urmas66 kirjutas: ↑10 Jaan 2022, 20:49väga hästi lahti seletatud, et miks see just nii on. Aga kuna see otseselt on seotud ka energia kokkuhoiuga siis panen selle lingi siia.
Mina olen seda täiesti kindlalt ka enda kogemusel proovida saanud. Mul on majas igas ruumis eraldi kontuur ja termostaat seinal, mis oli ilmselgelt liigne rumal kulutus, mida ma täna praktiliselt ei kasuta. Kõik termostaadid on kogu majas põhja, maksimumi peale keeratud ja reguleerin maja soojuspumbast
https://maasoojus.ee/miks-porandakutte- ... ab-HvacPqQ
Kogu maja ei saa 1-2 kontuuriga teha niivõinaa. Pika kontuuri lõpus oleks vesi külm. Termostaatide hind võrreldes küttesüsteemi kogumaksumusega ei ole kuigi suur. Selles artiklis on mitmed eeldused, mis ei pruugi üldse paika pidada (nt minu majapidamises on teisiti) ja siis nende pealt väide ... no ei kannata kriitikat
"Tsitaat" ja kommentaar:
"• Saabub päev, välistemperatuur on +3 °C ja päike paistab aknast sisse, küttes toa soojaks. Toaandur saab aru, et vajalik temperatuur on saavutatud, ja süsteem sulgeb põrandakütte kontuuri. Vesi hakkab seistes jahtuma." So what? Betoonpõrandal on piisavalt massi, see ei jõua kusagile jahtuda meie lühikese talve-/varakevadise päevaga. Küttevee mass võrreldes betooniga on köömes. Kas lugupeetud spetsialistid eeldavad kipspõrandat?
"• Õhtu poole päike enam ei paista ja toa temperatuur langeb kiiresti." No jälle asjalik eeldus
. Kas maasoojus.ee majal puudub soojustus? Mul suured aknad, kevadine lauspäike kütab (LÕUNAPOOLSEID!) tube tuntavalt. Nt kraad+poolteist võib seal ajutiselt tõusta. Kui päike loojub, vajub tavatemp-ile tagasi (lisasoojus jaotub teiste ruumide vahel, salvestub põrandasse, kiviseintesse.
"Selleks hetkeks on põrand juba maha jahtunud ja süsteem avab põrandakütte kontuuri. Soojuspumbale langeb väga suur koormus, kuna kogu maja vajab kütet." No kamoon mehed! See, et kontuurid avanevad, on normaalselt soojustatud ja dimensioneeritud pumbaga majale täiesti rutiinne olukord. Tavaline tööpäev!
"• Soojuspump kütab kõigest väest ja hakkab tõstma kogu maja temperatuuri, mis on madalam kui soojuspumba graafikus määratud temperatuur. Betooni temperatuuri kergitamiseks on vaja palju energiat, mida soojuspump enamasti kiiresti anda ei suuda. Tavaliselt on soojuspumba seadetes määratud nii, et kui ta 60 minuti jooksul ei saavuta ette antud temperatuuri, võtab ta kasutusele elekterkütte. Tagajärjeks on suur küttearve." Jälle unustavad betoonpõranda soojusmahtuvuse ära. Soojustatud maja põrandas ei toimu kiireid muutusi. See jahtub aeglaselt ja vajab kütet mõõdukalt. Need tingimused sobivad soojuspumbale ideaalselt.
Ühesõnaga võeti aluseks subjektiivsed eeldused ja fantaseeriti järeldus. Absoluutselt ei klapi näiteks minu tegelikkusega. Muidugi võib termostaadid ära jätta, see on mugavuslisa, maitse asi. Telekapuldi võib ka ära visata ja käia kanaleid vahetamas TV juures. Ilma termostaatideta peaksin kollektorites kontuure näppima. Tahan nt jahedat magamistuba ja garaaži üldiselt ei küta.
Mul on küttevajaduseks arvutatud vist 6,6 kW. Maasoojuspump 6 kW. El. lisakütte sai pmst kohe algul välja lülitatud. Ka maitseasi. Mulle meeldib külma ilmaga mõni halg koldesse visata ja elavat tuld nautida. Ja ei taha liigselt elektrist sõltuda. Teadlik valik oli kulutada pigem koldele ja puudele. Elektriarve selle võrra väiksem.
bitter
ja päeval selle võrra pisut piirata. Põrandasse läheks pikas vaates ikka sama kogus energiat aga odavama energia osakaal oleks suurem.