Õhksoojuspumba automatiseerimine

[Macintosh]

Mul suvila soojuspumbal on lisaks timerile on ka hääljuhtimisega, aga see on pika viitega ja kulukas

Ütled kodus naisele, et "kuule, keera suvilas küte maha". Ja naine siis sõidab suvilasse ja keerab maha?

[Maaks]

Mul suvila soojuspumbal on lisaks timerile on ka hääljuhtimisega, aga see on pika viitega ja kulukas

Ütled kodus naisele, et "kuule, keera suvilas küte maha". Ja naine siis sõidab suvilasse ja keerab maha?

Ei, helistan isale Mul vanemad elavad 2 maja edasi. Aga iga sekkumine toob kaasa 1...mitme pudeli veini "haihtumise"

[bitter]

Kodus maasoojust pole üldse mõtet näppida,sest läbi põranda tekib muutus majja alles väga pika aja pärast.

Kas betoon suudab soojust salvestada? Kas energia on öösiti odavam? Loogiline, et betooni tasub kütta EELKÕIGE odaval ajal, mitte kontrollimatult ööpäev läbi. Kusagil on muidugi piirid. Pumba küttevõimsus, vee temperatuur (max 45°), vee temp tõstes efektiivsus (cop) pisut langeb, "odavate" tundide hulk, betooni vastupidavus temp. kõikumistele...

[will111]

mida suurem inerts, seda rohkem on küsimus vastavate protseduuride õiges ajastamises. pead suutma veenduda..ja olema kindel, et pump reaalselt töötab nendel soodsatel tundidel. suure inertsiga süsteemidel mingi x temperatuuri sättimine x kellaajal võib olla suures viites reaalse kütteseadme tööperioodiga.
no a'la kui sa lased seadmel päev läbi off olla ning süsteemil jahtuda ning tahad selle südaööl uuesti tööle panna, siis ilmselgelt pead arvestama, et 10 minutit peale südaööd sul toas kohe "tellitud" tempi ei ole. ja ka teistpidi...kui sul näiteks päeval 12st või mis iganes kellaajast alates enam ei ole vaja, et pump peale kütaks ning temperatuuri täpselt paigas hoiaks siis ilmselt peaksid seadma masina välja lülitama tükkmaad varem sest esimesed paar tundi tegelikult temperatuur toas absoluutselt ei muutu.

lisaks eelnevale tuleks veenduda ka selles, et on/off reziimis kütmise puhul ei hakkaks kütteseade sisse lülitudes üritama võimalikult kiiresti temperatuuri "puudujääki" kompenseerida, ja selle jaoks max võimsusel töötama. seda peaks saama paljudel masinatel muidugi ise seadistada ka, aga kui seda mitte teha siis ilmselt võib cop langeda päris palju

[mellpoiss]

Selle paarisendise hinnavahe nimel (fix kahetariifne hind uuel aastal) ei tasu maakütte ja 12 m3 (ca 20 tonni) põrandabetooniga trikitama hakata.
Mängisin siin külmaga mõned ööpäevad, inertsid teevad asja mõtetuks, las tiksub edasi nagu ennegi.
Ventagregaati peaks pisut õpetama päevasel ajal iizimalt võtma, saaks küttelt kraadi-paar maha võtta.

[Ain]

Huvitav kuidas el. boileriga võiks tulemus lõpuks olla kui panna kütma ainult öösel ja nv.? Kas oleks pointi? 150L ja 2 in. Varu iseenesest ju võiks olla kogu päevaks. Et kui õhtupoole käid pesemas siis lõkkad soojenduse edasi öisele ajale... Ise mõtlesin, et proovin. Panen Xiaomi nutipesa vahele.

[Tuuletallaja]

Huvitav kuidas el. boileriga võiks tulemus lõpuks olla kui panna kütma ainult öösel ja nv.? Kas oleks pointi? 150L ja 2 in. Varu iseenesest ju võiks olla kogu päevaks. Et kui õhtupoole käid pesemas siis lõkkad soojenduse edasi öisele ajale... Ise mõtlesin, et proovin. Panen Xiaomi nutipesa vahele.

150l on vist vähevõitu seda palju kiidet-kirut' inertsi. Suure akupaagiga võiks mängida küll.

