Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?
Re: Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?
mingisuguseid teadmisi on loomulikult vaja, aga täiesti ilmselge on ka see, et 99,9% inimesi müstifitseerib ikka väga rämedalt üle seda, mis seal soojuspumpade "sees" toimub. see on külmkapp, millel soojusvaheti(te) küljes on ventilaatorid ning mõned andurid on rohkem.
ja kuna inimesed niivõrd meeletult seda asja müstifitseerivad siis eks puhtalt selle pärast saavad ka tootjad küsida õ-v ja maapumpade eest sedavõrd kosmilisi summasid ning sellele omakorda saavad veel edasimüüjad panna otsa sama kosmilise marginaali. reaalses elus on õ-õ ja õ-v soojuspump sisuliselt sama asi ning ma olen täiesti kindel, et ega ühe tootmine pole küll oluliselt kallim kui teise.
üsna lühidalt saab ära kirjeldada ka selle, mida on vaja ühest õ-õ'st õ-v tegemise juures arvestada või muuta. kui tahad siseosa soojusvaheti välja vahetada siis on vaja hankida selline sobiv vaheti. koguda gaas välisosasse kokku (manualides täpselt kirjeldatud protsess). eemaldada tehase siseosa vaheti ning monteerida sealt plastikkarbist välja vajalik elektroonika ning andurid. installida selle asemele uus vaheti ning süsteemi taas täites teha kindlaks, et sisse saaks õige kogus gaasi. edasi on juba ainuke asi kasvõi näiteks katseeksitus meetodil seadistada ära andurid ja asja juhtimine, kuigi eks need võib ilmselt ka välja vahetada või teha manuaalseks. siis on kindlasti erinevad raskusastmed aga mitte midagi võimatut tehnilise taibuga inimese jaoks.
originaal siseosa aga suudab samuti anda sooja ära otse vette. selleks tehakse selle ümber vastava suurusega anum vedeliku jaoks ning projekteeritakse õige koha peale in/out ühendused. et asi efektiivsem oleks, võib sinna anumasse sisse ehitada veel mingisuguse "vee segaja" ning jaoturid, mis sisse tulevat külma vett võimalikult ühtlaselt läbi kõikide ribide suunaks. kas ja kuipalju sellise lahenduse cop kokkuvõttes erineb nö. päris soojusvahetiga variandist, raske öelda, kuid ega see soojusvaheti pind nüüd iseenesest väiksem küll ei ole. mis puudutab aga sellise ise tehtud õ-v pumba COP'i üleüldiselt siis see ei ole kindlasti mitte väiksem kui samal asjal õ-õ konfis, pigem on ta suurem sest vesi viib sooja palju paremini ja efektiivsemalt minema ning siseosa ja välisosa temp erinevus peab pigem olema väiksem.
ainult tarbevee kütmiseks soojuspumpa kasutada või hankida või ehitada on minumeelest täiesti ajuvaba. esiteks on see cop nii olematu, teiseks kui palju sa seda sooja (kuuma) vett siis ikka päevas ära kasutad. samas, võibolla mingites majapidamistes, kus 4 erinevat inimest käib igaüks 2 korda päevas end keeva vega loputamas mingi 15 minutit tükk ja surve on selline, et nahka ikka lendaks...äkki tõesti siis juba mõju elektriarvele on sadades ja sadades
sel juhul tasuks paremat "copi" otsida ehk natuke mõistlikumast ressursside kasutamisest. ja soojusvaheti saab muide edukalt vahele pista ka kanalisse voolavale veele
ja kuna inimesed niivõrd meeletult seda asja müstifitseerivad siis eks puhtalt selle pärast saavad ka tootjad küsida õ-v ja maapumpade eest sedavõrd kosmilisi summasid ning sellele omakorda saavad veel edasimüüjad panna otsa sama kosmilise marginaali. reaalses elus on õ-õ ja õ-v soojuspump sisuliselt sama asi ning ma olen täiesti kindel, et ega ühe tootmine pole küll oluliselt kallim kui teise.
üsna lühidalt saab ära kirjeldada ka selle, mida on vaja ühest õ-õ'st õ-v tegemise juures arvestada või muuta. kui tahad siseosa soojusvaheti välja vahetada siis on vaja hankida selline sobiv vaheti. koguda gaas välisosasse kokku (manualides täpselt kirjeldatud protsess). eemaldada tehase siseosa vaheti ning monteerida sealt plastikkarbist välja vajalik elektroonika ning andurid. installida selle asemele uus vaheti ning süsteemi taas täites teha kindlaks, et sisse saaks õige kogus gaasi. edasi on juba ainuke asi kasvõi näiteks katseeksitus meetodil seadistada ära andurid ja asja juhtimine, kuigi eks need võib ilmselt ka välja vahetada või teha manuaalseks. siis on kindlasti erinevad raskusastmed aga mitte midagi võimatut tehnilise taibuga inimese jaoks.
originaal siseosa aga suudab samuti anda sooja ära otse vette. selleks tehakse selle ümber vastava suurusega anum vedeliku jaoks ning projekteeritakse õige koha peale in/out ühendused. et asi efektiivsem oleks, võib sinna anumasse sisse ehitada veel mingisuguse "vee segaja" ning jaoturid, mis sisse tulevat külma vett võimalikult ühtlaselt läbi kõikide ribide suunaks. kas ja kuipalju sellise lahenduse cop kokkuvõttes erineb nö. päris soojusvahetiga variandist, raske öelda, kuid ega see soojusvaheti pind nüüd iseenesest väiksem küll ei ole. mis puudutab aga sellise ise tehtud õ-v pumba COP'i üleüldiselt siis see ei ole kindlasti mitte väiksem kui samal asjal õ-õ konfis, pigem on ta suurem sest vesi viib sooja palju paremini ja efektiivsemalt minema ning siseosa ja välisosa temp erinevus peab pigem olema väiksem.
ainult tarbevee kütmiseks soojuspumpa kasutada või hankida või ehitada on minumeelest täiesti ajuvaba. esiteks on see cop nii olematu, teiseks kui palju sa seda sooja (kuuma) vett siis ikka päevas ära kasutad. samas, võibolla mingites majapidamistes, kus 4 erinevat inimest käib igaüks 2 korda päevas end keeva vega loputamas mingi 15 minutit tükk ja surve on selline, et nahka ikka lendaks...äkki tõesti siis juba mõju elektriarvele on sadades ja sadades
sel juhul tasuks paremat "copi" otsida ehk natuke mõistlikumast ressursside kasutamisest. ja soojusvaheti saab muide edukalt vahele pista ka kanalisse voolavale veeleLiitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.