Oma (hirmkalli) elektri/kütte arve olete juba kätte saanud?

[Jalamees]

► Näita Spoilerit

väga hästi lahti seletatud, et miks see just nii on. Aga kuna see otseselt on seotud ka energia kokkuhoiuga siis panen selle lingi siia.
Mina olen seda täiesti kindlalt ka enda kogemusel proovida saanud. Mul on majas igas ruumis eraldi kontuur ja termostaat seinal, mis oli ilmselgelt liigne rumal kulutus, mida ma täna praktiliselt ei kasuta. Kõik termostaadid on kogu majas põhja, maksimumi peale keeratud ja reguleerin maja soojuspumbast
https://maasoojus.ee/miks-porandakutte- ... ab-HvacPqQ

Kogu maja ei saa 1-2 kontuuriga teha niivõinaa. Pika kontuuri lõpus oleks vesi külm. Termostaatide hind võrreldes küttesüsteemi kogumaksumusega ei ole kuigi suur. Selles artiklis on mitmed eeldused, mis ei pruugi üldse paika pidada (nt minu majapidamises on teisiti) ja siis nende pealt väide ... no ei kannata kriitikat

"Tsitaat" ja kommentaar:
"• Saabub päev, välistemperatuur on +3 °C ja päike paistab aknast sisse, küttes toa soojaks. Toaandur saab aru, et vajalik temperatuur on saavutatud, ja süsteem sulgeb põrandakütte kontuuri. Vesi hakkab seistes jahtuma." So what? Betoonpõrandal on piisavalt massi, see ei jõua kusagile jahtuda meie lühikese talve-/varakevadise päevaga. Küttevee mass võrreldes betooniga on köömes. Kas lugupeetud spetsialistid eeldavad kipspõrandat?

"• Õhtu poole päike enam ei paista ja toa temperatuur langeb kiiresti." No jälle asjalik eeldus . Kas maasoojus.ee majal puudub soojustus? Mul suured aknad, kevadine lauspäike kütab (LÕUNAPOOLSEID!) tube tuntavalt. Nt kraad+poolteist võib seal ajutiselt tõusta. Kui päike loojub, vajub tavatemp-ile tagasi (lisasoojus jaotub teiste ruumide vahel, salvestub põrandasse, kiviseintesse.
"Selleks hetkeks on põrand juba maha jahtunud ja süsteem avab põrandakütte kontuuri. Soojuspumbale langeb väga suur koormus, kuna kogu maja vajab kütet." No kamoon mehed! See, et kontuurid avanevad, on normaalselt soojustatud ja dimensioneeritud pumbaga majale täiesti rutiinne olukord. Tavaline tööpäev!

"• Soojuspump kütab kõigest väest ja hakkab tõstma kogu maja temperatuuri, mis on madalam kui soojuspumba graafikus määratud temperatuur. Betooni temperatuuri kergitamiseks on vaja palju energiat, mida soojuspump enamasti kiiresti anda ei suuda. Tavaliselt on soojuspumba seadetes määratud nii, et kui ta 60 minuti jooksul ei saavuta ette antud temperatuuri, võtab ta kasutusele elekterkütte. Tagajärjeks on suur küttearve." Jälle unustavad betoonpõranda soojusmahtuvuse ära. Soojustatud maja põrandas ei toimu kiireid muutusi. See jahtub aeglaselt ja vajab kütet mõõdukalt. Need tingimused sobivad soojuspumbale ideaalselt.

Ühesõnaga võeti aluseks subjektiivsed eeldused ja fantaseeriti järeldus. Absoluutselt ei klapi näiteks minu tegelikkusega. Muidugi võib termostaadid ära jätta, see on mugavuslisa, maitse asi. Telekapuldi võib ka ära visata ja käia kanaleid vahetamas TV juures. Ilma termostaatideta peaksin kollektorites kontuure näppima. Tahan nt jahedat magamistuba ja garaaži üldiselt ei küta.

Mul on küttevajaduseks arvutatud vist 6,6 kW. Maasoojuspump 6 kW. El. lisakütte sai pmst kohe algul välja lülitatud. Ka maitseasi. Mulle meeldib külma ilmaga mõni halg koldesse visata ja elavat tuld nautida. Ja ei taha liigselt elektrist sõltuda. Teadlik valik oli kulutada pigem koldele ja puudele. Elektriarve selle võrra väiksem.

Internet on täis sedasorti infot, kus keegi oma müüdavast kraamist lähtudes üldjuhendeid loob, mis aitavad seletada kitsaskohti nende poolt müüdava (kütte)süsteemiga ja selgitavad, kuidas nende pakutud lahendus ongi uus normaalsus. Näiteks @urmas66 poolt viidatud loos võiks hoones olla soojusmahuti (kasvõi 500L akupaak), see tagaks ilmselt juba vajaliku puhvri. Selle näite puhul on eeldadtud, et kogu maja küsib korraga sooja juurde ja samoodi langeb korraga kõikide ruumide soojusvajadus. See pole kuidagi tõsi, tavaliselt soovivad ruumid sooja jurde ikka ükshaaval. Tüüpiliselt on minu majas korraga avatud 12 kontuurist ehk 2-3, ülejäänud on suletud. Asjaolu, et päikese käes ruum soojaks läheb ja siis juurde ei köeta on mõistlik. Ja tõepooles @bitter , kogu termostaatide, jaoturite ja täiturmootorite möll minu 180m2 majja läks maksama suurusjärgus 500€ kusjuures mul on programmeeritavad ja interneti teel juhitavad termostaadid. Ma ei nimetaks seda kalliks ega silmapistvalt kulukaks.
Aga seda on küll üks TÜ uurimistöö välja toonud, et põrandakütte puhul temperatuuri alandamine ööseks kokkuhoidu ei anna.

Mul on detsembri kuust sõbral hea eluline võrdlus: Paaris maja, mõlemad pooled identsed, sama kötav pind ja tehniline varustus. Leibkonnad samad. 1 pool otsustas, et seadistab õhk-vesi soojuspumba kütma ainult öösiti ja päeval tiksub miinimumi peal. Kusjuures öine purakas on pandud veel tiba kangemaks, et toimuks nn väike üle/ette kütmine. Teine pool majast oli nn defaulti peal. Elektriarvete vahe ca 25% eur trikitaja kasuks