[Turist]

Oleneb kas sul on börsipakett või kindel hind? 100 L boiler 2,7 m3 sooja vee tarbimisega võtab mul fikseeritud paketiga kuus 20 eur eest elektrit, nii et ega sealt suurt kokkuhoidu ei ole võimalik saada, mõne euro ehk. Muidugi kui suur kogus külma vett panna selliseks ajaks kütma kui tarbimine täiesti puudub, siis ilmselt kuumenedes läheb rõhk kõrgeks ja hakkab kaitseklapist tilkuma. Kaitseklapp on tavaliselt vist 10 bar, see mis boileriga kaasas on. Vanem boiler/torud/segisti voolikud võib ise ka järgi anda 10 bar-ga, tavaliselt on vee rõhk kuni 4 bar. Lahenduseks oleks väike paisupaak, aga seda enamasti pole paigaldatud.

[bitter]

... kui sa lased seadmel päev läbi off olla ning süsteemil jahtuda ning tahad selle südaööl uuesti tööle panna, siis ilmselgelt pead arvestama, et 10 minutit peale südaööd sul toas kohe "tellitud" tempi ei ole. ja ka teistpidi...kui sul näiteks päeval 12st või mis iganes kellaajast alates enam ei ole vaja, et pump peale kütaks ning temperatuuri täpselt paigas hoiaks siis ilmselt peaksid seadma masina välja lülitama tükkmaad varem sest esimesed paar tundi tegelikult temperatuur toas absoluutselt ei muutu.

Betoonpõranda (ja seinte) inerts on suurem. Kui kell 17 algaks elektrikatkestus siis samal õhtul ma temp. muutust ei märkaks. Järgmisel hommikul võibolla.

[Ain]

Oleneb kas sul on börsipakett või kindel hind? 100 L boiler 2,7 m3 sooja vee tarbimisega võtab mul fikseeritud paketiga kuus 20 eur eest elektrit, nii et ega sealt suurt kokkuhoidu ei ole võimalik saada, mõne euro ehk. Muidugi kui suur kogus külma vett panna selliseks ajaks kütma kui tarbimine täiesti puudub, siis ilmselt kuumenedes läheb rõhk kõrgeks ja hakkab kaitseklapist tilkuma. Kaitseklapp on tavaliselt vist 10 bar, see mis boileriga kaasas on. Vanem boiler/torud/segisti voolikud võib ise ka järgi anda 10 bar-ga, tavaliselt on vee rõhk kuni 4 bar. Lahenduseks oleks väike paisupaak, aga seda enamasti pole paigaldatud.

Mul paisupaak paigaldatud. See tegelikult peaks kõigil olema. Eriti kui kaasaegsed veearvestid kuna neilt tagasi võrku midagi suruda ei saa.

[ranel]

Viiks natuke teemat kõrvale. Kas kellelgi on silma jäänud börsihinda jälgivaid pistikupesasid või midagi din liistule?
Midagi sellist, millega ei kaasne kuumaksu.
Tahaks oma 150l elektriboileri targemaks muuta.

[Turist]

Mul paisupaak paigaldatud. See tegelikult peaks kõigil olema. Eriti kui kaasaegsed veearvestid kuna neilt tagasi võrku midagi suruda ei saa.

Tegelikult juba nendes kaitseklappides on tagasilöögiklapp sisse ehitatud (nö. kaks ühes), mis (harilikult) boileritega kaasas on ja need ei lase ka veel kuhugi tagasi minna. Mõtlen selliseid:
https://energoveritas.ee/wp-content/upl ... /25727.jpg
https://rentax.ee/wp-content/uploads/20 ... lapp-1.jpg
Seega kui paisupaak panna ja kasutada seda kaasas olevat klappi, siis peaks jälgima, et paisupaak oleks ühendatud klapi ja boileri vahele, muidu boilerist ülerõhk paisupaaki ei pääse. Või ühendada paak väljuva sooja veega.

Lihtsalt väiksema mahuga boilerite puhul ja kui küte on koguaeg järel, siis rõhk ei lähe ülearu kõrgeks. Juba segistite voolikud ja WC-potti loputuskasti minevad metallvõrguga voolikud, mille sees on tegelikult kummivoolik, annavad natuke selle väikese paisumisega mängima,ilma et rõhk oluliselt tõuseks. Omal korteris 100 L boileriga pole vajadust paisupaagi järele tekkinud, olen koguni manomeetri paigaldanud ja rõhku erinevatel perioodidel jälginud. Samas maal kus on saunaahjuga köetav boiler (u. 100 L) + elektriboiler 100 L (järjestikku ühendatud), seal küll läks rõhk väga kõrgeks ja oli paisupaaki vaja kuna hakatakse kütma täiesti külma vett ja enne keegi vett ei kasuta kui on kuum.
Ja kui paisupaak on paigaldatud, siis ärge unustage minimaalselt 1x aastas, soovituslikult (tarbevee paagil) isegi 2x aastas selle õhurõhku kontrollida ja vajadusel juurde pumbata, muidu see paak pikalt ei kesta (küttesüsteemidel samuti, aga seal igati piisab 1x aastas).

