Yamaha WR450F '15 - Martinez → Re: Yamaha WR450F '12 - Martinez

[Martinez]

Eelmine aasta osutus nii kiireks, et ei jõudnudki siia miskit kirjutada.

Üritan siis anda ülevaate eelmisel pool aastal toimunust.

Lahkamise käigus selgus, et siduri kettad ja korv olid omadega täitsa läbi ning kepsul oli 1.5mm lõtku.

Normi viimane piir aga kuna üldine seisukord oli võrdlemisi s**t ja ajalugu teadmata ostsustasin lasta kõik mis vähegi vaja või oleks mõistlik korraga vahetada, ära teha.

Kui pudinad kohale jõudsid selgus, et 2015 aasta masinale tellitud kepsu nö komplektsus ei ole päris see mis peaks. VIN koodi järgi selgus, et tegemist 2012 aasta masinaga. Arvatavasti arvele siis võetud 2015

Aeg pressis peale, oli vaja jõuda Motosügisele kuid sinna oli jäänud vaid 2 päeva - uus keps ei oleks kohale jõudnud. Erinevuseks pidid olema miskid distantsseibid kui ma õigesti mäletan. Voltsil õnnestus need siiski kuskilt sebida ning 1 septembri õhtuks sai mootori kokku.

Jõuallikale järgi läksin jäi algselt jutt, et viskan õhtul mootori aiste vahele, panen mahlad sisse ja viin hommikul ratta tagasi.
Volts ütles, et õlipunnid vaja üle keerata.
Kuna siduriga oli mingi jama (hoob oli vales asendis) lepsime kokku, et panen õhtul mootori raamile ning viin hommikul ratta tagasi, et siis vaatab siduri üle, paneb mahlad sisse ja vahetab lenksu laagrid ära.

Kella üheks sai moto aiste vahele. Kuna maha monteerimisest oli juba omajagu aega möödas siis võttis vahepeal ka kukalt kratsima:

Hommikul viisin ratta töökotta ja enne tööpäeva lõppu sain tagasi.

Mahlad sees, puuduvad jupid küljes ja sidur toimetas nagu peab. Lenksu laagrid võttis lahti aga kuna aega nappis ja need nägid korralikud välja siis lisas ainult määret ning andis laagritekomplekti mulle rattaga kaasa. Ei saa aru kuidas ta siis kevade poole nii kinni sai olla

02.09.2021 oli kellal 6846 km ja 52.2 töötundi.

Täpset ei mäleta enam mis kõik vahetatud sai selleks hetkeks aga kindlasti:

• Keps

• Kolb

• Kogu siduri majandus

• Nukkvõllikett

• Ketitald

• Küünal

• Kõik vajalikud laagrid ja tihendid

• Uued mahlad/filter

• Klapid rugleeritud (olid isegi normis aga kaks seibi sai vahetatud)

• Saartel pauku teinud summuti sai uue villa ja kokku tagasi

Ehk siis ise omajagu vaesem aga süda rahul, et saab puhtalt lehelt alustada ning teada, et nüüd kõik timm.

Järgmisel hommikul oli vaja startida aga üht teist oli vaja veel teha.

Sabaraami keevitas sõber kokku tagasi, pani tungival nõudmisel lapi ka veel igaks petteks peale. Kriega kottide OS-Base kinnitusrakmete jaoks sai kaks lisa "posti" keevitatud ning kinnitusaasad sinna külge poogitud.

Südaööks said kõik plastid, tuled, viled, kotid jms külge tagasi. Kuna kevadel soetatud lenksule kinnituv USB laadija läks mingil sõidul lühisesse ja pani Type-C kaabli otsa hõõgima siis sai see Motohoovist soetatud juhtmevaba laadija vastu välja vahetatud.

Kolmanda septembri ennelõunal sai kamraadiga alustatud teed Motosügisele Lõuna-Eesti metsateid mööda, et omal nahal tunda saada Randeli kolmiku/neliku võlusid kuhu eelmisel sõidul ajanappuse tõttu ei jõudnud.

Üsna ruttu sai selgeks, et see aku ei jõua korduvalt masinat käivitada. Küljekotid aga ei lasknud jällegi vänta normaalselt lüüa. Kannaga äsades ja vahel starteriga aidates sai ta aga käima küll.

184km hiljem (10km enne Randeli kolmikut) kiilus mootor ühel kruusalõigul umbes 70km/h pealt kinni ja tõmbas tagaratta lohasse. Õnneks sirge peal mitte keset kurvi või metsas puude vahel.

Inspekteerimisel selgus, et pauguga lahkus mootorist õlipunn koos õliga. Polti üles leida ei õnnestunud ja õligi oli mööda ratast, teed ja tagasõitjat täis.

Ma arvatavasti kiiruga kokkuladumisel ei pingutanud öösel punne üle või arvasin, et kuna mahlad pannakse järgmine päev sisse siis käiakse need ka üle. Kurat seda mäletab ja ei oma enam tähtsust ka. Shit happens, life goes on.

