar-kolm aastat,kuni ma ta uues kohas paika panin. Ehk nii see on tõesti.Samas kogus peaks olema ka õige ehk sa pead teadma, et mis ja kus sull enne oli. Ja kogumiseks peab ka ikkagi olema seade külge ühendatud, mitte et see ise sinna koguneb.

[will111]

jah, ikka...aga ega see õige kogus pole päris kümnendik grammi täpsusega määratud. kui jällegi loed nende asjade manuale siis seal on ka selgelt kirjas, et sama (tehase) kogusega võib seadme ühendada päris erinevas pikkuses torude puhul. miinimum on vist mingi 2 meetrit ja maks midagi 10m kanti. seega raketiteadust seal ei ole. kui siis ilmselt pead natuke gaasi välja võtma süsteemist.


kas eelneva arvel puhul sain õigesti aru, et detsembris teeniti paneelidega lausa 100euri kasumit? päris võimas, kas paneele on siis mitmekümne tuhande eest...sest päikest vist nägi umbes 1 päeval eelmisel kuul

[urmas66]

jah, ikka...aga ega see õige kogus pole päris kümnendik grammi täpsusega määratud. kui jällegi loed nende asjade manuale siis seal on ka selgelt kirjas, et sama (tehase) kogusega võib seadme ühendada päris erinevas pikkuses torude puhul. miinimum on vist mingi 2 meetrit ja maks midagi 10m kanti. seega raketiteadust seal ei ole. kui siis ilmselt pead natuke gaasi välja võtma süsteemist.


kas eelneva arvel puhul sain õigesti aru, et detsembris teeniti paneelidega lausa 100euri kasumit? päris võimas, kas paneele on siis mitmekümne tuhande eest...sest päikest vist nägi umbes 1 päeval eelmisel kuul

No 355kwh pole just muljetavaldav tulemus. Investeeringu tagasitootmisel on igaljuhul pikk miinus ees. Lisaks puudus ka reaalne tarbimine, et tekkis tagasimakse.

[ranel]

Sain arve. Üllatavalt norm. Tundub et päikesepaneelidest on ikkagi abi.

Sama siin...kuigi natuke kripeldama jäi, et isegi sotti ei tulnud kokku! Või noh, tegelikult küll tuli (...ja inverterisse jõudis isegi 378kWh), aga pisut olin sunnitud ikkagi ka ise ära tarbima

Screenshot_20220104-114844_Drive.jpg

PS! Arvel näha olev on siiski reaalselt kuu aja, pm. ööpäevaringse kohaloleku kulutus...lihtsalt sooja ja söögi sai ka puupliidiga tehtud, külmkapiks muutus üks kütmata ruum jne...ehk siis seinast tuligi ainult valgustuse ja multimeedia tarbeks, lisaks siis mõned möödapääsmatud tööriista kasutused ja akude laadimised, aga needki kannatas paari eurose taimer-stepsliga kopkaid maksnud el. hinnaga öötundidele sättida!

Sul on 2x50kW jaam?

[will111]

urmas66, minumeelest detsembrikuus, kus kõik on uus ja päikest nägi vist kokku ühe päeva jooksul umbes 3 tundi...siis isegi 1kwh oleks muljetavaldav tulemus. no see on muidugi natuke naljaga pooleks öeldud, kuid teadatuntud fakt on siiski see, et päikesepaneelid toodavat just detsembris kõige vähem ja see kõige vähem on ikka keskmiselt suurusjärgus 10 või rohkemgi korda vähem kui parematel suvekuudel.

minul näiteks on talvekuudel kogukulu elektrile keskmiselt kuskil 600kwh, arvatavasti umbes 450-500 sellest on soojuspump ja sellisel juhul ma võin pumpa koguaeg järel hoida ning ahju kütma üldse ei peakski. kui ahju ka kasvõi ülepäeva kütta siis see number veel vähenebki. kui nii võtta siis 355kwh oleks minu tarbimise juures vägagi muljetavaldav tulemus. katab ju lausa peaaegu kogu tarbimise ära, ja seda kõige s*tema tootlikkusega talvekuul (jaanaur on ka kehv, aga veebruar juba näitab päikest kõvasti)

[kaimex]

Will fakt on see, et jaanuari toodang poole väiksem. Veebruari toodang 4x suurem kui jaanuaris. Tänapäeval areneb asi kiirelt. Eri tüüpe paneele palju. Vanemate järgi enam ei mõõdetagi midagi. Muidugi paju oleneb nurgast. Endal pandud näiteks 60 kraadise nurga alla, et talvel toodang suurem oleks. Osad arendavad juba keeravaid paneele. Vastavalt kellaajast suurendab kaldenurka. Selline süsteem toodab u 3x rohkem päevas talvel…

[Loadära]

Sain arve. Üllatavalt norm. Tundub et päikesepaneelidest on ikkagi abi.

Sama siin...kuigi natuke kripeldama jäi, et isegi sotti ei tulnud kokku! Või noh, tegelikult küll tuli (...ja inverterisse jõudis isegi 378kWh), aga pisut olin sunnitud ikkagi ka ise ära tarbima

Screenshot_20220104-114844_Drive.jpg

PS! Arvel näha olev on siiski reaalselt kuu aja, pm. ööpäevaringse kohaloleku kulutus...lihtsalt sooja ja söögi sai ka puupliidiga tehtud, külmkapiks muutus üks kütmata ruum jne...ehk siis seinast tuligi ainult valgustuse ja multimeedia tarbeks, lisaks siis mõned möödapääsmatud tööriista kasutused ja akude laadimised, aga needki kannatas paari eurose taimer-stepsliga kopkaid maksnud el. hinnaga öötundidele sättida!