[ranel]

AIRPATROL on selle vidina nimi millega on mul pump juba umbes 7a seotud ja appist juhin asja.
https://airpatrol.com/products/airpatro ... controller

Anyway, kui keegi soovi, siis Tartus oleks see müüa. Tellisin ära, aga wifi leviala lõppeb seal ära, kus pump asub majas. 2 seina ja ~10m signaal väga katkendlik.
Ruuter lähedal töötab kenasti. Hind 130EUR ja saaks Tartus kohe kätte.
Muidu täitsa tore seade ja saab pm lisapuldi juurde.
https://kliimamarket.ee/lisad/airpatrol-wifi-V3

Lisaraha eest võin ära ka seadistada, juhul kui ise hakkama ei saa.

[Turist]

Kui ikka soov kasutada oleks, siis on olemas ka seadmeid, mis Wifi leviala laiendavad.

[ranel]

Kui ikka soov kasutada oleks, siis on olemas ka seadmeid, mis Wifi leviala laiendavad.

Mida ma siin automatiseerin, kui selline pilt vaatab vastu saab ka käsitsi õhtul sisse lülitada ja hommikul välja.

[will111]

mismõttes mida? paned seadme tööle näiteks 20st 8ni. see peaks ju pimedalegi selge olema või mille jaoks siis sellise vidina üldse hankisid, asja mõte ju selles ongi, et ei peaks koguaeg käsitsi lülitama neid pumpasid.

ma juba peaaegu olin huvitatud, aga otsustasin hetkel siiski investeerida pigem hoopis sellesse imelisse kütteseadmesse, mis annab sooja tasuta, iga kell, sõltumata kui madal või kõrge on elektri turuhind

[ranel]

Tseki parem hinda, mis esmaspäeval vastu teisipäeva ööd on.

[will111]

ei viitsi mina enam mingeid hindasid vaadata...igale analüüsivõimelisele inimesele on ammu selge, et hinnad on laes täpselt ja koheselt vastavalt siis kui ilm läheb külmaks ning inimesed hakkavad massiliselt rohkem tarbima (ehk siis teatud tunnid ööpäevas). mis see number täpselt ühel või teisel päeval on, ei oma absoluutselt mitte mingisugust tähtsust. tähtsust omab teadmine, millal on odavad perioodid ning millal kallid ja kas vahe on a'la max kahekordne või siis kümnekordne, ja selleks ei olegi tarvis kuskilt midagi vaatamas käia

[Ain]

Huvitav kas tulevikus on nendel päevadel kui elektrihind laes linnad autodest tühjad?

[will111]

pigem tundub, et tulevikus on linnad autodest tühjad...sõltumata päevast

[urmas66]

Kodus maasoojust pole üldse mõtet näppida,sest läbi põranda tekib muutus majja alles väga pika aja pärast.

Kas betoon suudab soojust salvestada? Kas energia on öösiti odavam? Loogiline, et betooni tasub kütta EELKÕIGE odaval ajal, mitte kontrollimatult ööpäev läbi. Kusagil on muidugi piirid. Pumba küttevõimsus, vee temperatuur (max 45°), vee temp tõstes efektiivsus (cop) pisut langeb, "odavate" tundide hulk, betooni vastupidavus temp. kõikumistele...

Mul on betoon 200mm ja selle all soojustus ka 200mm, küljed eristatud. Betoonis tekib tajutav muutus alles mingi 12h pärast ehk odavam on mitte näppida. Just eile arutasime naisega, et kui jõuludeks tuleb pere ja kokku, siis peab üks päev enne sooja maha võtma. Muidu läheb puupliidi ja rahvaga koos toas liiga soojaks ja seda maha ei jahuta enne kui alles järgmiseks päevaks.

[joel]

Eelneva jutu mõte ju oligi, et odavama elektriga küttes ilmneb ainus tajutav muutus elektriarvel.

[urmas66]

Eelneva jutu mõte ju oligi, et odavama elektriga küttes ilmneb ainus tajutav muutus elektriarvel.

Muutus võib olla suure + märgiga. Ainuke mida kütta on mõtet on akupaak, aga seegi efekt on liiga väike,et sellest aru saada. Betooni ei saa ette või järgi kütta,siis ei õnnestu ju seal elada.