Igatahes, kui mootor maha jahtus hakkas see ka ringi käima ja tekkis väike lootus, et ehk ei olegi kõik mokas ja saan veel sõitu jätkata. Mul oli igaks petteks tööriistad ja õligi kaasa võetud. Lähedal olevas talus õnnestus üks sadula poltidest mõõtu lõigata mida siis uue punnina kasutada. Põhjakaitse maha, uus punn, uus õli ja käivituse katsed. Kompressiooni just kui oli aga starter vedas samas jube lihtsalt ringi. Proovisime ka käima joosta aga ei miskit.

Andmeside sinna Läti piiri äärde ei levinud ja esiti ei õnnestunud ka välja helistada. Lõpuks sain kaasa kätte ja ta oli nõus mulle auto, käru ja Strommiga järgi tulema, et ma saaks ikka kaua oodatud Motosügisest osa võtta.

Kamraadid liikusid edasi ja nii ma siis nautisin 5h levivabas pärapõrgus sügist loodust.

Õhtupimeduses sai WR kärru ja Stromm kärust maha ning nädalavahetus sai päästetud. Aga noh, selle mammutiga laupäevane mudasõit oli ikka täis piin olematu kliirensi ja selleks mitte sobiliku vedrustuse tõttu. Aga see juba teine teema.

Septembri kekskpaiku sai ratas uuesti lahkamisele viidud kus selgus, et kolb oli silindri külge kleepunud. Õnneks oli silindripea jmsk terve.

24.09.2021 sain ratta kätte. Kellal 7030km ja 57h. Vahetatud sai silindri kit jms sinna kuuluv

Sidur sai ka töökindluse tagamiseks trossi peale tagasi viidud.

Kes peaks Magurat endale tahtma võib PM'i kirjutada.

14.10 sai tehtud tiiruke sissesõiduks, et eesoleval nädalavahetusel oleks kindlam Sügiskünnile minna.

Sügiskünd oli mõnus purakas minu sõiduhooaja lõppu.

Seltskond oli super ja rajad mõnusad.

Ka Randeli kolmik sai lõpuks läbitud. Viimane väike tõus sai läga tõttu küll köie otsas ületatud (enne seda tõmbasin poolel tõusul üle kaela kui järsku pidamine tekkis) aga nüüd on põhjust uuel aastal jälle tagasi minna

Sai käidud laupäeva õhtul veel pimeda sõitu tegemas ning pühapäeval üritasin kangematega sammu pidada ja "lõpu bossidega" rinda pista.

Need olid minu jaoks ikka aukartust äratavad ja kolmik kahvatus nende kõrval.

Kahju, et kaamerasilm ei suuda tegelike kaldeid ja proportsioone edasi anda.

Pilt ühest topelt tõusust.

Sai alustatud sealt tagant heleda liiva pealt. Kuna eelmine päev olin juba korra üle tõmmanud siis järsud tõusud mis vajasid "peal hoidmist" lõid adreka lakke. Sellest õnnestus peksleva südame saatel õnneks ikka omal jõul üles saada.

Hiljem tuli ühe oru läbimisel paksust liivast, väsimusest, oskamatusest ja arvatavasti ka liiga väikeste munade tõttu ikkagi mitmenda katse järel kamraadide abil köie otsas oleva ratta kõrval tõusust üles rühkida. Selleks hetkeks oli keel juba nii vestil ja ei viitsinud enam telefoni lenksult maha kakkuda, et seda kõike jäädvustada.

Õhtul koju jõudes olin läbi kui lätiraha aga see oli seda kõike väärt.

korraldajatele

Ajanappuse tõttu jõudsin (selle rattaga) esimese hooaja vältel sadulas olla ainult 52 tundi ja läbida 2579km.

Aga püüan end see aasta parandada / leida rohekm aega kõige muu kõrvalt.

Rattaga tulid kaasa vähe sõitnud naastud ja kevadel sai üks YZF 450 alt tulnud jooks ka ära krabatud. Alla peaks mõlemad ilusti istuma. Esirattal peab spidoka tarvis arvatavasti miski adapteri leiutama vms.

Naaste alla veel ei ole saanud aga ühed tekstiilist Barkbusterid said ligi võetud ja Acerbise raamidele peale tõmmatud.

Kui naastud alla saab siis julgeb ehk koduhoovistki kaugemale minna



Eks tegemist ole veel omajagu (aku ja vedrustus tuleks vist esimeste seas üle vaadata) aga kõigele hoolimata on lõbus olnud. Varsti uue ratta raha siia alla ära läinud aga pigem sellega koolirahasid maksta kui otse salongist väljaveerenud masinaga.
Ja ega kõike saagi alati rahasse ümber panna.

Elame, õpime, naudime. Teguderohket uut