Sul on 2x50kW jaam?

Õnneks siiski nii kehvasti ei tooda need isegi talvekuudel- süsteemist väljub 42kW, ehk maksimum, mida olemas olnud 63A liitumine lubas...aga täna siiski pisut kahetsen, et ikkagi 80A-ni ei tõstnud ja toona toetuse alla käinud maksimumi ehk 50kW ära ei kasutanud!

[Loadära]

...kui nii võtta siis 355kwh oleks minu tarbimise juures vägagi muljetavaldav tulemus. katab ju lausa peaaegu kogu tarbimise ära, ja seda kõige s*tema tootlikkusega talvekuul (jaanaur on ka kehv, aga veebruar juba näitab päikest kõvasti)

Ma siiski täpsustaks nii sulle, kui urmasele, et tegelikult inverterist tuli ikka 377,... aga 355 oli siis juba see nr, mis arvele jõudis, kuna järelikult nii paarkümmend kWh oma toodetut tarbisin ka ise ära, lisaks võrgust võetule...

Siin siis ka täpsemalt näha, kuidas see detsember kogunes. Õnneks üks 40+kWh päev sattus ka sellele ajale, kui elektrinnad rekordeid tegid.
Samas kui räägite siin 10x vms erinevustest suvi vs. talv, siis ütleksin pigem, et ikka optimistid olete. Mul oma jaama näitel nii u. 44x erinevus ette näidata- kui eelmise aasta läbini sombusel detsembril tuligi vaid napilt 200kWh täis, siis selle aasta parim kuu juuni andis isegi 9000kWh! Aga noh, need on muidugi senised äärmused...keskmiselt pakuks juuni/juuli vs.detsember/jaanuar erinevuseks nii u.30x

[Loadära]

...

No 355kwh pole just muljetavaldav tulemus. Investeeringu tagasitootmisel on igaljuhul pikk miinus ees. Lisaks puudus ka reaalne tarbimine, et tekkis tagasimakse.

Kas ma saan õigesti aru, et antud kommentaar on proovitud üdini halvustav teha...kas kuidagi "hapu teema" sulle vms? Milest ma aga aru ei saa:

1. No 355kwh pole just muljetavaldav tulemus- ...võrreldes siis millega või kellega? Kuidas saab üldse selliselt väita, teadmata üldse, mis võimsusega jaam jne...

2. Investeeringu tagasitootmisel on igaljuhul pikk miinus ees- ...sama, mis eelmise puhul: kuidas saab üldse midagi siin väitma hakata, teadmata samas, palju jaam maksis, mis võimsusega, palju juba tagasi on tulnud jne? Aga üldiselt, sellised investeeringud tehaksegi ju pikema horisondiga, kui paar-kolm aastat! Ega`s uus veoauto ka ju ennast aasta-paariga nulli ei teeni, kui autojuhi palk, kütus, rehvi ja muu hoolduskulu, liisingu intressid jms maha arvata...või teenib?
Kuid olgu, ei hakka siin väga senditäpselt lahkama, aga jämedalt- rahalised väljaminekud jäid isegi pisut alla 30k, pluss siis 3 nädalat oma tööd ja mõned käigud vallamaja ning paneelimüüjate vahet. Samas näiteks äsja lõppenud aasta andis kokku isegi 47MWh tootangut...seega teades olnud elektrihindu ( ja ära siis unusta ka riigi fix-toetust 0,537s/kWh, eks!), ehk saad siis siit juba teisi (ja ka mind!?) pisut täpsema prognoosiga rõõmustada (..või kurvastada?), kui PIKK või suur miinus siis veel ees ootamas on?
Aga samas oleks huvitav siis siia kõrvale võrdluseks näha juba ka ühe UUE veoauto tasuvusprognoosi...et võibolla tõesti, sinu valikute kõrval on see siinne huinjaaga tegelemine. Kuigi hästi ei tahaks uskuda...

3. Lisaks puudus ka reaalne tarbimine, et tekkis tagasimakse- ...no aga tarbisin ju: 22+19+49=90kWh! Kuid lihtsalt nii palju, kui vaja oli...või eelpool väitsid, et puudus elektriga seotud eluline tegevus vms. No ma ei tea, mis see eluline tegevus kellegi silmis täpsemalt tähendab...ning jah, antud "projekt" on mul senini olnud pigem "maakodu" võtmes, aga sestap just nimme kirjutasingi ennist, et olin ikka praktiliselt terve kuu (paar-kolm ööd ja/või päeva vaid eemal) ÖÖPÄEVARINGSELT siin kohal, ehk ELASIN täitsa inimväärsetes tingimustes- tuba soe, söögid/joogid kõik siin tehtud, pesuvesi ka...lihtsalt seekord puupliidil, mitte elektri toel! Küll aga said kõik muud asjad ikka lambivalgel tehtud, lisasks raadio/raal/tv olid piiramatult kasutuses, siis veel nii aku-, kui pisut ka juhtmega tööriistade kasutust! Mida veel siis vaja?

[Turist]

Milline siis tasuvusperiood ette näha on (või enne paigaldamist planeeritud oli) sel asjal kokkuvõttes?