[will111]

urmas ära nüüd palun päris ulmevaldkonda ka ära tüüri. kui natukenegi mõistust ja loogikat kasutada või kasvõi pisut viitsida trial and errorit teha siis reaalselt mingit suurt + märki on võimatu saavutada, isegi väikest + märki on sisuliselt võimatu, halvimal juhul ei muutu suurt midagi või võidad vähe. mõnes mõttes on selle 20cm betoonikärakaga ehk isegi parem sellist ajastatud kütmist teha sest kokkuhoiu saad ikka, aga muutust reaalses toatemperatuuris tajud väga minimaalselt.
puhtteoreetiline võimalus omadega kuidagi hoopis kahjumisse jääda ehk vaid umbes sellisel juhul kui kütad üle, siis lülitad seadme välja arvates, et hind on nüüd järgmised nädal aega kõrgel ja nädala aja pärast lülitad seadme jälle täie rauaga kütma ehk eelnevat jahtumist kompenseerima. tegelikkuses aga see nädal aega arvatud kõrget hinda osutus vaid 12h tunniks kõrgeks hinnaks ning tegelik kõrghetk saabus hoopis siis kui oma seadme jälle täie rauaga sisse raiud. vot siis tuleb sul muutus suure + märgiga.
aga ma ei kujuta ette kui rumal peab inimene olema, et taolise asjaga tegeleda. ka täielikule uhhuule peaks olema siiski üsna selge, et elekti hinnad kõiguvad igapäevaselt öö/päev ja seega ainuke mõistlik variant ajastada ongi 24h raames. ja eks nende tarkade jullade mõte jälle omakorda on see, et nad teevad jälgimis ja osaliselt ka mõttetöö sinu eest oma algoritmi abil ära

[ranel]

will111, tee arvutused ja simulatsioonid palju võit on betooni ette kütta. Võta arvesse jooksvalt nordpooli hind ja soojuspumba kasutegur.
Tundub lihtne teema su jaoks.
Teeksid meile kõigile teene.

[urmas66]

urmas ära nüüd palun päris ulmevaldkonda ka ära tüüri. kui natukenegi mõistust ja loogikat kasutada või kasvõi pisut viitsida trial and errorit teha siis reaalselt mingit suurt + märki on võimatu saavutada, isegi väikest + märki on sisuliselt võimatu, halvimal juhul ei muutu suurt midagi või võidad vähe. mõnes mõttes on selle 20cm betoonikärakaga ehk isegi parem sellist ajastatud kütmist teha sest kokkuhoiu saad ikka, aga muutust reaalses toatemperatuuris tajud väga minimaalselt.
puhtteoreetiline võimalus omadega kuidagi hoopis kahjumisse jääda ehk vaid umbes sellisel juhul kui kütad üle, siis lülitad seadme välja arvates, et hind on nüüd järgmised nädal aega kõrgel ja nädala aja pärast lülitad seadme jälle täie rauaga kütma ehk eelnevat jahtumist kompenseerima. tegelikkuses aga see nädal aega arvatud kõrget hinda osutus vaid 12h tunniks kõrgeks hinnaks ning tegelik kõrghetk saabus hoopis siis kui oma seadme jälle täie rauaga sisse raiud. vot siis tuleb sul muutus suure + märgiga.
aga ma ei kujuta ette kui rumal peab inimene olema, et taolise asjaga tegeleda. ka täielikule uhhuule peaks olema siiski üsna selge, et elekti hinnad kõiguvad igapäevaselt öö/päev ja seega ainuke mõistlik variant ajastada ongi 24h raames. ja eks nende tarkade jullade mõte jälle omakorda on see, et nad teevad jälgimis ja osaliselt ka mõttetöö sinu eest oma algoritmi abil ära

Ma ei räägi asjast, mida mul pole vaid enda kodust, mida olen sel viisil kütnud aastast 2006 ja + märk tähendas, et saad suurema arve kui arvad liigselt seadet näppides. Omal nahal läbi proovitud. Mul on pereliige soojuspumpade ja kõige sellelaadsega tegelev inimene ning kõik parameetrid on nii täpselt optimeeritud kui annab veel olla. Tingimus on üks, et toas peab olema just täpselt see temperatuur mida vaja ja kulutatud kilovatte on minimaalselt. Kui põrandas on ligi 50kuupi betooni siis selle hunniku temperatuuri muutmine ei ole just pliks-plaks tegevus. Minule ainuke kokkuhoidu toov lahendus oleks uuem ja efektiisem soojuspump, mitte soodama hinnaga elektri püüdmine.
Aga nagu ikka unustatkse, et seda hinda ei panda arvele tunni kaupa vaid on kuu keskmine ja see mõni tund ülikõrget teatud hetkel suurt pilti ei muuda. Mul oli eelmise kuu arvel keskmine hind 12,millegagi senti kw/h. Samas hind käis seal euro juures vist ka vahepeal ära.

[will111]

Nii et sa oled konkreetselt proovinud täpselt samade (või vähemalt praktiliselt võrdsete) tingimuste juures mõlemat võimalikku varianti ning märkinud kõik vajalikud andmed maha, mistõttu tead kindla ja tõestatud faktina kinnitada, et justnimelt betooni tuleb kütta AINULT ja AINULT!!! järjest ning mitte mingil juhul ei tohi kütteseadet kunagi, kordagi ega mitte sekundikski seisma panna? kui nii siis nii, sel juhul oleks huvitatud muidugi teada saamast, milline see vahe siis täpselt oli

juba äge on ilmselt mulle esitada "väljakutseid", kus ma peaksin kellegi jaoks mingeid betooni kuumutamise arvutusi tegema...aga see tundub natuke naeruväärne. mis see mida asi või mure on, kuidas teie oma betoonikärakaid kütate ja mis teil seal kõige optimaalsem on või ei ole. ent kui midagi kindlalt ja ümberlükkamatult väita tahate siis võiksite ikka ise provaidida ka vastava data. mind huvitab ikka minu majapidamine, seadmed ja need arved, mida mina maksan

[claw]

Kui tingimuseks on see, et toas peab olema TÄPSELT ettenähtud temperatuur, siis ei saa öösel odava elektriga oma betoonpõrandat ette kütta.

Küll aga need inimesed, kes pole veel ennast abituks õppinud ja saavad aru, et ka ahjuküte on küte ja pole vaja toas omada 0,5'C täpsusega temperatuuri - teavad, et ka suurema temp kõikumisega majas elades on olla täitsa ok. Ahjuküttel on isegi omad võlud.

Selles võtmes võib vabalt oma betoonpõrnadat öösel rohkem kütta kui päeval - kütte arvelt võib kokku hoida väga palju ja vaevalt see temp kõikumine nii suur on, kui näiteks ahiküttega majas.

Olgu kellelgi kasvõi 50 aastat juba küte paigas - kui öise ja päevase ja elektri hinnavahe on 5 kordne ja sa kütad elektriga - on öösel küttes väiksem arve.

[Maaks]

Ma ei saa eriti aru teie soovist @urmas66'e raha säästa, aga üritage edasi

[Macintosh]

► Näita Spoilerit

siin on kindlasti mitmeid, kui mitte mitmeid sadu õhksoojuspumba kasutajaid, äkki on keegi juhtumisi kokku puutunud/otsinud või kasutab...nimelt hakkasin ükspäev rakendama ammu mõttes olnud ideed, et peaks ilmselt pumba sättima omal tööle ajastatult. kuivõrd viimasel ajal on elektri hinnavahe erinevatel tundidel ööpäeva jooksul vähemalt 5-kordne siis tundub suhteliselt mõttetu kasutada pumpa päeval, ja väga mõtekas kasutada öö läbi.

mõte hea, aga kui hakkasin uurima, et mis nuppe selle jaoks siis vajutada tuleb - jõudsin umbes nii kaugele, et pumbal on võimalus määrata timer, mis kell lülitab sisse või mis kell välja. see tundub aga olevat lihtsalt ühekordne lülitus ühesõnaga, tekkis huvi, et kas on just mulle juhtunud selline ilmaime, mis ei suuda näiteks nädalaprogrammi omale sisse ja omaks võtta ning selle järgi toimida kuni programmi välja lülitamiseni? või on tõesti võimalik, et sellist funktsionaalsust polegi täna enamus (või kõigil) pumpadel sisse ehitatud?

Ma ei näinud, et eelnevalt oleks sinu küsimusele lahendus pakutud. Kui sul seda veel pole siis siin on üks täiesti realiseeritav lahendus eelusel, et sinu soojuspumpa juhitakse IR puldiga (enamsti on neil kõigil pult).

1. WiFi IR blaster - https://www.aliexpress.com/item/1005001928767275.html
2. SmartLife või Tuya või eLink äpp.
3. Sisesta ajalisi või mõnest muust parameetrist olenevaid graafikuid milliseid tahes
* sinu kodune WiFi parool läheb muidugi Tuya EU serverisse
Kogukulu >20€

Kui tahad hiinlaste pilves mitte olla siis asendad äpi osa Home Assistant lokaalse serveriga.